![\"\"](\"https:\/\/www.muurileht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2025\/12\/Aleksander-Tsapov_foto_Silver-Mikiver-scaled.jpg\")
<\/a><\/p>\nAleksander Tsapov. Foto: SIlver Mikiver<\/p>\n
T\u00e4pselt aasta tagasi kirjutasin detsembrikuu M\u00fc\u00fcrilehte juhtkirja \u201eTere tulemast k\u00e4rpesalongi\u201d, mis viitas aastal 2025 eesootavatele k\u00e4rbetele kultuurisektoris meil ja mujal. Aastale tagasi vaadates v\u00f5iks ju \u00f6elda, et rahulolematus k\u00fcll paisub, aga midagi kokku pole kukkunud. Avalikku kultuuridiskussiooni domineerib siiski suur k\u00fcsimus rahast ja selle vereringest. Kas raha on? Kellel raha on? Ja kui palju seda raha on? Ja kui raha ei ole (loe: pole antud), siis kuidas saab v\u00f5imalik olla, et Eesti riigil raha ei ole? Miks neil on raha, aga meil ei ole? Kumb oskab kultuurirahastuse andmeid hasartsemalt t\u00f5lgendada \u2013 Tanel Tein v\u00f5i J\u00fcrgen Ligi? \u00c4sja riigikogus vastu v\u00f5etud hasartm\u00e4ngumaksu langetusega tuleb rohkem kr\u00fcptokasiinosid Eestisse? Sellest tulenevalt kultuuri rahastamine kaotab v\u00f5i v\u00f5idab? Kes peaks n\u00e4ljam\u00e4ngude esimeses voorus v\u00e4lja kukkuma \u2013 Theatrum v\u00f5i elektron.art? Mis v\u00e4ljavaated on kultuuriajakirjandusel? Miks ei saanud Arnold R\u00fc\u00fctlist r\u00e4\u00e4kiv dokumentaalfilm kulkalt produktsiooni l\u00f5petamiseks kuute tonni? Inimesed, betoon, betoon, inimesed, betoon?\u00a0<\/p>\n
Kas selleks, et midagi muutuks, peab Olari Elts viiulipoognaga harakiri tegema? Issand halasta, Draamateatril oli arvel VIIS MILJONIT!!! Mida me kaitseme selle \u00f5hut\u00f5rjega, kui kultuuri enam pole? Kui k\u00f5rgharidusega kultuurit\u00f6\u00f6taja miinimumpalk on elanud oma aja \u00e4ra isegi kultuuriministri arvates, mis siis edasi saab?\u00a0<\/p>\n
Kahjuks j\u00e4\u00e4b suur osa sellest diskussioonist kultuuriv\u00e4lja k\u00f5lakambrisse ja \u00fcletab laiema k\u00fcnnise t\u00f5esti vaid siis, kui m\u00f5ni tugeva avaliku reputatsiooniga kultuurijuht suu avab. Niisamuti nagu mitte iga\u00fcht ei huvita v\u00e4ljakutsed k\u00f5rghariduses, t\u00f6\u00f6stuses v\u00f5i start-up-sektoris, ei p\u00f6\u00f6rata tingimata s\u00fcvenenult t\u00e4helepanu ka kultuurivaldkonnale. Kuigi on efektne osutada, kuidas kultuuririda riigieelarves on aastak\u00fcmnetega proportsionaalselt kahanenud, on avalik rahastus sellest hoolimata kultuurile endiselt eksistentsiaalselt asendamatu ning suures \u00fclekaalus igasuguse omatulu ja eratoetuse k\u00f5rval.\u00a0<\/p>\n
Toome n\u00e4iteks M\u00fc\u00fcrilehe, mis on osa Sihtasutusest Kultuurileht, kuhu kuulub veel hulganisti v\u00e4ljaandeid Loomingu Raamatukogust T\u00e4hekeseni. Sellise mudeli alusel ja sisuprofiilis tegutsemine oleks erasektoris ilma erakordsete patroonide ja metseenideta m\u00f5eldamatu. Kogu digitaalne sisu on ilma reklaami- ja sisuturunduslaviinita tasuta k\u00e4ttesaadav, lisaks sellele on ka suur osa tr\u00fckiv\u00e4ljaande tiraa\u017eist vabalevis. Kuna meie tegevus s\u00f5ltub avalikust toest, on meil v\u00f5imalus ja kohustus pakkuda n-\u00f6 avalikku h\u00fcve. Sealjuures ei ole see h\u00fcve muidugi universaalne, tal on oma ni\u0161\u0161, oma auditoorium ja see, mida pakutakse, on ajas muutuv. \u00dchelt poolt annab selline mudel v\u00f5rreldes erameediaga vabaduse planeerida ja tegutseda teistsuguste m\u00e4ngureeglite j\u00e4rgi, n\u00e4iteks elamusloo asemel saame keskenduda v\u00e4heseid huvitavale kultuurianal\u00fc\u00fcsile. Teisalt seab see aga rea piiranguid, mis p\u00e4rsivad t\u00e4helepanumajanduse keerulises maailmas konkurentsiv\u00f5imet. Raha, aruandlus, hanked, t\u00f6\u00f6lepingute \u00fclesehitus, sisu k\u00e4ttesaadavus jne kuuluvad k\u00f5ik avaliku sektori p\u00f5hjendatult rigiidsesse masinav\u00e4rki. See ei ole agiilsete eksperimentide katsepol\u00fcgon. Kuigi v\u00e4ljaande toimetulekumiinimum on olnud seni aastast aastasse tagatud t\u00f6\u00f6lepingutega kaetud palgafondiga ehk kuulsa kultuurit\u00f6\u00f6taja miinimumpalgaga, on k\u00f5ik muu kui v\u00e4sinud kaamel, kelle silmapiiril veesilma ei paista. Kultuuriv\u00e4ljaannete toimetused suudavad muidugi ise mingi piirini ajakirjanduslikku sisu luua, aga paljuski ju \u201eostetakse\u201d sisuline kompetents sisse. See hind, millega kohalikelt kultuuriuurijatelt ja teistelt ekspertidelt sisu tellitakse, on teadagi astunud elukallidusega vastupidises suunas, sellest on saanud allahinnatud t\u00f6\u00f6amps.\u00a0<\/p>\n
Sealt edasi l\u00e4hevad t\u00f6\u00f6aur ja raha niikuinii rahvusvaheliste tehnoloogiaplatvormide teenindamisse. Mind t\u00f5siselt huvitab, kui palju kulutab kogu kultuurisektor otseses ja kaudses ajas pluss rahas puhtalt Meta jt sarnastel platvormidel. (Kirjutage mulle!) Mis on see protsent kulminni ja kulka eelarvest, mis liigutatakse sisuliselt automaatselt monopoolsete tehnoloogiaettev\u00f5tete taskusse. Ajal, kui avatud ja ligip\u00e4\u00e4setav kultuurimeedia teeb pro bono platvormit\u00f6\u00f6d ja rahapuudusel ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud kodulehtede k\u00fclastatavus asendub tehisaru tehtavate sisukokkuv\u00f5tetega, tekib p\u00f5hjendatud k\u00fcsimus: kas me pole ammu enam k\u00f5ik lihtsalt platvormit\u00f6\u00f6lised?<\/p>\n