{"id":59875,"date":"2025-12-08T16:18:16","date_gmt":"2025-12-08T16:18:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/59875\/"},"modified":"2025-12-08T16:18:16","modified_gmt":"2025-12-08T16:18:16","slug":"eesti-toetab-randesurve-all-olevaid-euroopa-riike-rahaliselt-kuid-pogenike-umberpaigutamises-ei-osale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/59875\/","title":{"rendered":"Eesti toetab r\u00e4ndesurve all olevaid Euroopa riike rahaliselt, kuid p\u00f5genike \u00fcmberpaigutamises ei osale"},"content":{"rendered":"<p>\u201eEesti asub Euroopa Liidu v\u00e4lispiiril, mist\u00f5ttu m\u00f5istame h\u00e4sti, kui oluline on suure r\u00e4ndesurve korral teistelt liikmesriikidelt solidaarset abi saada. Sel p\u00f5hjusel toetasime ka solidaarsusreservi loomist ja oleme riigina valmis sellesse rahaliselt panustama. K\u00fcll aga pean oluliseks, et meie rahalise panuse arvutamisel v\u00f5etaks arvesse lisaks rahvaarvule ja sisemajanduse koguproduktile ka eelnevatel aastatel vastuv\u00f5etud Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike arvu,\u201c selgitas siseminister Taro.\u00a0 <\/p>\n<p>\u201eOn \u00f5ige, et meie t\u00f6\u00f6d Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike vastu v\u00f5tmisel arvesse v\u00f5etakse ja seet\u00f5ttu Eesti solidaarsuspanust ka poole v\u00f5rra v\u00e4hendatakse. Panustada on v\u00f5imalik kolmel moel \u2013 rahaliselt, tehnika ja ekspertidega ning p\u00f5genike vastuv\u00f5tmisega. Kokkuleppel Euroopa Komisjoniga panustab Eesti 2026. aastal v\u00e4hendatud mahus rahaliselt ning v\u00f5imalusel oma tehnika ja ekspertidega, \u00fchtegi p\u00f5genikku Eestisse teistest riikidest ei tooda,\u201c \u00fctles Taro.\u00a0 <\/p>\n<p>Eesti siseminister r\u00f5hutas kohtumisel ka Ukraina vastu s\u00f5dinud Vene kodanikest eks-kombatantide Schengeni ruumi liikumise piiramise teema olulisust. <\/p>\n<p>\u201eVenemaa agressioonis\u00f5jas Ukrainas v\u00f5idelnud inimestele tuleb t\u00f5kestada liikumine Schengeni alale. Eesti on veendunud, et meil tuleb rakendada \u00fchiselt rangeid piiranguid, mis takistaksid Kremli re\u017eiimile kasulike ja lojaalsete inimeste vaba liikumist Euroopa Liidus. See on meie \u00fchise julgeolekuruumi turvalisuse k\u00fcsimus, kuna Venemaa v\u00f5ib kasutada Schengeni ruumis EL-i riikide vastu suunatud h\u00fcbriidoperatsioonideks t\u00f5en\u00e4oliselt just neid inimesi,\u201c \u00fctles Taro. \u201eEesti n\u00e4eb siin \u00fchem\u00f5tteliselt v\u00f5imalikku t\u00f5uget kuritegelikkuse kasvuks, mida on t\u00f5estanud NSV Liidu Afganistani s\u00f5ja ja Venemaa T\u0161et\u0161eenia s\u00f5ja veteranidega seotud v\u00e4givaldsus, ning muidugi julgeolekuohtu, mis l\u00e4htub n\u00fc\u00fcdse Venemaa eriteenistuste peakorteritest.\u201c<\/p>\n<p>Tema s\u00f5nul tegutseb Eesti selle nimel, et Vene eks-kombatantidele Schengeni ruumi sulgemine muutuks Euroopa Liidu ametlikuks poliitikaks. <\/p>\n<p>Lisaks arutasid siseministrid EL-is ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiss\u00fcsteemi loomise \u00fcle, mis aitaks edaspidi suurendada kogu EL-is t\u00e4ideviidavate tagasisaatmiste arvu. Taro selgitas, et peamiselt tekitab praegu lahkhelisid teise liikmesriigi poolt v\u00e4ljastatud tagasisaatmisotsuse tunnustamine. \u201eOn neid, kes toetavad vabatahtlikku tunnustamist ja neid, kes soovivad vastastikust tunnustamist kohustuslikuks muuta. Eesti toetab \u00fchtset l\u00e4henemisviisi, kuid peame oluliseks, et see ei tooks kaasa liigset haldus- ja finantskoormust. Seet\u00f5ttu on oluline, et vastastikune tunnustamine Euroopa tagasisaatmiskorralduse alusel tugineks infos\u00fcsteemis olevatele andmetele,\u201c \u00fctles siseminister.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eEesti asub Euroopa Liidu v\u00e4lispiiril, mist\u00f5ttu m\u00f5istame h\u00e4sti, kui oluline on suure r\u00e4ndesurve korral teistelt liikmesriikidelt solidaarset abi&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":59876,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-59875","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115684855219384400","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59875","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=59875"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59875\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/59876"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=59875"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=59875"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=59875"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}