{"id":60274,"date":"2025-12-09T08:11:08","date_gmt":"2025-12-09T08:11:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/60274\/"},"modified":"2025-12-09T08:11:08","modified_gmt":"2025-12-09T08:11:08","slug":"kadi-zavadskis-ohtlikud-olukorrad-raudteel-on-sageli-seotud-hajameelsusega-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/60274\/","title":{"rendered":"Kadi Zavadskis: ohtlikud olukorrad raudteel on sageli seotud hajameelsusega | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Aina rohkem ohuolukordi on raudteel seotud jalgratturite v\u00f5i t\u00f5ukeratturitega. Eriti on probleemiks jalg- v\u00f5i t\u00f5ukerattaga raudtee \u00fcletamine rattalt maha tulemata. Samuti riskivad noorukid oma eluga, s\u00f5ites rongi haakeseadmetel, kirjutab Kadi Zavadskis.<\/p>\n<p>Sellest, kui minu kooli ajal kehalise kasvatuse tunnis m\u00f6\u00f6da raudteed joosti, on m\u00f6\u00f6das juba mituk\u00fcmmend aastat. M\u00e4lupilt on siiani eredalt meeles. Kas lastena tunnetasime raudteed kui k\u00f5rgendatud ohuga piirkonda? V\u00f5i mida \u00fctleb selline kild minevikust toonase \u00fchiskondliku ohutunde kohta?<\/p>\n<p>Hulk aega on m\u00f6\u00f6dunud. Julgen \u00f6elda, et teadlikkus raudteel viibimisega seotud ohtudest tuntavalt kasvanud. Siiski leian oma t\u00f6\u00f6laualt igakuiseid kokkuv\u00f5tteid vedurijuhtide t\u00e4helepanekutest:<\/p>\n<ul>\n<li>&#8220;Jalak\u00e4ija k\u00f5nnib l\u00e4heneva rongi eest \u00fcle raudtee&#8221;<\/li>\n<li>&#8220;T\u00fctarlaps istub klapid peas r\u00f6\u00f6pal&#8221;<\/li>\n<li>&#8220;K\u00f5rvaklappidega noormees \u00fcletab \u00fclek\u00e4iku p\u00f6\u00f6ramata t\u00e4helepanu saabuvale rongile. Rong teeb \u00e4kkpidurduse.&#8221;<\/li>\n<li>&#8220;S\u00f5iduauto s\u00f5itis suletud raudtee \u00fcles\u00f5idule&#8221;<\/li>\n<li>&#8220;Poisid jooksevad peatuvale rongile j\u00e4rele ja ronivad haakeseadmele&#8221;<\/li>\n<\/ul>\n<p>Need on \u00fcksikud v\u00e4ljav\u00f5tted kirjeldustest, mida veo-ettev\u00f5tja nii raudtee valdajatele kui tarbijakaitse ja tehnilisele j\u00e4relevalve ametile (TTJA) edastab.<\/p>\n<p>Ohuolukordade arv on j\u00e4tkuvalt kasvusuunal<\/p>\n<p>Juunis 2024 kirjutas Virumaa Teataja: &#8220;<a href=\"https:\/\/virumaateataja.postimees.ee\/8035805\/napikate-hulk-raudtee-ulekaigukohtadel-naitab-kasvutrendi\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">napikate hulk raudtee \u00fclek\u00e4igukohtadel n\u00e4itab kasvutrendi<\/a>&#8220;. Napikateks ehk ohtlikeks olukordadeks kutsutakse juhtumeid, mis oleksid halbade asjaolude kokkulangemise korral v\u00f5inud realiseeruda hukkunute ja vigastatutega \u00f5nnetusjuhtumiteks.<\/p>\n<p>Eestis on k\u00fcll raudteel liiklejatega toimunud \u00f5nnetusjuhtumite arv viimase k\u00fcmne aasta l\u00f5ikes langevas trendis (vt Graafik 1), kuid siiski juhtub igal aastal traagiliste tagaj\u00e4rgedega \u00f5nnetusi, milles saadakse vigastada v\u00f5i surma.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3119518\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3119518hde32t24.png\"\/>Graafik 1. Raudtee\u00f5nnetused 2015\u20132025 11 kuud. Autor\/allikas: TTJA<\/p>\n<p>Veelgi murettekitavam trend on seotud eelmainitud napikatega: alates 2021. aasta jaanuarist on TTJA-d ja raudtee valdajaid teavitatud ligi 400 ohtlikust juhtumist (vt Graafik 2). Nendest ligikaudu 100 leidsid aset eelmisel aastal.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3119521\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3119521h3b34t24.png\"\/>Graafik 2. Ohtlikud olukorrad 2021\u20132025. Autor\/allikas: TTJA<\/p>\n<p>Kellega ja miks ohtlikud olukorrad peamiselt juhtuvad?<\/p>\n<p>Vaatame nende juhtumite sisse. K\u00f5ige rohkem on registreeritud napikaid jalak\u00e4ijatega, ligi viie aastaga ca 200 registreeritud t\u00e4helepanekut. Nii nagu realiseerunud \u00f5nnetusjuhtumite korral on ikka p\u00f5hjusteks t\u00e4helepanematus ja selleks mitte etten\u00e4htud kohas raudteel viibimine. Paljud inimesed \u00fcletavad raudteed vahetult enne rongi saabumist, mis v\u00f5ib l\u00f5ppeda traagiliselt.<\/p>\n<p>S\u00f5idukitega seotud napikaid on jalak\u00e4ijatega v\u00f5rreldes pea poole v\u00e4hem, sadakond. Riskik\u00e4itumine on aga sama suur probleem. Raudtee \u00fcletatakse viimasel hetkel; vale s\u00f5idukiirus, mis ei v\u00f5imalda rongi saabudes peatuda v\u00f5i j\u00e4\u00e4dakse ootamatult pidama r\u00f6\u00f6bastele. Sellised olukorrad on \u00e4\u00e4rmiselt riskantsed, kuna rongi peatumisteekond on v\u00f5rreldes autoga oluliselt pikem ning kokkup\u00f5rke v\u00e4ltimine on sageli v\u00f5imatu.<\/p>\n<p>Aina rohkem ohuolukordi, pea poolsada juhtumit on seotud jalgratturite v\u00f5i t\u00f5ukeratturitega. Eriti on probleemiks jalg- v\u00f5i t\u00f5ukerattaga raudtee \u00fcletamine rattalt maha tulemata. Samuti on lisandunud juhtumid, kus noorukid riskivad oma eluga, s\u00f5ites rongi haakeseadmetel.<\/p>\n<p>Ohtlikke olukordi tuleb enim ette seal, kus ka liiklemist rohkem ehk Tallinnas ja selle l\u00e4hi\u00fcmbruses, suuremate asulate peatuskohtades ja jaamades.<\/p>\n<p>Reaalselt toimunud otsas\u00f5idud liiklejatele on tihtilugu seotud t\u00e4helepanu hajumisega raudteed \u00fcletades. Hajameelsuse taga on omakorda k\u00f5rvalised tegevused ja kiirustamine. Samuti seadmed, mis meie t\u00e4helepanu nimel pidevalt v\u00f5itlevad, alates k\u00f5rvaklappidest kuni telefonini.<\/p>\n<p>Napikate anal\u00fc\u00fcsi tulemusel \u2013 kirjeldusi lugedes ja videosalvestusi vaadates \u2013 v\u00f5ib sama v\u00e4ita, et inimesed ei pane ronge t\u00e4hele, kuna nad ei keskendu raudtee \u00fcletamisele. T\u00e4pselt nii karmikoeline p\u00e4riselu paraku ongi.<\/p>\n<p>&#8220;K\u00f5ige ohutum raudtee\u00fcletuskoht on eritasandiline, see on fakt. Samal ajal teame, et see on ka k\u00f5ige kallim lahendus.&#8221;<\/p>\n<p>Rongide kiirus on aastatega suurenenud ja suureneb tulevikus veelgi, mist\u00f5ttu on ohutuse tagamine j\u00e4rjest olulisem. K\u00f5ige ohutum raudtee\u00fcletuskoht on eritasandiline, see on fakt. Samal ajal teame, et see on ka k\u00f5ige kallim lahendus, milleks ei pruugi kohalik omavalitsus ega raudtee valdaja raha leida.<\/p>\n<p>L\u00e4hitulevik toob kaasa uute reisijateveoks m\u00f5eldud rongide lisandumise liiklusesse. J\u00f5upingutusi tehakse ka taristus, eesm\u00e4rgiga v\u00f5imaldada suuremaid rongide liikumiskiirusi. Enne eesm\u00e4rgi t\u00e4itumist on vajalik suurendada ka ohutusmeetmeid raudteel.<\/p>\n<p>Kui rong l\u00e4heneb \u00fcletuskohale kiirusel 160 km\/h, v\u00e4heneb ka juhtide ning jalak\u00e4ijate reageerimiskiirus. See omakorda n\u00f5uab t\u00e4iendavaid fooride ja t\u00f5kkepuudega reguleeritud \u00fcletuskohti v\u00f5i eritasandilisi lahendusi.<\/p>\n<p>Raudteesektor pingutab ohutuse t\u00f5stmiseks pidevalt<\/p>\n<p>Ettev\u00f5tjatel on kohustus hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks varustada k\u00f5ik avalikud raudtee\u00fcletuskohad m\u00e4rgiga, millel on kuvatud nii \u00fcletuskoha andmed kui ka kontakttelefon, kuhu saab edastada operatiivselt infot rikke kohta. Sellise infotahvli eesm\u00e4rk on suurendada teadlikkust ja v\u00f5imaldada kiiremat reageerimist ohuolukordades.<\/p>\n<p>\u00dclek\u00e4igukohtadele ehk jalak\u00e4ijatele ette n\u00e4htud \u00fcletuskohtadele tuleb t\u00e4iendavalt paigaldada taktiilkivid ja kontrastjoon. Seel\u00e4bi tunnetavad liiklejad paremini raudtee\u00fcletamise ohutsooni algust.<\/p>\n<p>Piirkondades, kus rongid hakkavad s\u00f5itma kiirusega 160 km\/h, peab raudtee valdaja \u00fcletuskohad \u00fcmber ehitama v\u00f5i ohutusvarustust t\u00e4iendama. See v\u00f5ib t\u00e4hendada nii \u00fcletuskohtade eritasandiliseks viimist kui ka t\u00e4iendavate t\u00f5kkepuude, fooride v\u00f5i raudteed eraldavate aedade rajamist.<\/p>\n<p>Eelkirjeldatud f\u00fc\u00fcsilised meetmed on aga \u00fcks osa t\u00f5eliselt ohutust raudtee\u00fcletamise kultuurist. Raudteeohutus on Eestis j\u00e4rk-j\u00e4rgult paranemas, kuid valvsust ei tohi kaotada.<\/p>\n<p>Mida saab iga liikleja \u00e4ra teha? V\u00e4ga palju. Esmalt alustame iseendast, peame meeles, et raudtee \u00fcletajana tuleb alati rongile teed anda ja veenduda oma ohutuses. Positiivne eeskuju on nakkav, nii lapsevanema, pereliikme, s\u00f5bra kui ka lihtsalt kaasliiklejana. Ainult \u00fchiste pingutustega saame tagada, et raudteed oleksid turvalised k\u00f5igile liiklejatele.<\/p>\n<p>Samuti kutsume inimesi \u00fcles p\u00f6\u00f6rama t\u00e4helepanu raudtee\u00fcletuskohtadel paigaldatavatele infotahvlitele. Need sisaldavad teavet, kuhu tuleks teatada raudteel toimunud \u00f5nnetustest v\u00f5i riketest.<\/p>\n<p>\u00dcheskoos saame luua ohutuma keskkonna raudtee \u00fcletamiseks, nii turvalisemate \u00fcletuskohtade kui ka lihtsa, kuid eluhoidva meeldetuletuse abil: &#8220;Ole raudtee l\u00e4heduses t\u00e4helepanelik!&#8221;. \u00dchine eesm\u00e4rk on meil k\u00f5igil \u00fcks: j\u00f5uda tervena koju.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aina rohkem ohuolukordi on raudteel seotud jalgratturite v\u00f5i t\u00f5ukeratturitega. Eriti on probleemiks jalg- v\u00f5i t\u00f5ukerattaga raudtee \u00fcletamine rattalt&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":60275,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,30561,28,29,1602,2834,19,25,1313,30562,5421,26552,17635,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-60274","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kadi-zavadskis","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-liiklus","22":"tag-liiklusohutus","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-raudtee","26":"tag-raudteeuletus","27":"tag-rong","28":"tag-rongionnetus","29":"tag-tarbijakaitse-ja-tehnilise-jarelevalve-amet","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115688602690735228","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60274","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=60274"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60274\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/60275"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=60274"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=60274"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=60274"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}