{"id":6001,"date":"2025-09-27T08:07:09","date_gmt":"2025-09-27T08:07:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/6001\/"},"modified":"2025-09-27T08:07:09","modified_gmt":"2025-09-27T08:07:09","slug":"arvustus-koreograafia-on-varskendav-vaheldus-pikale-teatriohtule-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/6001\/","title":{"rendered":"Arvustus. “Koreograafia+” on v\u00e4rskendav vaheldus pikale teatri\u00f5htule | Teater"},"content":{"rendered":"

S\u00f5ltumatu Tantsu Lava alustas oma 20. hooaega uue eksperimentaalse formaadiga “Koreograafia+”. Asja iva seisneb selles, et teater pakkus kolmele koreograafile v\u00f5imaluse tuua v\u00e4lja lavastus koost\u00f6\u00f6s m\u00f5ne teise valdkonna kunstnikuga. Mark Monak valis interdistsiplinaarse kunstniku K\u00e4rt Hammeri, Rebecca Green kutsus ehitusinsener Maret L\u00fcllmani ning Juulius Vaiksoo palus partneriks dirigent Hirvo Surva. Kunstnikupaaride t\u00f6\u00f6 tulemusena valmis kolm l\u00fchilavastust, mida sai n\u00e4ha j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da S\u00f5ltumatu Tantsu Lava valges saalis. K\u00f5igi 15\u201320-minutiliste lavastuste valguskujunduse l\u00f5i Kristiina Tinnu Tang.\u00a0<\/p>\n

Mark Monak ja K\u00e4rt Hammer “Minu maja”<\/p>\n

Valge, must, punane. Saali heledate seinte vahele on \u00fcles seatud ootamatult suur objekt: vasakul \u00e4\u00e4res asetseb s\u00fcsimust vaiadel k\u00f5rguv umbes inimesek\u00f5rgune maja, millest vaatab m\u00f6\u00f6da lava teises \u00e4\u00e4res toolil istuv K\u00e4rt Hammer. Etendaja kannab Mark Monaki pildiga valget triiks\u00e4rki ning j\u00f5llitab t\u00fchjusse. Inimese ja maja vahel \u00f5hus ripub valge t\u00fcll, millele on veripunase v\u00e4rviga t\u00f5mmatud peale rist.<\/p>\n

Klassikalise muusika saatel ilmub maja aknast k\u00e4si, seej\u00e4rel jalg \u2013 esimesed aimdused tantsija kohalolust. Monak kombib j\u00e4semetega v\u00e4lisilma, kuni julgeb kodusest ruumist v\u00e4ljuda. Ta sooritab majaga m\u00e4ngleva dueti, k\u00f5\u00f5ludes seinte \u00e4\u00e4res, vaiade vahel ning l\u00f5ppeks ka katusel. \u00dchel hetkel muusika vahetub ning me n\u00e4eme etendajat lava keskel p\u00f5randal lamamas.\u00a0<\/p>\n

Koos d\u017e\u00e4ssmuusika ilmumisega muutub Monaki liikumiskeel \u2013 ta v\u00e4\u00e4nleb, painleb, justkui alatasa kaotaks midagi k\u00e4est. Ta k\u00f5rvutab peopesad, vaadates neid justkui selget vett, milles kangastub kaotatud kallima pale, mis kaob j\u00e4rgmise tuuleiili saabudes. Poos ja pettumus, poos ja pettumus. Vaatajana j\u00f5uab just valus hakata ning peagi j\u00e4\u00e4b etendaja elutult maja najale lebama. Hammer t\u00f5useb toolilt ning seisab Monaki ette publiku poole seljaga. J\u00f5uan tunda kergendust, et keegi on v\u00f5tnud vaevaks painlejat aidata, ent asjatult. Kui naine toolile naaseb, on maaslamaja silmaalused \u00f5narused kaetud pigimusta v\u00e4rviga.\u00a0<\/p>\n

Needuslik tants kestab hetkeni, kui istuma asunud Hammeri tagant l\u00e4idab valgus ja Monak heidab ta ette p\u00f5lvili. Hammer v\u00f5tab Monakil pluusi seljast ning seob talle \u00fcmber pea. Seej\u00e4rel v\u00f5tab ta tooli alt v\u00e4rvipotsiku ning joonistab pluusile v\u00f5ika punase naeratuse. Monak naaseb maja katusele, tuled kustuvad, kostab praksuvat heli ja majas s\u00fcttib tuli. Punane tuli.<\/p>\n

“Koreograafia+”, Mark Monak ja K\u00e4rt Hammer Autor\/allikas: Kristiin Elmat<\/p>\n

Lavastuse tugevus on see, et kaotusvalu suudeti edasi anda s\u00f5nadeta. “Minu maja” kehtestab uue poeetilise reaalsuse, mille keskne kujund \u2013 p\u00f5lev kodu \u2013 s\u00fc\u00fcbib m\u00e4lestusse tugevamalt kui s\u00f5nad suudaks. Maja metafoori v\u00f5ib sisse lugeda nii m\u00f5ne konkreetse m\u00e4lestuse, inimese kui ka oma kogu eksistentsi vastavalt sellele, mis vaatajat parajasti k\u00f5netab.<\/p>\n

Teatri kodulehel kirjeldavad lavastust k\u00fcll Doris Kareva luuleread: “Ma arvasin, et armastus on tunne; \/ n\u00fc\u00fcd tean, et tegu \u2013 viibimise viis. \/\/ Ma m\u00f5tlen t\u00f5de. Jah, ma r\u00e4\u00e4gin ilust.”, kuid lavastus toimib ka ilma tekstideta ning see on v\u00e4\u00e4rtus tantsu ja etenduskunsti puhul. Kuna Kareva teksti lavastuses endas ei kasutata ega sellele ei viidata, m\u00f5jub lavastust kirjeldav tekst k\u00fclgepoogituna. Meelde j\u00e4\u00e4vad leegid, leegid, leegid.\u00a0<\/p>\n

Rebecca Green ja Maret L\u00fcllman “Kehat\u00e4is t\u00f6\u00f6d” <\/p>\n

Esimesest hetkest alates on k\u00f5igil naljakas \u2013 \u00fcks tegelane astub v\u00e4lisuksest otse lavale. Ta kannab traksidega tunkesid ja ehituskiivrit, nende all n\u00e4htavasti veel palju-palju kihte riideid. Ta n\u00e4gu on kaetud, ent v\u00f5ib aimata kellega on tegemist. Esimene tegelane kannab redelit, mille ta peagi saali tagaseina vastu toetab, et siis unustada. Tema j\u00e4rel siseneb samuti kiivri ja t\u00f6\u00f6riietega, ent lahtiste blondide juustega naine \u2013 Maret L\u00fcllman.\u00a0<\/p>\n

L\u00fcllman astub pro\u017eektorist m\u00f6\u00f6da otse betoonlahmakate juurde ning hakkab neid seinaks laduma. T\u00f6\u00f6 on vaid fiktiivne, sest tsemendi asemel paneb ta t\u00fckkide vahele piserdist lenduvat vett. Samal ajal alustab esimesena saabunud tegelane kentsakat v\u00f5rgutustantsu. Seinale ilmuvad \u00fckshaaval liiklusm\u00e4rgid \u2013 “sisenemine keelatud”, “territooriumil viibimine ainult valdaja loal” ja “videovalve”. M\u00e4ngima hakkab rokkmuusika ning esimesena lavale ilmunud tegelase maski alt paljastub Rebecca Greeni pea.\u00a0<\/p>\n

Ta riietub lahti, tuues n\u00e4htavale kollase liiklusvesti, tunked ja roosa haldjakleidikese. Samal ajal k\u00f5lab k\u00f5laritest etendaja h\u00e4\u00e4l, mis kirjeldab ehitusplatsist m\u00f6\u00f6duvat koduteed. Ta m\u00e4rkab v\u00f5ileiba s\u00f6\u00f6vat ehitajat ja pilgud kohtuvad: “Ta naeratas mulle vallatult, siis kummardus alla ja p\u00fchkis majoneesi oma s\u00f5rmedega k\u00f5hu pealt \u00e4ra ja siis ta pani oma s\u00f5rmed suhu, et need puhtaks imeda. Jeah.” Teksti l\u00f5pusirgel paljastab etendaja nappides stringides tagumiku.\u00a0<\/p>\n

“Koreograafia+”, Rebecca Green ja Maret L\u00fcllman Autor\/allikas: Kristiin Elmat<\/p>\n

Kuid see ei ole veel k\u00f5ik \u2013 etendajad hakkavad end veepihustitega niisutama ja annavad ka publikule v\u00f5imaluse oma panus anda. Nad rullivad maha paberipaani ja j\u00e4tkavad tegevust selle peal lamades. \u00dchel hetkel suunab Green pro\u017eektori seinale, astub valgusvihku ja hakkab endalt m\u00e4rga valget T-s\u00e4rki seljast v\u00f5tma. Viimase paljastusega etendus ka l\u00f5ppeb.\u00a0<\/p>\n

Greeni etenduskunstialane haridus ning soorollidega seotud teemap\u00fcstitus tekitasid ootuse, et lavastus hakkab klassikaliselt meestekeskset ehitusvaldkonda kv\u00e4\u00e4rima ja naiste omaks tegema, ent Greeni teekond mehelikust teet\u00f6\u00f6lise kost\u00fc\u00fcmist napi seksika pesu ja m\u00e4rja T-s\u00e4rgini j\u00e4\u00e4b kelmika m\u00e4ngu tasandile. M\u00f5neti saaks v\u00f5tta Greeni “striptiistantsu” dr\u00e4\u00e4gina, aga kuna selle p\u00f5hiosa keskendus klassikalise naisekuju loomisele, ei tekkinud k\u00fcsitavusi ega uut nihestatud reaalsust.<\/p>\n

L\u00fcllman \u2013 kui elav t\u00f5estus sellest, et ehitusvaldkonnas saab naisena edukas olla \u2013 j\u00e4i lavastuses pigem tahaplaanile. J\u00e4i kasutamata v\u00f5imalus neid erinevaid naiseks olemise viise segada ja tunnustada. Meelde j\u00e4\u00e4b meelelahutuslik m\u00e4ngulisus ja kergelt flirtiv atmosf\u00e4\u00e4r, mida Green suutis luua.\u00a0<\/p>\n

Juulius Vaiksoo ja Hirvo Surva “Laulu- ja tantsupidu”
H\u00e4\u00e4l: Anu Lamp
T\u00e4nu: Eik Erik Sikk<\/p>\n

\u00d5htu viimase etenduse alguses on etendajad juba laval. Hirvo Surva seisab, koogitaldrik k\u00e4es, saali tagumises vasakus nurgas. Saali eesosas paremal p\u00f5rnitseb teda Juulius Vaiksoo, kelle koogit\u00fckist on amps juba v\u00f5etud. Kui k\u00f5ik vaatajad on endale istekoha leidnud, katkeb noorema kunstniku kannatus, ta annab toidu esireas istuja k\u00e4tte ja lausub \u00e4revalt liikudes midagi taolist: “Ja \u00fcldsegi ma ei saa aru, milleks sa pead seal ees vehkima. Ma ju oskan niigi laulda (laulab) “ma olen \u00f6\u00f6 su akna taga” ja isegi kui “kardin akna eeeeeeees” l\u00e4heb veidi m\u00f6\u00f6da (l\u00e4hebki), siis mis siis?!” Surva v\u00f5tab stoilise pilguga v\u00e4ljakutse vastu ja algab battle. T\u00e4pselt selline nagu ette v\u00f5iks kujutada.\u00a0<\/p>\n

Dirigent dirigeerib ja tantsija tantsib. Vaikuses. Kui alguses on Vaiksoo omas r\u00fctmis ja vaatab Surva tegevust hoolimatult, siis aegamisi v\u00f5ib hakata m\u00e4rkama \u00fchisjooni nende liikumises. Tantsija haarab r\u00fctme ja d\u00fcnaamikaid, ehitades oma kehakeelt aina enam dirigeerimise j\u00e4rgi. Etendajate vahel tekib muhe s\u00fcnergia, mis kergusega saali kandub.\u00a0<\/p>\n

“Koreograafia+”, Juulius Vaiksoo ja Hirvo Surva Autor\/allikas: Kristiin Elmat<\/p>\n

Peatselt vahetavad mehed kohad ja meie ees avaneb imeline v\u00f5imalus n\u00e4ha Hirvo Survat kaasaegset tantsu improvisatseerimas ja Juulius Vaiksood teda dirigeerimas. V\u00f5imud\u00fcnaamika p\u00f6\u00f6rdub pea peale ja n\u00e4iline kergus on liigutustest kadunud. Tekib juba tahtmine etendajad algsetele positsioonidele tagasi saata, kui \u00e4kki k\u00f5lab p\u00e4\u00e4stev Anu Lambi h\u00e4\u00e4l, mis k\u00fcsib deklaratiivselt: “Poisid, miks teil pill ei h\u00fc\u00fca?” Selle peale p\u00f6\u00f6ravad “poisid” paled publiku poole ja hakkavad m\u00f5lemad justkui \u00fchendkoore juhatama. Valgus kustub, aga publiku naerukahin veel mitte.\u00a0<\/p>\n

S\u00f5ltumatu Tantsu Lava juubelihooaja esimene \u00f5htu kulges t\u00f5usvas joones ja loodan, et see joon kestab l\u00e4bi aasta. Uus formaat sarnaneb nii m\u00f5neski m\u00f5ttes iga-aastasele “Premiere” sarjale. Kui “Premiere” on S\u00f5ltumatu Tantsu Lava lavastustesari, milles noored koreograafid saavad v\u00f5imaluse oma esimese lavastuse v\u00e4lja andmiseks, siis “Koreograafia+” annab neile v\u00f5imaluse tantsuv\u00e4ljal p\u00fcsida. Nii v\u00f5iks naljatledes nimetada kontseptsiooni \u00fcmber ka “Premiere+”.<\/p>\n

N\u00e4htud teosed ei ole t\u00e4ispikad lavastused ega p\u00fc\u00fcdlegi selle poole, ent annavad noortele kunstnikele v\u00f5imaluse oma ideid publikule n\u00e4idata ja j\u00e4rjepidavalt erialaselt t\u00f6\u00f6tada. S\u00e4\u00e4rane komplekt l\u00fchilavastusi m\u00f5jub palju vaheldusrikkamalt ja v\u00e4rskendavamalt, kui m\u00f5ni t\u00e4ispikk detailideni lihvitud lavastus.\u00a0<\/p>\n

Erinevate valdkondade etenduskunstnikke on hiljuti kokku toonud ka Elektron.art sarjas “Viis gestuuri”, kuid “Koreograafia+” pakkub mitmekesisust tantsukunsti ja teiste kunstivaldkondade kokkutoomise n\u00e4ol. Samuti j\u00f5uavad publiku ette lavastused mitte show’ingud ja kaks s\u00fcndmustesarja ei hakka teineteisega liigselt konkureerima.<\/p>\n

Tahes-tahtmata paneb mitme lavastuse j\u00e4rjest n\u00e4gemine neid v\u00f5rdlema. Kui vaadatagi ainult kunstivaldkondade sulandumise aspekti, toimis k\u00f5ige harmoonilisemalt \u00f5htu l\u00f5pulavastus “Laulu- ja tantsupidu”, mille jooksul m\u00f5lemad kunstnikud said v\u00f5imaluse teise t\u00f6\u00f6vahendeid katsetada. Loodan, et “Koreograafia+” leiab endale koha S\u00f5ltumatu Tantsu Lava iga-aastases repertuaaris ja pakub eesti n\u00fc\u00fcdistantsule aina uusi v\u00f5imalusi oma piire avardada.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"S\u00f5ltumatu Tantsu Lava alustas oma 20. hooaega uue eksperimentaalse formaadiga “Koreograafia+”. Asja iva seisneb selles, et teater pakkus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6002,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,4886,4887,4888,4890,4892,4889,140,4891,4885],"class_list":{"0":"post-6001","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-hirvo-surva","15":"tag-juulius-vaiksoo","16":"tag-kart-hammer","17":"tag-koreograafia","18":"tag-maret-lullman","19":"tag-mark-monak","20":"tag-meelelahutus","21":"tag-rebecca-green","22":"tag-soltumatu-tantsu-lava"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6001","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6001"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6001\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6002"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6001"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6001"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6001"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}