Elame p\u00f6\u00f6rdelistel aegadel. Venemaa s\u00f5da Ukraina vastu on kestnud pea 4 aastat, kogu selle aja on Eesti koos Euroopaga seisnud ukrainlaste selja taga. Koos otsitakse ja leitakse v\u00f5imalusi veel tugevamaks toetuseks, et ukrainlased suudaksid s\u00f5jaliselt ja majanduslikult vastu pidada. Nii kaua, kui vaja. Olen kindel, et nad suudavad.<\/p>\n
Euroopa Liitu kuulumine on meie valik ning toetus sellele on inimeste seas j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga k\u00f5rge. See annab turvatunde, toob endaga vaba liikumise ja kauplemise ning v\u00f5imaldab koos kujundada Euroopa tulevikku.<\/p>\n
Alates 2022. aastast on Euroopa palju muutunud. \u00dchtsemaks, meie piirkonna riikidega samameelsemaks. Ja tugevamaks. Eesti diplomaadid ja poliitikud on selle nimel viimased aastad v\u00e4simatult t\u00f6\u00f6d teinud. Ait\u00e4h k\u00f5igile, kes Eesti huve Euroopas ja laias maailmas esindavad. Teie panus on olnud \u00fclioluline.<\/p>\n
Kuid me pole veel kaugeltki seal, kus tahaksime. Eestil on j\u00e4rgnevatel aastatel Euroopas kaks suurt eesm\u00e4rki \u2013 julgeolek ja Euroopa majandusliku konkurentsiv\u00f5ime taastamine. Need eesm\u00e4rgid on ka omavahel tihedalt seotud. \u00dcks ilma teiseta ei ole v\u00f5imalik.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Head kuulajad!<\/p>\n
Terve eelnev aasta on Euroopa Liidus m\u00f6\u00f6dunud julgeoleku tugevdamise t\u00e4he all. Juba neljandat aastat seisame silmitsi agressoriga, kes proovib piire muuta j\u00f5uga. Nii Euroopa kui Eesti huvides on j\u00e4tkata reeglitep\u00f5hise ja rahvusvahelisel \u00f5igusel tugineva maailmakorra toetamist. Korra, mille aluseks on kestlik majandusareng ning demokraatlike v\u00e4\u00e4rtuste eest seismine. Selleks, et aidata Ukraina v\u00f5idule k\u00e4imasolevas s\u00f5jas, on tarvis lisaks pehmele j\u00f5ule ka tegelikku, k\u00e4egakatsutavat heidutust. L\u00fchikese ajaga oleme l\u00e4binud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse teekonna.<\/p>\n
\u00dckski s\u00f5da ei kesta igavesti. Eesti eluline huvi on, et Euroopa j\u00e4tkab s\u00f5jalise koost\u00f6\u00f6 tihendamist ja kaitsev\u00f5ime t\u00f5stmist. Hoiab Venemaa vastaseid sanktsioone ja j\u00e4tkab Ukraina s\u00f5jalist ja majanduslikku toetamist. Mul on hea meel, et kaitsevalmidus ja julgeolek on t\u00f5usnud Euroopa olulisimateks prioriteetideks. Euroopa Liit loodi rahuprojektina, et l\u00e4bi majandusliku koost\u00f6\u00f6 siduda kokku II maailmas\u00f5ja suured vastaspooled Euroopas. See \u00f5nnestus. Kuid t\u00e4naseks on k\u00f5igile selge, et k\u00f5ige t\u00f5sisem julgeolekuoht meile tuleb idapiiri tagant. Meil on vaja sellele ohule vastata \u00fcha julgemate tegudega ning lisaks majanduslikule tugevusele investeerida relvadesse ja kaitsev\u00f5imesse.\u00a0<\/p>\n
Mis mullu tundus osadele Euroopas veel v\u00f5imatu, on t\u00e4naseks reaalsus. NATOs tegime juunis suured otsused kaitsekulude t\u00f5stmiseks. Kaitsekulude kiireks t\u00f5stmiseks annavad ka Euroopa Liidu eelarvereeglid n\u00fc\u00fcd suurema paindlikkuse. 16 liikmesriiki, sealhulgas Eesti, on seda ka taotlenud. Kokku on lepitud 150 miljardi euro suuruses laenuinstrumendis SAFE, et liikmesriigid saaksid hankida kaitsevarustust \u00fchiselt ja soodsalt. Eesti on esitanud kava sealt v\u00e4hemalt 2,3 miljardi euro suuruse laenu saamiseks. Euroopa Liidu struktuurivahendeid on n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalik \u00fcmber suunata ka kaitse otstarbeks, mida Eesti valitsus otsustas teha 195 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses. Lisaks sihime toetust uuest Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stusprogrammist esialgse eelarvega 1,5 miljardit eurot veel selleks eelarveperioodiks.<\/p>\n
Aga ka vaenlane on aasta jooksul oma panuseid t\u00f5stnud. N\u00e4eme L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas ohtusid seoses varilaevastikuga, droonide \u00fclelende, \u00f5hupiiri rikkumisi. Kiiresti on vaja t\u00f5sta droonit\u00f5rje ja \u00f5hukaitse v\u00f5imekust Eestis ja Euroopas laiemalt. Eesti panustab enda riigieelarvest kaitsesse j\u00e4rgmisel aastal \u00fcle 5% meie sisemajanduse kogutoodangust. Peame j\u00e4tkama t\u00f6\u00f6d selle nimel, et ka piirist kaugemal asuvad riigid m\u00f5istaksid idatiiva kaitsevalmiduse olulisust.<\/p>\n
Ootame seega Euroopa Liidult tuge \u00fchisrahastusega. \u00a0Muidugi ei hakka meie kaitsev\u00f5ime t\u00f5stmisel Euroopa Liit asendama NATOt, kuid Euroopa Liit saab n\u00e4iteks l\u00e4bi \u00fchishangete aidata koos toota ja hankida kiiremini ning mastaapsemalt. Seisame ju k\u00f5ik \u00fchistes j\u00e4rjekordades. Juba enne j\u00e4rgmist Euroopa Liidu eelarveperioodi on vaja kaitsesse lisavahendeid nii idapiiri kaitseks kui laiemalt kriitiliste v\u00f5imel\u00fcnkade t\u00e4itmiseks.<\/p>\n
Arutan seda Euroopa valitsusjuhtidega j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal Soomes idatiiva liidrite kohtumisel ja Br\u00fcsselis Euroopa \u00dclemkogul. Koos L\u00e4\u00e4nemere riikidega ja teiste Euroopa riikidega oleme tugevamad.<\/p>\n
Austatud Riigikogu!<\/p>\n
Rahuni Ukrainas peame j\u00f5udma vaid \u00f5iglastel ja Ukrainale sobivatel tingimustel. Ukraina suver\u00e4\u00e4nsus ei ole kauplemise koht. Ning Euroopa otsustab ja arutab oma asju ise. Euroopal on v\u00f5imalusi Venemaa survestamiseks, tehtud samme ei maksa alahinnata. Vastupidi. Oleme Euroopa Liidus sel aastal vastu v\u00f5tnud neli sanktsioonipaketti, hiljuti j\u00f5udsime 19. paketini. T\u00f6\u00f6tame juba j\u00e4rgmise kallal. R\u00f5hk on olnud agressori rahavoo kinni keeramisel ehk toornafta, veeldatud maagaasi ja naftagaasi ekspordil. Veelgi enam \u2013 hiljuti otsustasid Euroopa Liidu riigid l\u00f5petada t\u00e4ielikult Venemaa gaasi ostmise \u2013 LNG 2026. aasta l\u00f5puks ja torugaas 2027. aasta s\u00fcgiseks. Ootame sama kiiret tegutsemist naftaimpordi l\u00f5petamiseks. Sel suvel kehtestas Euroopa ka t\u00e4iendavad tollimaksud seni katmata p\u00f5llumajandustoodetele ja l\u00e4mmastikup\u00f5histele v\u00e4etistele.<\/p>\n
Meie eestvedamisel piirab Euroopa Liit \u00fcha enam varilaevastikku ja neile teenuse osutajaid. Euroopa Liidus on sanktsioonide all \u00fcle 550 laeva. See k\u00f5ik teeb Venemaa elu ja tegevust tuntavalt ebamugavamaks.<\/p>\n
Eesti peamine siht veel sel aastal on Venemaa k\u00fclmutatud varade kasutuselev\u00f5tt. Arutame valitsusjuhtidega veel enne j\u00f5ule, kuidas seda parimal viisil teha. Soovime anda selle raha, v\u00e4hemalt 90 miljardit j\u00e4rgmise kahe aasta jooksul, laenuna Ukrainale. Laen tuleks tagasi maksta ainult juhul, kui Venemaa korvab s\u00f5jakahjud ja Ukraina territoriaalne terviklikkus on taastatud. Euroopa Komisjon tegi eelmisel n\u00e4dalal ka ametliku ettepaneku, mida Eesti on soovinud ja oodanud pikalt. Ukraina vastupanu j\u00e4tkamiseks oleks see samm m\u00e4rgilise t\u00e4htsusega. Kohtusin \u00fcle-eelmisel n\u00e4dalal Saksamaa liidukantsler Merziga. Meil on v\u00e4ga hea teineteisem\u00f5istmine. Hea on n\u00e4ha, et Saksamaa on Eestiga Ukraina toetamisel, kaitse tugevdamisel ja ka Euroopa majanduse reformimisel v\u00e4ga sarnastel seisukohtadel. Koos Saksamaaga seisame tugevalt Venemaa k\u00fclmutatud varade kasutuselev\u00f5tmise taga.<\/p>\n
S\u00f5da v\u00f5idetakse k\u00fcll lahinguv\u00e4ljal, aga ka rahaga. Vastupidiselt Vene propagandale, n\u00e4itavad anal\u00fc\u00fcsid, et ka Venemaa majandusel ei l\u00e4he h\u00e4sti ning edulugudega kelkimine on suuresti bluff. Venemaa ei ole muutnud \u00fchtegi oma algset eesm\u00e4rki. Ta tahab endiselt kogu Ukrainat ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri \u00fcmber kirjutada. Ja samamoodi ei ole ka meil \u00fchtegi p\u00f5hjust survet Venemaale n\u00f5rgendada. Vastupidi \u2013 gaas p\u00f5hja ja julgust juurde.<\/p>\n
Koht, kus Euroopa Liit ei liigu paraku poliitiliselt nii kiiresti kui peaksime, on laienemine. Ukraina on j\u00f5uliselt oma riiki reforminud, et kiirendada liitumisprotsessi Euroopa Liiduga. Ka Moldova ning mitmed teised riigid on valinud Euroopa tee. Laienemine on meie geopoliitiline vajadus. Mida suurem on euroopalike v\u00e4\u00e4rtuste levik, seda turvalisemas, j\u00f5ukamas ja inims\u00f5bralikumas maailmas me elame.<\/p>\n
Meil tuleb olla j\u00e4rjest valvsam Euroopa Liidu sees toimuvate negatiivsete arengute osas. Keerulises julgeolekuolukorras ei saa me lubada oma meeskonnas omav\u00e4ravaid. Desinformatsiooni plahvatuslik levik, millele aitab kaasa laialdane platvormide v\u00f5rgustik ning tehisintellekti h\u00fcppeline areng, on pehmelt \u00f6eldes problemaatiline. Tuleb pingutada, et oma demokraatiat kaitsta, valenarratiive paljastada ning Venemaa k\u00e4silasi takistada.<\/p>\n
Head kuulajad!<\/p>\n
Peame endalt k\u00fcsima, millist tuleviku Euroopat me tahame. Kas enesesse kapseldunud ja mineviku hiilgust taganutvat v\u00f5i julgelt arenevat ja j\u00f5uliselt oma huvisid kaitsvat kontinenti? Me n\u00e4eme, et globaalne konkurents \u00fcha kasvab. Kaubandust iseloomustab \u00fcha tugevam agressiivsus. Me peame k\u00fcsima, mida saame Euroopas teha, et olla l\u00e4bimurdetehnoloogiates esimesed. Peame kiiremini p\u00fcrgima strateegilise autonoomia poole nii julgeolekus, kriitilistes majandussektorites kui ka arvutusv\u00f5imsuste tagamisel. Tagama endale sobivad tarneahelad maailmaturul ning tuginema vabakaubandusele, eriti meile s\u00f5bralike riikidega, seal, kus meie enda eeldused n\u00f5rgemad on.<\/p>\n
Oleme mitmest globaalsest konkurendist maha j\u00e4\u00e4nud\u00a0 investeeringute mahu osas, eriti uutesse teadusmahukatesse valdkondadesse. ELi osakaal maailma tehisintellekti arvutusv\u00f5imsuses on alla 5 %, samas kui USA-l on see 75 % ja Hiinal 15 %. Meie kapitaliturud on liialt killustunud. Peame jalad k\u00f5hu alt v\u00e4lja v\u00f5tma ja veniva trendi \u00fcmber p\u00f6\u00f6rama. Kasutama eeliseid, mida \u00fchisturg meile annab. Meie otsused peavad suunama investeeringuid Euroopa majandusse, toetama t\u00f6\u00f6stusbaasi tugevdamist, v\u00e4hendama s\u00f5ltuvusi kolmandatest riikidest ning tagama \u00f5iglasema konkurentsikeskkonna meie ettev\u00f5tjatele.<\/p>\n
Teiseks v\u00e4ljakutseks Euroopa majandusele on p\u00f5hjendamatu b\u00fcrokraatia, mis takistab \u00e4ritegevust ning pidurdab majanduskasvu. Olen kutsunud kokku majanduskasvu ja efektiivsuse n\u00f5ukoja, mille ettepanekute alusel oleme alustanud radikaalset ebavajalike n\u00f5uete v\u00e4hendamist ja lihtsustamist. Ettev\u00f5tjad on teinud ligikaudu 700 ettepanekut. Neist \u00fcle 320 oleme valitsuses juba ka heaks kiitnud. Need n\u00f5uded kaovad. 50 ettepanekut on t\u00e4naseks ellu viidud. Ka teie roll Eesti elu lihtsamaks tegemisel on oluline, sest paljude n\u00f5uete kaotamine eeldab seaduste muutmist. Koos ministrite poolt tehtud ettepanekutega oleme alates aprillist uue valitsuse koosseisuga teinud otsused \u00fcle 500 n\u00f5ude kaotamiseks. Regulatsioonide ja halduskoormuse leevendamine on \u00fcks peamisi meie ettev\u00f5tjate ootusi valitsusele.<\/p>\n
Eesti on olnud ka EL-i \u00f5iguse lihtsustamise aktiivne eestk\u00f5neleja, seda nii ettepanekute esitamisel kui menetlemisel. Oleme toonud aruteludesse oma digiriigi ja reaalajamajanduse kogemuse. N\u00e4idanud, kuidas nutikas andmekasutus ja automaatne aruandlus v\u00f5ivad v\u00e4hendada ettev\u00f5tete halduskoormust.<\/p>\n
\u00dcle 60 Eesti ettev\u00f5tjate ettepaneku puudutab Euroopa Liidu \u00f5igusaktide lihtsustamist. Oleme nende elluviimist arutanud ka volinik Valdis Dombrovskisega. Euroopa Komisjon on k\u00e4ivitanud lihtsustamisprogrammi, praeguseks on esitatud seitse lihtsustamise koondettepanekut.<\/p>\n
On v\u00e4ga t\u00e4htis, et siseturul valitseksid ettev\u00f5tjate jaoks v\u00f5rdsed v\u00f5imalused ja oleks lihtne oma tooteid arendada ja teenuseid piiri\u00fcleselt pakkuda. \u00a0Eesti veab l\u00e4hiaastatel edasi ka digivaldkonna arenguid, pidades oluliseks tehisintellekti kasutamist, digiteenuste \u00a0arendamist, ning k\u00fcberturvalisuse t\u00e4htsustamist.<\/p>\n
Veebruaris arutan Euroopa liidritega, kuidas Euroopa konkurentsiv\u00f5imet t\u00f5sta. N\u00e4en Eestile selles arutelus nelja suurt eesm\u00e4rki. L\u00e4bimurdetehnoloogiad ja tehisintellekti kasutuselev\u00f5tt. Digitaalsed lahendused. \u00d5iguskeskkonna oluline lihtsustamine. Ja paremini toimiv siseturg, ennek\u00f5ike teenuste ja kapitali \u00fchine turg.<\/p>\n
Lugupeetud Riigikogu!<\/p>\n
Ka kliimaeesm\u00e4rgid on osa meie konkurentsiv\u00f5imest. Eestis v\u00e4ljendub heitmete v\u00e4hendamise otsene kasu energiajulgeolekus. S\u00f5ltumatuses Vene gaasist ja naftast, uutest t\u00f6\u00f6kohtadest rohetehnoloogia sektoris ning puhtamas \u00f5hus ja keskkonnas, mille j\u00e4tame oma lastele.<\/p>\n
Eesti on juba praegu koduks mitmele edukale rohetehnoloogia ettev\u00f5ttele. N\u00e4iteks on Skeleton Technologies \u00fcks maailma juhtivaid superkondensaatorite ja energiasalvestuslahenduste arendajaid. Samuti seotakse NEO Performance Materials\u2019i Narva magnetitehases kokku puhas tootmine, taastuvenergia ning k\u00f5rgtehnoloogiline innovatsioon. H\u00e4id n\u00e4iteid on veelgi.<\/p>\n
Kliimamuutustega ei saa aga v\u00f5idelda paberil \u00fclevalt alla korraldusi jagades, arvestada tuleb kohapealsete oludega. Nii toetab Eesti k\u00fcll Euroopa liikumist 90% heitmete v\u00e4hendamise suunas aastaks 2040 v\u00f5rreldes aastaga 1990, kuid selle saavutamiseks tuleb luua sobivad tingimused. Samuti soovime leevendada varem tehtud otsuste rakendamisel ilmnenud negatiivseid m\u00f5jusid. Pean siin silmas nii maakasutusega seonduvat kui ka heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi ETS2, mille rakendamine l\u00fckati k\u00fcll aasta v\u00f5rra edasi, kuid kus t\u00e4iendavad muudatused on vajalikud.<\/p>\n
Head kuulajad!<\/p>\n
Aastatepikkune t\u00f6\u00f6 meie s\u00f5ltuvuse v\u00e4hendamiseks Venemaa ja Valgevene elektris\u00fcsteemist on j\u00f5udnud fini\u0161isse. 2025. a veebruaris viisime edukalt l\u00f5puni ligi 15 aastat kestnud protsessi Eesti ja kogu Balti riikide elektris\u00fcsteemide s\u00fcnkroniseerimiseks Kesk-Euroopa v\u00f5rkudega. Euroopa Liidust saime projektile ligi 1,2 miljardit eurot toetust. See oli ajalooline saavutus ja s\u00fcmboolne samm, mis l\u00f5petas meie energias\u00f5ltuvuse idast ja sidus meid tugevalt ja p\u00f6\u00f6rdumatult Euroopaga.\u00a0<\/p>\n
Toimiv Euroopa energiaturg on taganud meile energia varustuskindluse. Et seda kindlust suurendada, j\u00e4tkame t\u00f6\u00f6d uute energia\u00fchenduste rajamiseks nii Soome kui L\u00e4tiga. T\u00e4htis on Euroopa toel l\u00f5puni viia ka nii keskkonna kui julgeoleku seisukohalt \u00e4\u00e4rmiselt oluline \u00fcle-Euroopaline transpordiprojekt Rail Baltic.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Lugupeetud Riigikogu!<\/p>\n
Arutasime eelmisel n\u00e4dalal valitsuses Euroopa Komisjoni ettepanekuid uue Euroopa Liidu eelarveperioodi kohta ja saatsime seisukohad ka teile arutamiseks. On hea meel nentida, et Eesti t\u00f6\u00f6\u00a0 Komisjoni veenmisel on kandnud vilja.<\/p>\n
Liikmesriikidele l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiseks esitatud eelarve on kasvanud ligi kahe triljoni euroni ja suunab oluliselt rohkem \u00fchisraha meile olulistele valdkondadele. Muuhulgas suureneks kahekordselt piiri\u00fcleste transpordi\u00fchenduste toetamine, millest s\u00f5ltub Rail Balticu l\u00f5puni ehitamine. Kaitsevaldkond, mida siiani on eelarvest vaid marginaalselt toetatud, saaks r\u00f5\u00f5mustada viiekordse eelarvekasvu \u00fcle 131 miljardi euroni. Ukraina toetamiseks l\u00e4bi Ukraina rahastu on reserveeritud 100 miljardit eurot. Innovatsioonis aitab plaanitav konkurentsiv\u00f5ime fond kaasa investeerimisvajaduste katmisele kogu toote eluts\u00fckli jooksul. See k\u00f5ik on muidugi alles ettepanek. Ees ootab enam kui aasta keerulisi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi.<\/p>\n
Euroopa Komisjon on Eestile pakkunud riigiplaani rahastamiseks 6,5 miljardit eurot. See on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne summa, mis aitaks kaasa investeeringu- ja reformivajaduste rakendamisele Eesti eesm\u00e4rkidest l\u00e4htuvalt. Samuti v\u00f5imaldaks see katta vajadusi nii p\u00f5llumajandustoetuste kui sisejulgeoleku osas. V\u00e4hemolulised ei ole meile ka transpordi- ja energia\u00fchendused ning \u00fchenduste vastupidamisv\u00f5ime tagamine. Oleme m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurendanud kaitsekulusid ja meie majandused on julgeolekuolukorra t\u00f5ttu suurema surve all. EL eelarve saab ja peab leevendama geopoliitilise kriisi t\u00f5ttu idapoolsetele piiririikidele osaks saanud negatiivseid sotsiaalmajanduslikke m\u00f5jusid.\u00a0<\/p>\n
Austatud kuulajad!<\/p>\n
Tervikpildis pole meil palju aega, vajame t\u00e4na toimivaid lahendusi. Eesti peab Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike ergutama ning eelistama l\u00e4bim\u00f5eldud, kuid kiireid otsuseid. Praeguses julgeolekusituatsioonis on eriti oluline usk \u00fchtsuse j\u00f5usse ning paremasse homsesse. T\u00e4nan siinjuures ka Riigikogu ning eriti Euroopa Liidu asjade komisjoni v\u00e4ga hea koost\u00f6\u00f6 eest selles tempokas otsustusprotsessis.<\/p>\n
Meil on vaja, et Euroopa Liidu toimimine oleks senisest paremini selgitatud. Otsida tuleb konsensust Euroopa tulevikule, mis arvestaks kontinendi elanike soove ning suurendaks meie \u00fchist heaolu. See aitab kasvatada ka omatunnet Liidu \u00fchisotsuste suhtes, kus meiegi m\u00f5juka otsustajana laua taga oleme. Eesti huvides on olla tihedalt Euroopaga l\u00f5imunud ja tugevdada Euroopa Liidu aluseks olevate vabaduste reaalset j\u00f5ustamist. Eelk\u00f5ige peame aga investeerima kriisikindlusesse ning valdkondadesse, mis tagavad majandusliku edu ka tulevikuks.<\/p>\n
T\u00e4nan t\u00e4helepanu eest!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Elame p\u00f6\u00f6rdelistel aegadel. Venemaa s\u00f5da Ukraina vastu on kestnud pea 4 aastat, kogu selle aja on Eesti koos…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":60317,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-60316","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115688803324198571","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60316","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=60316"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60316\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/60317"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=60316"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=60316"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=60316"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}