{"id":59930,"date":"2025-12-08T17:35:24","date_gmt":"2025-12-08T17:35:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/59930\/"},"modified":"2025-12-08T17:35:24","modified_gmt":"2025-12-08T17:35:24","slug":"tehisaru-pealetung-peletab-meditsiinist-inimliku-kontakti-puhadust-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/59930\/","title":{"rendered":"Tehisaru pealetung peletab meditsiinist inimliku kontakti p\u00fchadust | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"<p>Suurbritannia perearstide seas tehtud uuring osutab, et arstid kasutavad vaatamata riskidele tehisaru enamasti oma \u00fclekoormuse v\u00e4hedamiseks. Samal ajal leiab aga \u00fcha suurem hulk inimesi oma muredele vastuse m\u00f5ne teise keelemudeli abil, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.<\/p>\n<p>R\u00fchmas elavate inimeste eelis teiste loomade ees seisneb spetsialiseerumisel rajanevas t\u00f6\u00f6jaotuses. Sisu on lihtne. \u00dcks inimene p\u00fchendab aega ja energiat erialase p\u00e4devuse omandamisele, misj\u00e4rel teenindab ta tuhandeid, kes ei pidanud seda tegema ja spetsialiseerusid omakorda millelegi muule. See on sotsiaalne kokkulepe, milles vahetame meisterlikkuse spetsialistile delegeerimisega oma teadmatuse tema p\u00e4devuse vastu.<\/p>\n<p>Mudel tagas inim\u00fchiskondadele m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kohanemisv\u00f5ime mitmete sajandite v\u00e4ltel. Aeg-ajalt leiutasid spetsialistid inimeste t\u00f6\u00f6d tegevaid masinaid, sundides kollektiivses m\u00e4ngus nihutama ettureid uuele ruudule. Enamasti asuti varasemast keerukamale t\u00f6\u00f6le, lihtsamaid t\u00f6id j\u00e4id tegema erinevad seadmed. Sestap oleme alati eeldanud, et on veel kohti, kuhu edasi liikuda ja kuhu masinad ei ulatu. N\u00e4ime uskuvat mingisse k\u00f5rgemasse ja erandlikusse inimv\u00f5imete tasemesse.<\/p>\n<p>\u00dcks taoline \u00fclimuslikkuse optimismi hoidev valdkond on tervishoid. Selle sotsiaalse teenuse v\u00e4\u00e4rtusahela p\u00f5him\u00f5tteliseks osaks peetakse jagatud inimlikkust. Ainult lihast ja verest arstid suudavad teisi inimesi t\u00f5eliselt m\u00f5ista ning patsiendid vajavad inimarsti rahustavat noogutust!<\/p>\n<p>Isegi kui sellesse ruumi on juba sisenenud tehisintellekt, peetakse seda v\u00f5rdlemisi passiivseks ja t\u00f6\u00f6riista meenutavaks osapooleks, millel pole spetsialistiteenust vajavate inimeste ja arstide-\u00f5dede vahelises usalduslikus dialoogi kohta. Kuigi masinad v\u00f5ivad arvutada, saab ainult inimene hoolida. Patsiendid vajavad oma k\u00f5ige haavatavamatel hetkedel inimest, mitte t\u00f6\u00f6tlejat.<\/p>\n<p>Aegade jooksul vormusid arsti ja patsiendi suhte \u00fcmber formaalsed seadused ja informaalsed tavad ning tekkis kultuurile rajanev eetiline raamistik, milles patsiendi huvide kaitse on \u00fclim. Mis selle sisu moodustab? Vastus osutub \u00fcllatavalt ebam\u00e4\u00e4raseks ja vastuoluliseks. Antud temaatikast saab kiiresti uus oluline vestlusteema, v\u00f5ttes arvesse, kui kiiresti leiavad aset muutused, mida justkui ei pidanuks v\u00e4hemalt nii kiiresti aset leidma.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.nuffieldtrust.org.uk\/research\/how-are-gps-using-ai-insights-from-the-front-line\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">\u00dchendkuningriigis valminud<\/a> uuringu p\u00f5hjal v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida varjatult alanud revolutsioonist. Enam kui paarituhandet perearsti h\u00f5lmanud uuringust selgus, et ligi 30 protsenti tohtritest kasutavad konsultatsioonide k\u00e4igus tehisaru abi. TI-d kasutatakse m\u00e4rkmete koostamiseks, keeruliste haiguslugude kokkuv\u00f5tmiseks ning seda v\u00f5etakse appi ka diagnooside panekuks ja patsiendiga suhtlemisel.<\/p>\n<p>Tegemist pole avaliku kokkuleppe ega juhtkonna antud mandaadiga, vaid rohujuuretasandil ja vajadusest s\u00fcndinud vaistliku tegutsemisega. Arstid p\u00fc\u00fcavad hoiduda infot\u00f6\u00f6tluse inimlikust elemendist, sest TI on kiirem ja \u00fcha asendamatum.<\/p>\n<p>N\u00e4ite iroonia pole suunatud kellegi vastu. Pigem on see n\u00e4ide sellest, kuidas k\u00e4ituvad inimesed t\u00f6ise pinge korral, kui seda leevendav lahendus on k\u00e4ttesaadav. Teisalt ei vabasta uudne olustik ebamugavusest ja v\u00f5ib-olla ka m\u00f5nest suurest pahandusest. Tervishoiusektori enda seest kostuvad h\u00e4\u00e4led hoitavad kaose eest, mis reguleerimata tehnoloogia metsiku l\u00e4\u00e4ne moodi kasutusele v\u00f5tmisega kaasneda v\u00f5ib.<\/p>\n<p>Ometi ei takista see praktikuid kasutamast uut nn relva l\u00e4bip\u00f5lemise vastu. Uuringust selguski, et arstid ei kasuta kokkuhoitud aega t\u00e4iendavalt patsientidega tegelemiseks, vaid peamiselt hinget\u00f5mbeks.<\/p>\n<p>T\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rivad veel sooline l\u00f5he ja piirkondlik erinevus. Meessoost perearstid v\u00f5tavad TI-abit\u00f6\u00f6 kiiremini omaks. Uuringu ajal kasutas tehisaru kolmandik meesarstidest, samas kui naisarstidest tegi seda iga neljas.<\/p>\n<p>Arutelus m\u00e4rgitakse, et TI kasutus levib kiiresti. Samas, s\u00f5ltumata sellest, kas tegemist on TI-d kasutavate arstidega v\u00f5i mitte, tajutakse, et TI kasutuse leviku t\u00f5ttu v\u00f5ivad perearstikeskused sattuda ametialase vastutuse, meditsiinilis-\u00f5iguslike probleemide, kliiniliste vigade riskide, patsiendi privaatsuse ning andmeturbega seotud probleemide keskele.<\/p>\n<p>Viimasega seoses on \u00fcks k\u00f5ige intrigeerivam tegur arstipraksise asukoha m\u00f5ju. Selgub, et TI kasutuselev\u00f5tt on laialdasem j\u00f5ukama elanikkonnaga piirkondades. Nimetatud riskide teadvustamine v\u00f5ib neid keskmisest rohkem \u00e4rritada.<\/p>\n<p>Kui tervishoiuteenuse tegelik v\u00f5tmek\u00fcsimus seisneks inimliku kontakti vajaduses, puuduks <a href=\"https:\/\/fullfact.org\/health\/academics-deepfaked-tiktok-wellness-nest\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">teinegi n\u00e4htus<\/a>. Selleks on patsiendi valik inimesest arsti ning autoriteetsete p\u00e4devuse ilmingutega teabeallika vahel. Vahest isegi arstidest kiiremini p\u00f6\u00f6rduvad patsiendid ise ravi ja tervisealase n\u00f5u k\u00fcsimustega TI poole. Selle tarbeks on TI abil loodud isegi valgeid kitleid kandvaid ekraaniarste. Tiktoki v\u00f5i Youtube&#8217;i keskkonnas jutustavad usaldusv\u00e4\u00e4rsete spetsialistide pealt \u00f5pitud h\u00e4\u00e4ltega tegelased erinevate toidulisandite ja ravivalikute kasulikkusest.<\/p>\n<p>Seni kehtivaks m\u00f5eldud arusaam inimese-inimese purustamatust sidemest tema k\u00f5ige haavatavamas olukorras on osutumas illusiooniks. Oleme sisenemas uude v\u00e4\u00e4rtusahelasse, mille \u00fchel poolel suunavad arstid osa vaimsest t\u00f6\u00f6st t\u00f6\u00f6p\u00e4evaga toimetulekuks vabatahtlikult TI-le. Teiselt poolt kuulavad patsiendid avatare, kes n\u00e4evad v\u00e4lja ja kelle jutt k\u00f5lab t\u00e4pselt nagu arsti oma, kelle juurde nad aega ei saa.<\/p>\n<p>K\u00fcsimus polegi niiv\u00f5rd selles, kas tehisaru esindab ja asendab arsti oskusteavet. Peaksime k\u00fcsima, kas oleme valmis tunnistama, kuidas inimlik puudutus ei pruugi olla see, mille p\u00f5hjal tulevikku valime. Kui masin suudab kiiremini diagnoosida ja vestlusrobot oskab veenvamalt lohutada, mis j\u00e4\u00e4b siis inimspetsialistile?<\/p>\n<p>Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 <a href=\"https:\/\/r2.err.ee\/arhiiv\/portaal\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">saates &#8220;Portaal&#8221;<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Suurbritannia perearstide seas tehtud uuring osutab, et arstid kasutavad vaatamata riskidele tehisaru enamasti oma \u00fclekoormuse v\u00e4hedamiseks. Samal ajal&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":59931,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,2538,19,15144,25,814,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-59930","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-meditsiin","22":"tag-news","23":"tag-perearstid","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-tehisaru","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115685158084001930","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59930","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=59930"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59930\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/59931"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=59930"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=59930"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=59930"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}