USA v\u00e4lispoliitilise vaate muutus on paratamatu, kuna Washingtoni jaoks t\u00f5useb \u00fcha suurema ohuna esile majanduslikult tugevnev Hiina Rahvavabariik. Hiinlased arendavad praegu kiiresti laevastikku ja on kolmekordistamas tuumaarsenali. Erinevalt NSVList \u2013 kes oli majanduslik k\u00e4\u00e4bus \u2013 on Hiina viimase k\u00fcmne aasta jooksul tootnud pidevalt n\u00e4iteks \u00fcle poole maailma terasest.<\/p>\n
Hiina majanduslikust ja poliitilisest t\u00f5usust on kirjutanud suurep\u00e4rase essee Suurbritannia ajaloolane Andrew Roberts, mille t\u00f5lke Postimees avaldab l\u00e4hiajal j\u00e4rjejutuna veebis ning l\u00fchendatuna Postimees N\u00e4dalas.<\/p>\n
Washingtoni t\u00e4helepanu liikus kommunistliku Hiina ambitsioonide kasvule juba president Obama ajal 2012, kui USA kaitseministeerium avaldas strateegiadokumendi, mis kirjeldas riigikaitseliste prioriteetide nihkumist Aasia-Vaikse ookeani piirkonda. Meenutame, et ka Teine maailmas\u00f5da algas USA jaoks Vaiksel ookeanil Jaapani kallaletungiga Hawaii saarestikus.<\/p>\n
2012. aastal j\u00e4rgnes praegusega v\u00f5rreldav elav arutelu, kuid peagi anastas Venemaa Krimmi ning Ameerika \u00dchendriigid leidsid end taas tagavat Euroopa julgeolekut, kes aga ise paraku v\u00e4ga j\u00f5uliselt kaitsesse ei investeerinud. Pole mingit kahlust, et president Trump soovib sellise olukorra l\u00f5ppemist.<\/p>\n
\nNii v\u00f5i teisiti, Euroopa ainus v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s praegusest olukorrast on kiiresti relvastuda ja hoida kokku, toetades ka Ukrainat.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Euroopa liberaalse migratsioonipoliitika, samuti vahepealse patsifismi kritiseerimine on m\u00f5istetav. Venemaa n\u00e4gemine strateegilise partnerina, mis v\u00e4listaks Ukraina NATO-liikmesuse (mis on aga ainus t\u00f5siselt v\u00f5etav julgeolekugarantii tulevase Vene agressiooni vastu) on paraku siiski geopoliitiline l\u00fchin\u00e4gelikkus.<\/p>\n
Meenutame Briti geograafi ja geopoliitiku Sir Halford John Mackinderi t\u00e4helepanekut aastast 1904: \u00abKes valitseb Ida-Euroopat, valitseb Keskmaad (mille v\u00e4ga oluliseks osaks on Ukraina \u2013 toim.); kes valitseb Keskmaad, valitseb Maailmasaart (Euroopa + Aasia + Aafrika); kes valitseb Maailmasaart, valitseb tervet maailma.\u00bb<\/p>\n
N\u00f5ukogude Liit oli impeerium t\u00e4nu Ukraina ja Ida-Euroopa valitsemisele. Siinse m\u00f5ju taastamine on seet\u00f5ttu Moskva strateegiline eesm\u00e4rk, millest ei johtu meile midagi head. Ehkki Washington v\u00f5iks saada Venemaa strateegilise partnerluse viljana vabamad k\u00e4ed Ladina-Ameerikas ja Venezuelas, samuti Moskva toe Hiina Rahvavabariigi vastu, ei tohiks Trump m\u00f6\u00f6da vaadata Putini ja Xi Jinpingi praegusest partnerlusest ega h\u00fcljata rahvusvahelistele reeglitele tuginevat julgeolekukorda.<\/p>\n
Nii v\u00f5i teisiti, Euroopa ainus v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s praegusest olukorrast on kiiresti relvastuda ja hoida kokku, toetades ka Ukrainat. M\u00f5istlik on v\u00e4hendada b\u00fcrokraatiat ning hoida alal energiatootmist. Ja ajaloolisele kodumaale tuleb saata need, kes soovivad j\u00f5ulude t\u00fchistamist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"USA v\u00e4lispoliitilise vaate muutus on paratamatu, kuna Washingtoni jaoks t\u00f5useb \u00fcha suurema ohuna esile majanduslikult tugevnev Hiina Rahvavabariik.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":60053,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[587,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,326,28,29,95,19,25,23,24,262,22,20,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-60052","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ameerika-uhendriigid","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-hiina","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-ukraina","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-venemaa","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115685854094855411","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60052","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=60052"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60052\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/60053"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=60052"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=60052"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=60052"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}