{"id":6019,"date":"2025-09-27T08:45:16","date_gmt":"2025-09-27T08:45:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/6019\/"},"modified":"2025-09-27T08:45:16","modified_gmt":"2025-09-27T08:45:16","slug":"professor-seto-keel-ja-kultuur-on-maailmas-hinnatud-vaariskivid-kultuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/6019\/","title":{"rendered":"Professor: seto keel ja kultuur on maailmas hinnatud v\u00e4\u00e4riskivid | Kultuur"},"content":{"rendered":"

“T\u00e4nap\u00e4evane l\u00f5unaeesti argikeel, mida tihtipeale meedias kuuleb, on segu vanast l\u00f5unaeesti keelest ja praegusest eesti \u00fchiskeelest. Ajalooline l\u00f5unaeesti keel, millest on v\u00e4lja kasvanud seto, v\u00f5ro, tartu ja mulgi n\u00fc\u00fcdiskeeled, eraldus l\u00e4\u00e4nemeresoome keele\u00fchtsusest k\u00f5ige varem. Nii on see ka ainulaadseim, vajades erilist hoidmist ja edendamist,” selgitab Tartu \u00dclikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu.\u00a0\u00a0<\/p>\n

“Seto keelt on oluline uurida ka sellep\u00e4rast, et l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte arenguloost \u00fcldse paremini aru saada.”<\/p>\n

Seto kogukond elas sajandeid \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestist eraldatuna. Seet\u00f5ttu on seto keeles s\u00e4ilinud palju algup\u00e4raseid ja mujal kadunud n\u00e4htusi. “Seto keelt on oluline uurida ka sellep\u00e4rast, et l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte arenguloost \u00fcldse paremini aru saada,” m\u00e4rgib Pajusalu. Teisalt v\u00e4\u00e4rib tema hinnangul uurimist seto n\u00fc\u00fcdiskultuur, mis on seto kommete, p\u00e4rimuse ja muu vanema traditsiooni t\u00e4nap\u00e4evane j\u00e4tkaja.<\/p>\n

Uus Setomaa koguteoste sarja raamat tutvustabki mitmek\u00fclgselt nii seto keelt kui ka n\u00fc\u00fcdiskultuuri.\u00a0 Varem ilmunud sarja esimene k\u00f6ide annab \u00fclevaate Setomaa loodusest, teine k\u00f6ide ajaloost. “Eesm\u00e4rk oli n\u00fc\u00fcd keele k\u00f5rval just uuemat seto kultuuri talletada ja tutvustada, sest uuski kipub v\u00e4ga kiiresti ununema. Sellest, mida 1990. aastatel tehti, on juba tihtipeale v\u00e4ga keeruline leida n\u00e4iteks fotomaterjali,” osutab Pajusalu.<\/p>\n

Karl Pajusalu Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n

Loov kogukonnakeel<\/p>\n

“Setomaa 3” annab Karl Pajusalu s\u00f5nul seto keelest esimese niiv\u00f5rd p\u00f5hjaliku s\u00fcstemaatilise \u00fclevaate. “N\u00e4iteks h\u00e4\u00e4lduse puhul kirjeldatakse kogu fonoloogilist p\u00f5his\u00fcsteemi: millised foneemid seto keeles on ja kuidas need s\u00f5nadesse kokku pannakse,” toob ta v\u00e4lja.<\/p>\n

Samuti k\u00e4sitletakse teoses p\u00f5hjalikult seto s\u00f5navara, mis on professori s\u00f5nul erakordselt rikkalik. Seto s\u00f5navara h\u00f5lmab Pajusalu s\u00f5nul k\u00fcmneid tuhandeid s\u00f5nu ja v\u00e4\u00e4riks edaspidi eraldi k\u00e4sitlust. “Iga k\u00f5neleja, kes seto keelt h\u00e4sti oskab, saab ka ise s\u00f5nu juurde luua, sest seto keeles on s\u00f5natuletus veel elav, nagu on see varem olnud k\u00f5igis soome-ugri keeltes,” m\u00e4rgib ta.<\/p>\n

“Seto keelt peaks hoidma sedav\u00f5rd eluj\u00f5ulisena, et see unikaalne keeleloovus kestaks edasi ka nooremates p\u00f5lvkondades.”<\/p>\n

Seto keeles annavad s\u00f5nat\u00fcvedele kindla t\u00e4henduse j\u00e4relliited, mida saab t\u00fcvedele liita. Nii v\u00f5ib \u00fchest verbit\u00fcvest teha juurde k\u00fcmmekond erinevat eri t\u00e4hendusn\u00fcanssi v\u00e4ljendavat s\u00f5na. “Seto keelt peaks hoidma sedav\u00f5rd eluj\u00f5ulisena, et see unikaalne keeleloovus kestaks edasi ka nooremates p\u00f5lvkondades,” s\u00f5nab professor.<\/p>\n

Viimase rahvaloenduse j\u00e4rgi m\u00e4\u00e4ratles end seto keele k\u00f5nelejatena natuke \u00fcle 20\u00a0000 inimese. Pajusalu hinnangul leidub aktiivselt seto kultuurielus osalevaid ja keelt kasutada julgevaid inimesi tuhatkond, v\u00e4ga h\u00e4id keeleoskajaid veel tunduvalt v\u00e4hem. “Praegu on veel keskealisi, kes on p\u00e4ris head seto keele valdajad. Problemaatilisem on olukord k\u00f5ige nooremate hulgas, kus keelevahetus eesti kirjakeelele \u00fcha kiireneb,” t\u00f5deb Pajusalu.\u00a0<\/p>\n

Kui setode eneste ja Eesti kultuuriinimeste seas on seto keel prestii\u017ene, siis Eesti \u00fchiskonnas laiemalt suhtutakse professori hinnangul sellesse praegugi n\u00e4htavasti kahetiselt. Endiste aegade v\u00f5\u00f5ristav suhtumine setodesse pole p\u00e4riselt kadunud. “N\u00fc\u00fcd on v\u00f5ib-olla juba ka kadedust, et seto p\u00e4rimuskultuur on rahvusvaheliselt nii silmapaistev ja nende vastu tuntakse suurt huvi. Seto kultuurip\u00e4evi on peetud mitmel maal. Seto muusikud on hinnatud esinejad maailma eri otstes Jaapanist Ameerikani,” arutleb ta.<\/p>\n

Karl Pajusalu Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n

Elav ja erinev<\/p>\n

Kogumiku “Setomaa 3” teine pool on p\u00fchendatud seto n\u00fc\u00fcdiskultuurile. Muu hulgas on juttu sellest, kuiv\u00f5rd palju on kasutatud seto keelt eri meediumites, n\u00e4iteks filmides v\u00f5i raadiosaadetes. “Praegu on korra n\u00e4dalas seto keeles raadiosaateid, aga seda on v\u00e4ga v\u00e4he. Paark\u00fcmmend aastat tagasi oli seto kultuur Eesti meediaruumis n\u00e4htavamgi, kui ERR-is oli n\u00e4iteks Silvia Karro telesaade “Veere p\u00e4\u00e4l”,” toob Karl Pajusalu v\u00e4lja.<\/p>\n

Uuema kultuuri k\u00e4sitlustes on Setomaa koguteoses r\u00f5hk alates 1990. aastatest toimunul. Pajusalu hinnangul on seto kultuurielu praegusajal endiselt \u00fcpris elav, leides j\u00e4rjest uusi vorme. “Viimastel aastatel on valminud setokeelseid n\u00e4idendeid ja ilukirjandust, Setomaal tehakse kunstilaagreid. On juurde tulnud noori ja keskealisi Setomaalt p\u00e4rit professionaalseid kunstnikke,” loetleb ta. Lisades Setomaal elanud v\u00f5i sealset olustikku kujutanud kunstnikke ja ka heliloojaid, kes on seto muusikat oma loomingus kasutanud, laieneb teose ajaline haare sajale aastale.<\/p>\n

“Seto keel on peaaegu ainuke Eesti p\u00f5line keel, millest arusaamiseks vajab kirjakeelne eestlane t\u00f5lget,” osutab Pajusalu. N\u00e4iteks p\u00e4lvis t\u00e4navu suvel tema s\u00f5nul palju kiidus\u00f5nu suurejooneline setokeelne lavastus “Seto od\u00fcsseia”. Samas oli vaatajate hulgas kuulda nurinat, et publikule v\u00f5inuks pakkuda rohkem t\u00f5lget v\u00f5i toimuva lahtiseletamist. “Osa kuulajaskonnast, isegi L\u00f5una-Eesti inimesed, lihtsalt ei saanud k\u00f5igest aru,” seletab professor.<\/p>\n

“Seto keel on peaaegu ainuke Eesti p\u00f5line keel, millest arusaamiseks vajab kirjakeelne eestlane t\u00f5lget.”<\/p>\n

Seto keele ja kultuuri erip\u00e4rasid s\u00fcvendas Setomaa ajalooline eraldatus \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestist. “Setomaa kuulus l\u00e4bi sajandite Pihkvamaa alla, keskused olid mujal ning see soodustas omaette olemist ja arenemist,” s\u00f5nab Pajusalu.<\/p>\n

Keele arengut v\u00f5iks v\u00f5rrelda L\u00e4tis omaette kulgenud liivi keele omaga. “Eraldi olemisega on kaasnenud omap\u00e4raseid arenguid, palju on v\u00f5etud \u00fcle ka suurematelt naabritelt. Samas on p\u00fcsinud oma ja ehedat, mis on teiste sugulasrahvaste keeltest kadunud,” osutab professor. Vanemate slaavi m\u00f5jude k\u00f5rval v\u00f5ib seto kultuuris t\u00e4heldada uusi P\u00f5hjamaade eeskujusid, n\u00e4iteks v\u00f5eti Seto kuningriigi p\u00e4evade idee \u00fcle metsasoomlastelt.<\/p>\n

J\u00e4rk-j\u00e4rgult avanev k\u00e4siraamat<\/p>\n

Setomaa koguteoste sari on suunatud mitmele sihtr\u00fchmale. Kuna Karl Pajusalu s\u00f5nul peaks olema k\u00f5ik esitatu faktit\u00e4pne, on uuel teosel teaduslik v\u00e4\u00e4rtus. “Teine oluline sihtr\u00fchm on setod ise, kelle jaoks see on saavutus ja uhkuseasi. On oluline, et kogukonnaliikmetel, kes seda raamatut loevad, tekiks \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5m,” j\u00e4tkab ta. Tekstide k\u00f5rval on raamat t\u00e4is ohtralt fotosid ja illustratsioone, nt Setomaa inimestest Seto Kuningriigi p\u00e4evadel.<\/p>\n

Karl Pajusalu tutvustab kogumikku “Setomaa 3”. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n

Kokku v\u00f5ttis teose valmimine k\u00fcmmekond aastat. Pajusalu s\u00f5nul panustasid selle valmimisse Setomaa juurtega v\u00f5i muidu piirkonnaga seotud inimesed, sealhulgas paljud keele- ja kultuuriteadlased. Algselt pidi teos k\u00e4sitlema lisaks keelele rahvaluulet, kuid viimane osutus nii mahukaks teemaks, et sellele p\u00fchendatakse ruumi j\u00e4rgmises, sarja neljandas kogumikus. Varem on seto keelt enim s\u00fcvitsi uurinud Tartu \u00dclikooli l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte professorid Julius M\u00e4giste ja Tiit-Rein Viitso, huvi seto keele ja kultuuri vastu on Pajusalu s\u00f5nul olnud rahvusvaheline. “N\u00e4iteks on selle luubi alla v\u00f5tnud Soome ja Ungari teadlased,” osutab ta.\u00a0<\/p>\n

M\u00f5ne aasta eest anti eesti, vene ja prantsuse keeles v\u00e4lja p\u00f5hjalik k\u00e4sitlus Prantsusmaal elanud vene pagulasteadlaste Boris Vildest ja Leonid Zurovi 1930. aastatel toimunud etnoloogilistest v\u00e4lit\u00f6\u00f6dest Setomaal. Eestist juhtis projekti arheoloogiaprofessor Heiki Valk, kes n\u00fc\u00fcdki koguteose valmimisele kaasa aitas. “Jaapanis on samuti setodest raamatuid kirjutatud. Seto keel ja kultuur on oma ainulaadses eheduses justkui v\u00e4\u00e4riskivid, mida maailma eri paigus hinnatakse,” t\u00f5deb Pajusalu.<\/p>\n

“Seto keel ja kultuur on oma ainulaadses eheduses justkui v\u00e4\u00e4riskivid, mida maailma eri paigus hinnatakse.”<\/p>\n

Lugejale paneb ta aga s\u00fcdamele, et uus raamat avaneb j\u00e4rk-j\u00e4rgult. K\u00f5igepealt v\u00f5iks teost lehitseda, vaadata fotosid, leida endale huvitavaid kohti, n\u00e4gusid, nimesid, pilte ja s\u00f5nu. Seej\u00e4rel tasub hakata lugema raamatu erinevaid artikleid: neid k\u00f5iki Pajusalu s\u00f5nul \u00fche \u00f5htuga l\u00e4bi ei loe.<\/p>\n

“Selleks, et p\u00e4riselt k\u00f5igest aru saada, tasuks seda raamatut v\u00e4hemalt paar aastat k\u00e4eulatuses hoida. Kui siis tuleb seto kultuuriga seoses m\u00f5ni huvitav teade v\u00f5i uudis, leiab siit tausta, kuhu see s\u00f5num paigutada. K\u00e4siraamatuna j\u00e4\u00e4b see koguteos p\u00fcsivalt v\u00e4\u00e4rtuslikuks lugemisvaraks,” s\u00f5nab ta.<\/p>\n

Koguteos valmis Seto Instituudi juhi Ahto Raudoja ja tegevtoimetaja Helen Alum\u00e4e eestvedamisel. “Raamatu valmimisel ja v\u00e4ljaandmisel oli hulk toetajaid, haridus- ja teadusministeeriumi, ETAgi, kultuurkapitali ja Tartu \u00fclikooli k\u00f5rval oli t\u00e4htis ka Setomaa kohalike asutuste ja inimeste kaasal\u00f6\u00f6mine,” lisab Pajusalu.<\/p>\n

Karl Pajusalu tutvustab kogumikku “Setomaa 3”. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“T\u00e4nap\u00e4evane l\u00f5unaeesti argikeel, mida tihtipeale meedias kuuleb, on segu vanast l\u00f5unaeesti keelest ja praegusest eesti \u00fchiskeelest. Ajalooline l\u00f5unaeesti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6020,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,4897,4898,176,4900,28,29,19,4902,25,1309,4899,4901,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-6019","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-karl-pajusalu","19":"tag-keeleteadus","20":"tag-kultuur","21":"tag-laanemeresoome-keeled","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-nuudiskultuur","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-seto","28":"tag-seto-keel","29":"tag-setomaa-3","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6019","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6019"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6019\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6020"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6019"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6019"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6019"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}