T\u00e4navust \u00f5unasaaki on m\u00f5jutanud nii jahe kevad kui ka vihmane suvi. Kui saartel on saak p\u00e4ris kasin, siis Kagu-Eestis annab enam-v\u00e4hem keskmise v\u00e4lja.<\/p>\n
Saaremaal asuva Kadastiku \u00f5unaaia omanik Riho Kadastik r\u00e4\u00e4kis ERR-ile, et osa saaki on veel puu otsas, mist\u00f5ttu on keeruline l\u00f5plikku hinnangut anda, kuid niisugust aastat nagu t\u00e4navu pole varem olnudki.<\/p>\n
“Tegelikult \u00f5una on, aga nad ei ole juba puu otsas h\u00e4sti s\u00e4ilinud ja kuidas nad s\u00e4ilivad laos, s\u00e4ilituskohas, see on teadmata. Nagu oli teadmata kevadel, et \u00f5itsesid, aga paljud ei viljastunud, kuna ilm oli pikalt k\u00fclm,” kirjeldas Kadastik.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on suur vahe suur ka sorditi: kahest k\u00f5rvuti olevast sordist on \u00fcks v\u00e4ga kvaliteetne, teine aga ei sobi absoluutselt m\u00fc\u00fcgiks.<\/p>\n
“Nii et on v\u00e4ga suur erinevus. Millest see on, ei oska \u00f6elda, ma arvan, et keegi ei oska \u00f6elda,” t\u00f5des Kadastik.<\/p>\n
P\u00f5lvamaal R\u00e4pina vallas asuva Halika \u00f5unatalu juht Lauri Kasvand r\u00e4\u00e4kis, et vaatamata erinevatele v\u00e4ljakutsetele j\u00e4\u00e4b nende saak keskmise kanti. M\u00f5ju avaldasid nii kevadised \u00f6\u00f6k\u00fclmad kui jahe ja vihmane suvi.<\/p>\n
“Vihmakahju oli meil v\u00e4ga tugev. Siin Kagu-Eestis sadas mais ja juunis maha mitme aasta norm, mist\u00f5ttu uputas nii, et vett ei olnud enam kuhugi kraavidessegi juhtida. Ma praegu p\u00f5hjalikku hindamist teinud ei ole, aga sadakond puud oleme veekahjude t\u00f5ttu p\u00e4ris kaotanud,” \u00fctles Kasvand.<\/p>\n
Ta lisas, et m\u00f5ni puu on t\u00e4itsa surnud ja seal, kus viljad on vee t\u00f5ttu v\u00e4iksemaks j\u00e4\u00e4nud, ulatub kahju hektaritesse, sest puud on olnud stressis ega ole saanud vilju kasvatada.<\/p>\n
“Ilmakahjud on j\u00e4rjest aktuaalsem teema, millest ei p\u00e4\u00e4se enam \u00fchelgi aastal m\u00f6\u00f6da. Lihtsalt igal aastal on need erinevad: eelmisel aastal oli vihm, rahe ja p\u00f5ud, sel aastal on uputus ja jahe ilm,” lausus Kasvand.<\/p>\n
Kauni v\u00e4limusega \u00f5unu on kaduv\u00e4ike osa saagist<\/p>\n
Hiiumaal \u00f5untega teglev Triinu Schneider \u00fctles, et temal peaaegu et ei olegi t\u00e4navu \u00f5unu. Seevastu Kasvand kinnitas, et kui mullu oli Kagu-Eesti v\u00e4ga kehva \u00f5unasaagiga, siis n\u00fc\u00fcd just seal \u00f5unu mingil m\u00e4\u00e4ral ikkagi on.<\/p>\n
“Haiguste ja putukate surve on jahedate ja niiskete ilmadega saagi kvaliteeti p\u00e4rssinud: \u00f5unad on j\u00e4\u00e4nud pisikeseks, l\u00e4inud k\u00e4rna v\u00f5i ussitanud. Seet\u00f5ttu on \u00f5unasaak sel aastal Eestis \u00fcldiselt v\u00e4ga kesine. K\u00f5ige enam m\u00f5jutab see kvaliteetse laua\u00f5una hinda. Kehvema kvaliteediga \u00f5una ikkagi leiab ja seda jagub, et saaks \u00f5unamahla v\u00f5i moosi teha v\u00f5i lihtsalt \u00e4ra koorida ja s\u00fc\u00fca,” s\u00f5nas Kasvand.<\/p>\n
“Aga kaunist, s\u00e4rava v\u00e4limusega \u00f5una, mida lauale panna, tuleb kogu saagi seest v\u00e4lja sorteerida ja seda on kaduvv\u00e4ike osa,” lisas ta.<\/p>\n
\u00dcks Eestis \u00f5unu kasutav v\u00e4iketootja on Jaanihanso siidrivabrik. Ettev\u00f5tte juht Alvar Roosimaa r\u00e4\u00e4kis, et \u00f5unu peab sel aastal t\u00f5esti rohkem otsima, kuid suures pildis olukord neid ei m\u00f5juta.<\/p>\n
“V\u00e4hem on neid, kes \u00f5unu m\u00fc\u00fca tahavad, ja suurtest tootjatest polegi sel aastal kuulda olnud, et keegi tahaks mahla\u00f5unu m\u00fc\u00fca. Ma loodan, et see meie tootmist ei m\u00f5juta. Me saame oma vajaliku hulga ikkagi k\u00e4tte, kuna oleme v\u00e4ga pisikesed. \u00d5un on rahvuslik vili \u2013 kuskil on ikka \u00f5unu \u00fcle ja puud t\u00e4is, kuigi statistiliselt on suur pilt v\u00f5ib-olla halb,” selgitas Roosimaa.<\/p>\n
Jaanihanso siidrivabrik vajab sel aastal umbes 50 000 liitrit algmaterjali ehk v\u00e4rsket \u00f5unamahla.<\/p>\n
“Kui tuleb natuke v\u00e4hem v\u00f5i saame natuke rohkem, pole samuti midagi hullu \u2013 mahub \u00e4ra. Aga umbes selline ongi meie suurusj\u00e4rk,” t\u00f5des Roosimaa.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navust \u00f5unasaaki on m\u00f5jutanud nii jahe kevad kui ka vihmane suvi. Kui saartel on saak p\u00e4ris kasin, siis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6023,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,4903,4907,4905,4904,4906,159,158],"class_list":["post-6022","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-halika-ounatalu","tag-jaanihanso-siidrivabrik","tag-kadastiku-ounaaed","tag-ounasaak","tag-ounte-hind","tag-sport","tag-sports"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6022","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6022"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6022\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6023"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6022"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6022"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6022"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}