Aasta esimese 11 kuuga kasvas Hiina eksport eelmise aasta sama perioodiga v\u00f5rreldes 5,4 protsenti, ulatudes 3,4 triljoni dollarini, samas kui import kahanes samal perioodil 0,6 protsenti, langedes 2,3 triljonile dollarile. See t\u00f5stis riigi t\u00e4navuse kaubandus\u00fclej\u00e4\u00e4gi 1,08 triljoni dollarini, teatas Hiina tolliamet esmasp\u00e4eval.<\/p>\n
Nii ulatuslikku kaubandus\u00fclej\u00e4\u00e4ki pole majandusajaloos varem n\u00e4htud. See peegeldab aastak\u00fcmnete pikkust t\u00f6\u00f6stuspoliitikat, mis on aidanud Hiinal t\u00f5usta 1970. aastate l\u00f5pu vaesest agraarmajandusest maailma suuruselt teiseks majanduseks.<\/p>\n
1980. ja 1990. aastatel kinnistas Hiina kanda odavate parukate, tossude ja j\u00f5ulutulede tootjana, p\u00e4lvides h\u00fc\u00fcdnime “maailma tehas”. Kuid see oli vaid algus \u2013 j\u00e4rgnenud aastatel asus Hiina sellele vundamendile agressiivselt ehitama, liikudes v\u00e4\u00e4rtusahelas \u00fclespoole ja muutudes asendamatuks l\u00fcliks \u00fclemaailmsetes tarneahelates, mis h\u00f5lmavad tehnoloogiat, transporti, meditsiini ja tarbekaupu.<\/p>\n
Viimastel aastatel on Hiina tippettev\u00f5tted t\u00f5usnud domineerivaks j\u00f5uks p\u00e4ikesepaneelide, elektriautode ja igap\u00e4evaseid kodumasinaid k\u00e4itavate pooljuhtide tootmises.<\/p>\n
Hiina t\u00f6\u00f6stuslik m\u00f5juv\u00f5im on kaubanduspartneritele ammu teada ja sellest on saanud peamine t\u00fcli\u00f5un suhetes muu maailmaga. Mullu kasvas riigi kaubandus\u00fclej\u00e4\u00e4k rekordilise 993 miljardi dollarini. Triljoni dollari piiri \u00fcletamine toob Hiina kasvava ekspordi\u00fclekaalu veelgi selgemalt esile ja juhib t\u00e4helepanu s\u00fcvenevale \u00fclemaailmsele kaubanduse tasakaalustamatusele.<\/p>\n
“See on nii suur, et on ilmselge \u2013 seda puuduj\u00e4\u00e4ki ei pea kinni maksma mitte ainult USA v\u00f5i Euroopa, vaid kogu maailm,” \u00fctles Jens Eskelund, Euroopa Liidu Kaubanduskoja president Hiinas.<\/p>\n
Hiina kogueksport j\u00e4tkas kasvu vaatamata USA kehtestatud tollimaksu t\u00f5usule. Jaanuaris ametisse naastes ei raisanud USA president Donald Trump aega ja asus Hiina impordile tolle peale kruvima, t\u00f5stes neid \u00fchel hetkel \u00fcle 100 protsendi.<\/p>\n
Kuigi USA hiljem langetas tollimakse, p\u00fcsivad need ikkagi k\u00f5rged. Washingtonis asuva Urban-Brookingsi maksupoliitika keskuse andmetel on Hiina impordi keskmine tollimaks praegu umbes 37 protsenti.<\/p>\n
Hiina on suunanud oma kaubavood teistesse sihtkohtadesse. T\u00e4navu on Hiina eksport Aafrikasse, Kagu-Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse kasvanud vastavalt 26, 14 ja 7,1 protsenti.<\/p>\n
Novembris langes Hiina eksport USA-sse aastatagusega v\u00f5rreldes 29 protsenti, kuigi Pekingi kogueksport maailma kasvas 5,9 protsenti. Kasvu taga oli suuresti Hiina tarnete 15-protsendiline suurenemine EL-i ning ka eksport Kagu-Aasiasse kasvas 8,2 protsenti.<\/p>\n
“Kaubanduse \u00fcmbersuunamise roll USA tollidest tuleneva tagasil\u00f6\u00f6gi leevendamisel n\u00e4ib endiselt kasvavat,” kirjutas Capital Economicsi \u00f6konomist Zichun Huang esmasp\u00e4eval klientidele saadetud memos.<\/p>\n
Hoolimata kasvavast geopoliitilistest vastutuultest ja USA ning teiste riikide p\u00fc\u00fcdlustest tarneahelaid Hiinast v\u00e4lja tuua, ootavad v\u00e4hesed \u00f6konomistid Hiina kaubandushoo m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset raugemist l\u00e4hikuudel v\u00f5i -aastatel.<\/p>\n
N\u00e4iteks Morgan Stanley \u00f6konomistid prognoosivad, et riigi osa \u00fclemaailmses kaubaekspordis kasvab k\u00fcmnendi l\u00f5puks praeguselt ligikaudu 15 protsendilt 16,5 protsendini. Seda veab riigi edumaa k\u00f5rgtehnoloogilises tootmises \u2013 mida Morgan Stanley \u00f6konomistid kirjeldasid p\u00fchap\u00e4evases m\u00e4rkuses kui Hiina “v\u00f5imet ennetada \u00fclemaailmse n\u00f5udluse muutusi ja valmidust mobiliseerida ressursse tootmisv\u00f5imsuse suurendamiseks”.<\/p>\n
Selline areng on l\u00f6\u00f6nud maailmas h\u00e4irekella, eriti Euroopas, mille pikaajalist tugevust autot\u00f6\u00f6stuses, tehnoloogias ja isegi luksuskaupade vallas on Hiina konkurendid \u00f5\u00f5nestanud.<\/p>\n
P\u00fchap\u00e4eval hoiatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron \u2013 olles \u00e4sja naasnud kolmep\u00e4evaselt tippkohtumiselt Hiina liidri Xi Jinpingiga Pekingis ja Chengdus \u2013, et maailmajagu v\u00f5ib olla sunnitud tegutsema, kui Peking ei v\u00f5ta meetmeid oma eelise piiramiseks.<\/p>\n
“\u00dctlesin neile, et kui nad ei reageeri, oleme meie, eurooplased, sunnitud l\u00e4hitulevikus v\u00f5tma kasutusele karmid meetmed ja koost\u00f6\u00f6st taganema, kehtestades sarnaselt USA-ga Hiina toodetele tollitariifid,” \u00fctles Macron intervjuus Prantsuse p\u00e4evalehele Les Echos.<\/p>\n
“Hiina annab l\u00f6\u00f6ke otse Euroopa t\u00f6\u00f6stus- ja innovatsioonimudeli s\u00fcdamesse,” \u00fctles ta. Prantsuse ametnikke on eriti h\u00e4irinud Hiina j\u00fcaan, mis on t\u00e4navu euro suhtes langenud umbes 10 protsenti.<\/p>\n
Eskelundi s\u00f5nul pole mures ainult Prantsusmaa. Ta viitas viimastel kuudel esitatud kahepoolsete kaubanduskaebustele ja Hiina-vastaste meetmete laviinile, mis ei tulene mitte ainult USA-lt ja selle l\u00e4\u00e4neliitlastelt, vaid ka Kagu-Aasia, Ladina-Ameerika ja L\u00e4his-Ida riikidelt.<\/p>\n
“Ma ei kahtle, et n\u00e4eme selliseid kaubanduskaitse algatusi maailmas pigem rohkem kui v\u00e4hem,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Eskelund m\u00e4rkis, et Hiina kaubanduslik tasakaalustamatus on veelgi suurem, kui triljoni dollari suurune number viitab, arvestades j\u00fcaani suhtelist n\u00f5rkust.<\/p>\n
V\u00e4\u00e4rtuse j\u00e4rgi kuulub Hiinale umbes 15 protsenti \u00fclemaailmsest kaubaekspordist. Kuid mahu poolest hindab Eskelund, et iga Euroopast Hiinasse saadetava konteineri kohta tuleb vastassuunas neli konteinerit. Tema hinnangul kuulub Hiinale mahuliselt umbes 37 protsenti k\u00f5igist konteinerites eksporditavatest kaupadest.<\/p>\n
“Mure kasvab,” \u00fctles ta ja hoiatas, et l\u00e4hitulevikus v\u00f5ib “olukord murduda”.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aasta esimese 11 kuuga kasvas Hiina eksport eelmise aasta sama perioodiga v\u00f5rreldes 5,4 protsenti, ulatudes 3,4 triljoni dollarini,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":59739,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,21,326,30271,28,29,95,672,19,25,23,24,22,325,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-59738","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa-liit","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-hiina","20":"tag-kaubandusulejaak","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-majandus","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-usa","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised","33":"tag-world","34":"tag-world-news","35":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115684285165892044","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59738","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=59738"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59738\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/59739"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=59738"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=59738"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=59738"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}