{"id":59803,"date":"2025-12-08T15:01:18","date_gmt":"2025-12-08T15:01:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/59803\/"},"modified":"2025-12-08T15:01:18","modified_gmt":"2025-12-08T15:01:18","slug":"sirli-zupping-uus-os-annab-paberil-kindluse-ja-veebis-vabaduse-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/59803\/","title":{"rendered":"Sirli Zupping: uus \u00d5S annab paberil kindluse ja veebis vabaduse | Arvamus"},"content":{"rendered":"

L\u00e4hip\u00e4evil ilmub “Eesti \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat \u00d5S 2025”. Uue \u00d5S-i ilmumine on ikka olnud oluline ja oodatud s\u00fcndmus, sest see annab paljudele inimestele kindlustunde, et eesti keel on hoitud ja pakub isegi veidike p\u00f5nevust, et millised uued s\u00f5nad eesti keelde on tulnud ja kuidas neid kirjutada, kirjutab Sirli Zupping.<\/p>\n

Uue \u00d5S-i ilmumine on algatanud \u00fchiskonnas v\u00e4ga tervitatava ja vajaliku arutelu: milline on paberile tr\u00fckitud normiallika roll ja tulevik? Kas peaksime seda pidama millekski, mis on justkui kivisse raiutud v\u00f5i pigem v\u00e4\u00e4rikaks hetkej\u00e4\u00e4dvustuseks pidevalt arenevast keelest?<\/p>\n

Selle \u00d5S-i puhul on asi selge: \u00d5S ilmub nii paberil kui veebis. Kujult on uus \u00d5S hoitud sarnane eelmise \u00d5S-iga \u2013 see on sama suur ja sama paks. Uus veebi-\u00d5S on samamoodi nagu varemgi omaette veebileht, kuid n\u00fc\u00fcd on see nutikalt \u00fchendatud kasutajatele juba tuttava S\u00f5naveebiga. Linkide abil saab kasutaja liikuda \u00d5S-i m\u00e4rks\u00f5nalt kiiresti p\u00f5hjalikumate seletuste ja rohkemate n\u00e4itelausete juurde.<\/p>\n

Pabers\u00f5naraamatu ja veebivariandi sisu on ja j\u00e4\u00e4b samaks, pakkudes kasutajale \u00fchtlasi nii kindlustunnet, et sisu ei erine, kui ka valikuvabadust otsida s\u00f5nu paberilt v\u00f5i veebist. \u00d5S 2025 sisaldab ligi 60 000 m\u00e4rks\u00f5na, mille hulgas on umbes 7000 kohanime, sealhulgas k\u00f5ik Eesti ametlikud asulanimed.<\/p>\n

Lisaks on liits\u00f5nade ja tuletiste loendites umbes 30 000 s\u00f5na. K\u00fcll aga on oluline meeles pidada, et keel on alati oma s\u00f5naraamatutest suurem. \u00dckski tr\u00fckiteos ei suuda seda t\u00e4ielikult kaante vahele p\u00fc\u00fcda. Kui m\u00f5nda s\u00f5na \u00d5S-ist ei leia, ei t\u00e4henda see sugugi, et seda s\u00f5na ei tohiks kasutada.<\/p>\n

Rohkem infot eesti keele s\u00f5nade kohta esitavad S\u00f5naveebis<\/a> EKI \u00fchends\u00f5nastik (u 180 000 m\u00e4rks\u00f5na) ja oskuss\u00f5nastikud (u 350 000 terminit). See on elav t\u00f5estus, et meie keel elab ja areneb. Just siin tulebki esile S\u00f5naveebi kui digitaalse varalaeka eelis, mis suudab keele arenguga kaasas k\u00e4ia ja seda pidevalt peegeldada.<\/p>\n

Valminud kasutajate toel<\/p>\n

Uus \u00d5S on valminud avalikult keelekasutajate, sh \u00f5petajate ja keeletoimetajate pilgu all ning suur osa materjalist on juba alates 2019. aastast S\u00f5naveebis k\u00e4ttesaadav olnud. See omakorda p\u00f5hjustas ka avaliku arutelu selle \u00fcle, milline uus \u00d5S peaks sisult olema. V\u00f5ib isegi \u00f6elda, et uus \u00d5S s\u00fcndis avalike arutelude, kaasamis\u00fcrituste ja kompromisside kunsti tulemusel.<\/p>\n

Suur avalik huvi kinnitab, et meie keel l\u00e4heb meile korda. Nii S\u00f5naveebi kui ka avalike arutelude kaudu saadud tagasiside on olnud abiks uue \u00d5S-i koostamisel.<\/p>\n

Olen arvamusel, et keelekasutajaid ei peaks kammitsema rangete ja p\u00f5hjendamata k\u00e4skudega, vaid inimesi tuleks hoopiski julgustada keelt kasutama. Keelekasutaja ei tohiks kirjutades ja k\u00f5neldes keskenduda vigade v\u00e4ltimisele. Just seet\u00f5ttu on uues \u00d5S-is antud l\u00fchikesi ja konkreetseid selgitusi ja soovitusi s\u00f5nade sobivuse, p\u00e4ritolu, moodustusviisi, kasutussageduse jm kohta.<\/p>\n

“S\u00f5navalik ja s\u00f5nakasutus s\u00f5ltuvad alati laiemast kontekstist ja sihtr\u00fchmast. S\u00f5navaralised soovitused ei saa \u00fcldkeeles olla j\u00e4ik norm.”<\/p>\n

Eesti keeles on \u00fcsna palju otset\u00f5lkelisi s\u00f5nu ja nende t\u00e4hendus v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da m\u00f5nes kontekstis ebaselgeks, sellistel puhkudel oleme soovitanud keelekasutajaile s\u00fcnon\u00fc\u00fcme. N\u00e4iteks spoileri asemel sobib kasutada s\u00fcnon\u00fc\u00fcmi sisurikkuja, kui see suhtluskontekstis mingil p\u00f5hjusel selgem tundub olevat. Seejuures ongi oluline meeles pidada, et s\u00f5navalik ja s\u00f5nakasutus s\u00f5ltuvad alati laiemast kontekstist ja sihtr\u00fchmast. S\u00f5navaralised soovitused ei saa \u00fcldkeeles olla j\u00e4ik norm.\u00a0<\/p>\n

Pilguheit tulevikku<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd, kui see suur t\u00f6\u00f6 on kaante vahele saanud, on paslik vaadata tulevikku. Keeleseadus n\u00e4eb ette, et \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatut koostab Eesti Keele Instituut. Selle t\u00f6\u00f6ga me ka j\u00e4tkame, kuid soovime j\u00e4tkata ka avalikku arutelu \u00d5S-i vormi ja sisu \u00fcle. \u00dcks arutamist vajavatest k\u00fcsimustest on paberile tr\u00fckkimise ja kaante vahele k\u00f6itmise vajadus. Igap\u00e4evane praktika n\u00e4itab, kuidas kasutajate harjumused kalduvad \u00fcha enam kiiremate ja mugavamate digitaalsete lahenduste poole.\u00a0<\/p>\n

Samuti on oluline j\u00e4tkata arutelu selle \u00fcle, mida \u00fche elava ja piiritult rikka keele jaoks t\u00e4nap\u00e4eval tegelikult vaja oleks. See annabki meile j\u00e4rgmiseks seitsmeks aastaks unikaalse v\u00f5imaluse ja ka \u00fchise \u00fclesande arutleda, ilma et peaksime kiirustades otsustama, milline on kaasaegseim ja kasutajas\u00f5bralikem normiallikas, mida keelekasutaja k\u00f5ige enam vajab.<\/p>\n

Sarnaselt teistele teatmeteostele on ka pabers\u00f5naraamatute roll ajas muutumas. N\u00e4eme iga p\u00e4ev, kuidas kasutajate esmane eelistus keeleabi otsimisel on liikunud veebi. Info otsimine veebist on oluliselt mugavam ja digitaalsetel lahendustel puudub sisuline mahupiirang.<\/p>\n

Tunnistades seda paratamatut arengut, oleme Eesti Keele Instituudis arendanud S\u00f5naveebi, mis on pidevalt t\u00e4ienev ja d\u00fcnaamiline keeleinfokeskkond. Seda t\u00e4iendatakse iga p\u00e4ev, n\u00e4iteks lisatakse juurde uusi s\u00f5nu ja viiakse nende \u00f5igekiri ning k\u00e4\u00e4namis-p\u00f6\u00f6ramismuster koosk\u00f5lla kirjakeele normiga.<\/p>\n

\u00dchtlasi ei saa me m\u00f6\u00f6da vaadata tehisintellekti kiirest levikust. T\u00e4nu suurte keelemudelite laialdasele k\u00e4ttesaadavusele ootavad inimesed keeleabi juba vaikimisi tehisarult. Eesti Keele Instituut kannab hoolt, et keelemudelites oleks esindatud v\u00f5imalikult korrektne ja mitmek\u00fclgne eesti keel. Selle t\u00f6\u00f6 aluseks on muu hulgas ka meie korrastatud keeleinfoallikad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00e4hip\u00e4evil ilmub “Eesti \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat \u00d5S 2025”. Uue \u00d5S-i ilmumine on ikka olnud oluline ja oodatud s\u00fcndmus, sest see…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":59804,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,6058,30311,34,36,31,32,21,3799,28,29,19,6460,30312,25,27941,6461,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-59803","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-keele-instituut","14":"tag-eesti-oigekeelsussonaraamat","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-keeleseadus","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-os","25":"tag-os-2025","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-sirli-zupping","28":"tag-sonaveeb","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115684552418195012","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59803","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=59803"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59803\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/59804"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=59803"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=59803"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=59803"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}