{"id":60456,"date":"2025-12-09T11:43:12","date_gmt":"2025-12-09T11:43:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/60456\/"},"modified":"2025-12-09T11:43:12","modified_gmt":"2025-12-09T11:43:12","slug":"sinefiil-mo-papa-vs-puff-daddy-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/60456\/","title":{"rendered":"Sinefiil | “Mo Papa” vs Puff Daddy | Film"},"content":{"rendered":"

“Mo Papa”<\/p>\n

Taas on Eesti filmimaastiku Don Quijote Eeva M\u00e4gi istunud oma truu Pegasuse selga, v\u00f5tnud k\u00e4tte puretud oda ja astunud v\u00f5itlusse tuuleveskitega suure kunsti nimel. Tuuleveskite peal on Eesti filmifondide logod ja lahing on p\u00f5him\u00f5tteline \u2013 kas autoril on nn. jumaliku loomepuudutuse tulemusena \u00f5igus eirata rahastusvoorude reegleid ja kas otsustavatel ametnikel on seda \u00f5igus teha. \u00d5igusriigis j\u00f5uti j\u00e4reldusele, et eirata ei saa. Jumalikku puudutust pole v\u00f5imalik seaduse keelde panna. Eeva M\u00e4gi peaks juristina m\u00f5istma, et reegliv\u00e4line erand toob kaasa kaebuse hoopiski kelleltki kolmandalt. Kelleltki, keda pole muusa v\u00f5ib-olla puudutanud ja kes toetub kirjas\u00f5na igale t\u00e4pile.. Seaduse ees peaksid ju k\u00f5ik olema v\u00f5rdsed, iseasi, kas neid seadusi ehk saaks t\u00e4iendada v\u00f5i mitte, aga tundub, et teatri- ja filmivallas \u00fcksteise j\u00e4rel tekkinud rahastusskandaalide protestid on \u00fcksteisele risti vastuk\u00e4ivad: \u00fched \u00fctlevad, et pole vaja m\u00f5\u00f5dikuid ja t\u00f5de peaks s\u00fcndima argumenteeritud arutelu k\u00e4igus. Teised j\u00e4lle vastupidi, et oleks vaja m\u00f5\u00f5dikut ja arutelu on liiga l\u00e4bipaistmatu meetod… Ilmselt peame olema \u00f5nnelikud, et meil on demokraatia ja me nende asjade \u00fcle \u00fcldse arutada ja vaielda saame.<\/p>\n

Ja kui vaidluse \u00f5igusest s\u00fcnnivad sellised filmid nagu “Mo Papa”, siis pole ju \u00fcldjoontes kurta. Siin on voolavust ja inertsi kaasa minna ootamatustega, mis ei pruugi kuskile v\u00e4lja viia, aga loovad omamoodi \u00f5hustiku. L\u00f5pp on natuke non-ending, aga nii on Eesti filmides viimasel ajal p\u00e4ris tihti kombeks. K\u00fcsimus, et kui eesm\u00e4rk on filmi teha ilma stsenaariumita, siis kas ongi vaja vormistatud ending v\u00f5i mitte? Kui meetod on s\u00f5num ja teekond ongi eesm\u00e4rk, siis kuidas on lood fini\u0161iga? Ma ise tunnen, et oleks v\u00f5inud vajutada mulle kuskile s\u00fcgavamale, dramaturgiliselt. Kasv\u00f5i sinna, kuhu surus m\u00f5ni teine stseen, n\u00e4iteks Riko vilega \u00e4ra saatmine raviasutusse (?). V\u00e4ga hea.<\/p>\n

“Mo Papa” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Tundsin filmi v\u00e4ltel, et peategelast Eugenit kehastava Jarmo Reha ja Riko osat\u00e4itja Paul Abilise k\u00f5nepruuk on k\u00fcll liialt koolitatud selleks, et v\u00e4lja vedada Kopli orbude-lastekodulaste igap\u00e4evane suhtluskeel. Kuidagi vormistatult v\u00e4ljendasid end ja karakterite sotsiaalne taust ei k\u00f5lanud nende k\u00f5neviisiga eriti kokku. Ester Kuntu sobitus selles trios selgelt k\u00f5ige sujuvamalt temale pandud ossa. K\u00fcll aga v\u00f5ib ju siinkohal m\u00f5elda, et need kolm ongi keskmisest \u00f5rnema hinge ja pehmema olekuga tegelased, keda just seet\u00f5ttu on sootsiumist v\u00e4lja ja \u00fcksteisega suhtlema surutud. Natuke nagu heidikud heidikute seas. Isekeskis omas mullis, kus tohibki t\u00e4islausetega r\u00e4\u00e4kida, tavap\u00e4rase “tra, ma annan sulle molli” asemel.<\/p>\n

Teema on \u00fcldjoontes hea ja film ilus. Trio k\u00f5rval j\u00e4\u00e4b k\u00f5nealune Papa (Rednar Annus) k\u00fcll selgelt teiseks viiuliks, isegi k\u00f5rvaltegelaseks, aga eks elu ongi selline, miks siis mitte ka film.<\/p>\n

\u00dcldjoontes on “Mo Papa” midagi sellist, millel on p\u00e4ris keeruline oma vaataja \u00fcles leida. Laialdases osas omavahenditega tehtud vabakulgev arthouse-teos, mis otsib tabamatut ilu seda s\u00f5nadesse panemata. Tundub, et kogu see Mo-filmlide saaga v\u00f5ib hakata veel kuidagi erimoodi t\u00f6\u00f6le l\u00e4hitulevikus, kui on oodata veel kaht sama m\u00f5ttelise sarja teost, “Mo Amor” ja “Mo Hunt”.<\/p>\n

Kui n\u00fc\u00fcd Don Quijote juurde tagasi tulla, siis kas me seda lugedes oleme kunagi arvanud, et ta peaks kuskile “kohale” j\u00f5udma? Pigem mitte. V\u00f5itlus on tema eksistentsi kese, mis hoiab p\u00f5him\u00f5tete m\u00f5\u00f5ga vaheda. Mis aga saab siis, kui tuuleveskid on alistatud? Olemine kaotab m\u00f5tte. Seet\u00f5ttu ei teagi, kas peaks tiimile soovima v\u00f5itu v\u00f5i igavest v\u00f5itlust.<\/p>\n

“Peetrikese j\u00f5ulurobot”<\/p>\n

Tunamullu (\u00e4ge s\u00f5na, eks?) ilmunud viieosalise anima-omnibus-filmi “Kaka, kevad ja teised” \u00fcks osa on n\u00fc\u00fcd j\u00e4rje saanud: Mikk M\u00e4gi filmist “Pilt, mis \u00f6\u00f6sel liigutas” tuttavad tegelased seiklevad n\u00fc\u00fcd Eestimaa maarajoonides j\u00f5ulude paiku, kus tuleb rinda pista kontrolli alt v\u00e4ljunud \u00fclesooritava robotist j\u00f5uluvanaga. Ja juba tekivad esimesed k\u00fcsimused: kui “Peetrikese j\u00f5ulurobot”, samuti Mikk M\u00e4gi lavastatud, on j\u00e4rg “Pildile, mis \u00f6\u00f6sel liigutas”, siis miks on see kinodes kokku pandud hoopis Oskar Lehemaa “Kadunud sokkidega”. Sellep\u00e4rast, et see oli k\u00f5ige menukam? Tundub t\u00e4iesti kureerimata l\u00fcke, mis on turunduslik, aga \u00fcldse mitte sisuline.<\/p>\n

Oleks ju loogiline vaadata sama lastekamba seiklusi kahe loo v\u00e4ltel j\u00e4rjest, Mikk M\u00e4gi universumis, mis tundub omakorda olevat mingi k\u00f5rvallugu tema ja Lehemaa “Vanamehe filmile”. Lisaks sellele on Vanamehe multikate sarjast v\u00e4lja kasvanud M\u00e4gi asjad pigem m\u00f5eldud v\u00e4he vanematele v\u00f5i v\u00e4hemalt julgematele koolilastele ja varateismelistele oma raju huumori ja tugevate \u017eanrielementidega, “Kadunud sokid” on aga puhas lastekas ja kahe siin kokku pandud filmi sihtgrupp tundub pealiskaudsel arvamisel t\u00e4iesti erinev.<\/p>\n

“Peetrikese j\u00f5ulurobot” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Kellele on see seanss m\u00f5eldud? V\u00f5ib-olla on just sellep\u00e4rast pandud M\u00e4gi uuele filmile pealkirjaks justkui s\u00fc\u00fctukesena n\u00e4iva “Peetrikese j\u00f5ulurobot” (ilmselt viide Nukufilmi esimesele animafilmile “Peetrikese unen\u00e4gu”), aga nunnust pakendist koorub midagi veidi \u00e4kilisemat, mis alla k\u00fcmne aastastele v\u00f5ib ikkagi ka traumaatiliselt m\u00f5juda. Iseenesest samas \u00fcksk\u00f5ik (kas lapsed kinos hirmust karjuvad v\u00f5i mitte \u2013 ho-ho-h\u00f6!), aga p\u00fc\u00fcan n\u00e4ha loogikat, mis viis tulemuseni, mis ei lase M\u00e4gi uuel filmil sel moel esile tulla nagu v\u00f5iks.<\/p>\n

Kui n\u00fc\u00fcd need kinoseansi pakenduse ja pealkirjaga seotud nihked k\u00f5rvale panna ja ainult filmi vaadata, siis ei j\u00f5ua robotilugu p\u00e4ris oma eellase tasemele (seekord pole stsenarist ka Andrus Kivir\u00e4hk vaid Mikk M\u00e4gi ise) ja m\u00f5nev\u00f5rra j\u00e4\u00e4b asi stsenaarselt ebaloogiliseks, aga on ka siin visuaalselt haaravaid ja meeldej\u00e4\u00e4vaid momente. Meenutab ausalt \u00f6elda mulle kohati Aardmani “Libaj\u00e4nese needust” nii koletise n\u00e4itamise-varjamise poolest (l\u00e4bi varjude jne) kui ka tegelaste liikumise poolest, aga kuna n\u00e4gin toda p\u00e4ris ammul, siis v\u00f5ib seos olla meelevaldne. K\u00fcll aga on pealkiri iseenesest p\u00e4ris hea viide: sisu ja kest oleks paremas vastavuses, kui ka selle filmi nimi oleks pigem “J\u00f5uluroboti needus” v\u00f5i midagi sellist.<\/p>\n

J\u00f5uluajal kodumaise tootega v\u00e4lja tulla on p\u00e4ris keeruline, sest pakkumisel on rohkelt kobedamaid j\u00f5ulufilme ja hooajalisi sihtotstarbelisi odavtooteid \u2013 leidsin praegu kuus-seitse t\u00fckki, pluss rohkelt muud lasteprogrammi igale vanusele nagu “Wicked 2”, “Zootropolis 2”, horrorimast osakonnast “Viis \u00f6\u00f6d Freddy baaris 2”. Iga\u00fchel, nagu taga asuvast numbrist n\u00e4ha, juba mingi f\u00e4nnibaas varasemast olemas. Loodame, et “Peetri seiklused maarajoonides 2” ka omale publiku leiab.<\/p>\n

“Valguse murdumine”<\/p>\n

Islandi arthouse-draama on juba pool soovitust iseenesest, sest nende maailma on ikka huvitav vaadata. Lavastaja R\u00fanar R\u00fanarsson j\u00f5udis l\u00fchivormidega lausa Oscari nominatsioonini v\u00e4lja (“Viimane farm”, 2006), aga pikad pole seni eriti meeldej\u00e4\u00e4vad olnud. “Valguse murdumine” tundus p\u00e4rast Cannes’is linastumist samuti veidi argine, aga samas on filmi \u00f5hustik \u2013 karge ja kahkjas, pisarate tagasi hoidmise ja leinaga looritatud \u2013 meelde j\u00e4\u00e4nud nagu ka m\u00f5ned m\u00f5juvad kujundid, mis filmi sisu ja m\u00f5tte \u00e4ra visualiseerivad (murduv valgus).<\/p>\n

“Valguse murdumine” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Tegelaskond pole ka mingid lakutud heaolu\u00fchiskonna noored, keda on casting-agentuuri kataloogist filmi tarbeks otse tellitud, vaid pigem noored hardcore-rokkarid. P\u00e4ris huvitav k\u00e4sikiri, hea kinomaterjal, k\u00f5hedast teemast ja morbiidsev\u00f5itu sisust hoolimata \u00fcllatavalt soe narratiivne draama mis m\u00f5jub ikkagi elujaatavalt.<\/p>\n

“Sean Combs: The Reckoning”<\/p>\n

Suvel oma s\u00fc\u00fcdistuste k\u00f5rval v\u00e4gagi leebe 50kuulise vanglakaristusega p\u00e4\u00e4senud r\u00e4ppar ja muusikamogul Sean Combs ehk P. Diddy polnud seni oma t\u00f5elist karistust k\u00e4tte saanud, sest Combsi h\u00e4maraid tegusid alati kritiseerinud rivaal 50 Cent on n\u00fc\u00fcd oma raha ja energia tootjana panustanud neljaosalisse minisarja, kus tuleb p\u00e4evavalgele nii m\u00f5ndagi senikuulmatut.<\/p>\n

Muusikahuvilisele on seda ikka v\u00e4ga huvitav j\u00e4lgida, kuidas l\u00e4bi Uptown Recordsi t\u00f5usis Combs Bad Boy Entertainmenti loojana USA idakalda ja siis kogu Ameerika muusikat\u00f6\u00f6stuse etteotsa, stratosf\u00e4\u00e4rilisse k\u00f5rgusse nii edu kui raha poolest. T\u00e4ielik anomaalia, sest olen teda alati pidanud t\u00e4ielikuks hampelmanniks, kellel pole n\u00e4gu ega tegu, kes ei oska r\u00e4ppida, tantsida ega laulda ja kelle olemuses ei tundunud iial olevat midagi p\u00fcsivamat kui lihtsalt raha- ja kuulsusejanu.<\/p>\n

“Sean Combs: The Reckoning” Autor\/allikas: Netflix<\/p>\n

Need, kes m\u00e4letavad 1990ndate keskpaiga East Coast vs West Coast r\u00e4pilahinguid, olid enamasti ikka l\u00e4\u00e4nekalda t\u00fc\u00fcpidega rohkem s\u00fcnkroonis. 2Pac, Dr. Dre, Snoop Dogg jne. Filmist tuleb v\u00e4lja, et m\u00f5lemal kaldal juhtisid tegevust ps\u00fchhopaatsed egomaniakid ja kurjategijad, kes ajasid andekad r\u00e4pparid oma surma. Siin on Diddyt selgelt v\u00f5rreldud l\u00e4\u00e4nekaldal Death Row Recordsit juhtinud elukutselise retsidivisti Suge Knightiga, ja Combsi taust paneb ju ka m\u00f5tlema \u2013 tema isa t\u00f6\u00f6tas sellise mehe organisatsioonis nagu Frank Lucas \u2013 idakalda legendaarseim narkoparun, keda filmis “American Gangster” kehastab n\u00e4iteks Densel Washington. See on nagu P\u00c4RIS maffia, mitte mingi r\u00e4pimeeste poosetamine. Eriti karm on aga ka see, kuidas siin sarjas suudetakse \u00fcsna veenvalt \u00e4ra t\u00f5estada, et Tupac Shakuri m\u00f5rva taga oli samuti Combs.<\/p>\n

Sari on sensatsiooniline, ent mitte p\u00fc\u00fcdlikutl skandaalne. Argumendid kaalutletud ja t\u00f5endid usutavad. Kui siit ei \u00f5nnestu ka Combsile lisakaristust juurde saada \u2013 kuigi sarjamaailmast on sarnaseid edukaid n\u00e4iteid v\u00f5tta, kui dokksari toob reaalse karistuse, kasv\u00f5i kohustuslik vaatamine “The Jinx” \u2013, siis tema maine korrodeerimisel on sellel siiski kindlasti oma m\u00f5ju. Hoian p\u00f6ialt 50 Centile, sest praeguse seisuga saab Combs vanglast m\u00f5ne aasta p\u00e4rast v\u00e4lja ja \u00fcldiselt on tema \u00fcmber palju surdud ka v\u00e4iksemal p\u00f5hjusel, kui kogu karj\u00e4\u00e4ri ja varanduse h\u00e4vitamise katse.<\/p>\n

“Lil Triloogia”<\/p>\n

Loovtiim Taavi Arus ja Ivar Murd on viie aasta jooksul “Eesti lugude” l\u00fchidokkide sarjas v\u00e4lja toonud kolm pooletunnist t\u00f5eislufilmi, mida \u00fchendab teema “Eesti subkultuurid”. “Lil Eesti” (2021) r\u00e4\u00e4kis Eesti uuest hiphopilainest, ka pika versioonina kinos linastunud “Eesti rula lugu” (2024) siinsest rulatamise ajaloost ja t\u00e4nap\u00e4evast ning n\u00fc\u00fcd siis valgustas “K\u00f5ik teevad k\u00f5ike valesti” t\u00e4navu v\u00e4lja uue pungiskeene.<\/p>\n

“K\u00f5ik teevad k\u00f5ike valesti” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

K\u00f5ik kolm tulevad linastusele temaatilise autoriseansina “Lil triloogia”, Von Krahlis ja Elektriteatris. Von Krahlis kohal Murd, Elektriteatris on Arus koos uue pungifilmi \u00fche peategelase Riste Sofie K\u00e4\u00e4riga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Mo Papa” Taas on Eesti filmimaastiku Don Quijote Eeva M\u00e4gi istunud oma truu Pegasuse selga, v\u00f5tnud k\u00e4tte puretud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":38884,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,13513,173,34,36,208,8649,30677,140,14097,13514,14098,30676,2688,30675],"class_list":{"0":"post-60456","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-eeva-magi","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-film","16":"tag-koik-teevad-koike-valesti","17":"tag-lil-triloogia","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-mikk-magi","20":"tag-mo-papa","21":"tag-peetrikese-joulurobot","22":"tag-sean-combs-the-reckoning","23":"tag-sinefiil","24":"tag-valguse-murdumine"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115689436375989445","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60456","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=60456"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60456\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/38884"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=60456"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=60456"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=60456"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}