{"id":60459,"date":"2025-12-09T11:46:07","date_gmt":"2025-12-09T11:46:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/60459\/"},"modified":"2025-12-09T11:46:07","modified_gmt":"2025-12-09T11:46:07","slug":"harri-tiido-malust-lugudest-ja-nende-kasutamisest-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/60459\/","title":{"rendered":"Harri Tiido: m\u00e4lust, lugudest ja nende kasutamisest | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud”<\/a> on seekord vaatluse all Venemaa ja m\u00e4lu. M\u00e4lupoliitika omandas s\u00fcsteemse praktika eelmisel sajandil, kui riigid \u00f5ppisid kollektiivset teadvust juhtima, m\u00e4rgib Tiido.<\/p>\n

Meie isiksus kujuneb paljuski m\u00e4lu abil. Samuti on inimeste jaoks t\u00e4htsad lood, narratiivid. Rahvad loovad lugusid v\u00f5itudest ja kustutavad m\u00e4lestusi kaotustest. Me elame maailmas, kus parima loo pajataja on m\u00f5jukam kui selgeima m\u00f5tte esitaja. Hea n\u00e4ide m\u00e4lu ja narratiivide kasutamisest on meie idanaaber Venemaa.<\/p>\n

V\u00f5ime t\u00e4heldada kahte suunda. \u00dchelt poolt kujundatakse v\u00f5imudele sobivat m\u00e4lu ja selleks vajalikke narratiive. Teiselt poolt p\u00fc\u00fctakse kustutada sobimatut m\u00e4lu ja sellega seotud narratiive.<\/p>\n

M\u00e4lu on alati poliitiline, seda m\u00f5istsid juba iidsed valitsejad, kes p\u00fcstitasid triumfikaari oma v\u00f5itude t\u00e4histamiseks ja h\u00e4vitasid l\u00fc\u00fcasaanud vastase m\u00e4lestusm\u00e4rke. M\u00e4lupoliitika omandas s\u00fcsteemse praktika eelmisel sajandil, kui riigid \u00f5ppisid kollektiivset teadvust juhtima. M\u00e4lu materialiseerub ajaloo\u00f5pikutes, m\u00e4lestusm\u00e4rkides v\u00e4ljakutel ja t\u00e4navatel, riiklikes p\u00fchades, muuseumites, ajaloolistes filmides ja avalikes aruteludes.<\/p>\n

Venemaal on m\u00e4lu kujundamine ja v\u00f5imudele sobivate narratiivide loomine seatud jooksvale lindile. Ajaloo\u00f5pikud on keskselt koostatud ja sundkorras k\u00f5igile kohustuslikuks tehtud. Kuna lapsep\u00f5lves kogetu v\u00f5ib m\u00e4llu j\u00e4lje j\u00e4tta ja hiljem m\u00f5ju avaldada, toimub m\u00e4lu kohandamine ja ajude komposteerimine juba lasteaiast peale. Oleme sellest ka taustajuttudes varem r\u00e4\u00e4kinud.<\/p>\n

\u00dcldiselt on riikides \u00fchiskondlikud \u00fchendused, mis pakuvad alternatiivseid mineviku n\u00e4gemusi. Venemaal on see k\u00fcsimus lahendatud v\u00e4ga lihtsalt, k\u00f5ik mittesobivad \u00fchendused on keelustatud. N\u00e4itena v\u00f5ib tuua represseeritute m\u00e4lestust au sees pidanud Memoriaali. Selle liikmed tegelesid konkreetse m\u00e4luga, iga aasta oktoobri l\u00f5pus koguneti, et ette lugeda stalinismi ajal represseeritute nimesid. Seda tehakse praegugi, kuid v\u00f5imud teevad k\u00f5ik nende kogunemiste takistamiseks.<\/p>\n

Et rahval m\u00e4lu asemel t\u00fchja kohta ei j\u00e4\u00e4ks, leiutavad v\u00f5imud uusi m\u00f5isteid, v\u00e4\u00e4rtusi ja rahvuslikke koode. Impeeriumliku teadvuse p\u00e4rinud vene rahva kuvand on alles kujunemas, kuid v\u00f5imude juhtimisel. \u00dcleminek n\u00f5ukogude inimeselt vene inimesele on p\u00f5him\u00f5tteliselt juba toimunud, kuid sellest n\u00e4ikse Kremlile v\u00e4he olevat. Otsitakse uut liimi rahva \u00fchendamiseks ja seni on selleks leitud patriotism. Praktikas t\u00e4hendab see vastasseisu tunde levitamist ehk negatiivse identiteedi kujundamist.<\/p>\n

Jutt, et Venemaa on pidevas ohus, teda r\u00fcnnatakse, s\u00f5da Ukrainas on Suure Isamaas\u00f5ja j\u00e4tk, k\u00f5ik see on m\u00f5eldud muu hulgas ka elanikkonna mitte k\u00f5ige parema eluolu p\u00f5hjendamiseks.<\/p>\n

“Teadusliku kommunismi asemel on k\u00f5rgkoolides sisse viidud “Vene riigi aluste” kursus.”<\/p>\n

Kujundatava identiteedi aluseks on mitte armastus oma rahva vastu, vaid “v\u00f5\u00f5rap\u00e4rase” vihkamine, soov teda v\u00f5ita ja kui rahumeelsel teel ei \u00f5nnestu, siis s\u00f5jaga. Teadusliku kommunismi asemel on k\u00f5rgkoolides sisse viidud “Vene riigi aluste” kursus.<\/p>\n

Kaitseministeerium tegi ettepaneku luua riiklik kontseptsioon “Venemaa vaenlase kuvandi konstrueerimiseks”. M\u00f5te leidis v\u00e4ljenduse s\u00f5jalis-akadeemilises ajakirjas ilmunud artiklis, mille pealkiri oli “Vaenlase kuvand ja selle t\u00e4hendus s\u00f5jav\u00e4elaste s\u00f5jalise motivatsiooni jaoks”.<\/p>\n

P\u00f5hjus on lihtne, ei saa piirduda laste ja tsiviilelanikkonna ajude programmeerimisega, peab eraldi k\u00e4sile v\u00f5tma ka Ukraina vastu s\u00f5dima suunatavate s\u00f5jav\u00e4elaste innustamise. Kui vaenlast ei vihka, ei pruugi olla mingit soovi s\u00f5dida.<\/p>\n

Vaenlase negatiivset kuvandit arvatakse v\u00f5imaliku olevat kujundada suvalisel alusel \u2013 poliitilisel, usulisel, majanduslikul v\u00f5i rahvuslikul. Propaganda peab vaenlase kohta ka valetama ja s\u00f5jav\u00e4elane peab oma peas kujundama vaenlasest koletise, keda vaja h\u00e4vitada.<\/p>\n

Kuna inimese tapmine on mingil m\u00e4\u00e4ral \u00fcldiste moraalinormide ja terve ps\u00fc\u00fchika puhul raskelt vastuv\u00f5etav, tuleb vaenlasele omistada k\u00f5ik inimlikud pahed, n\u00e4iteks joomarluse, narkomaania, vargused, alatuse, julmuse ja nii edasi.<\/p>\n

K\u00f5ige selle m\u00f5ju v\u00f5ib olla puudulik, kui eelnevalt m\u00e4luplatsi ja narratiivide valdkonda puhtaks ei tehta. See puudutab kirjandust, ajakirjandust, kultuuri, inimesi jne.<\/p>\n

Alustati televisioonist ja internetist kui enim levinuist. Praegu k\u00e4ivad Venemaal regiooniti interneti valikulised v\u00e4ljal\u00fclitamised ja n\u00e4ib, et kavas on \u00fcleminek \u00fcleilmsest v\u00f5rgust t\u00e4ielikule eraldumisele. J\u00e4rgmisena v\u00f5eti ette v\u00e4iksema auditooriumiga meediakanalid, n\u00e4iteks raadiojaamad.<\/p>\n

Paralleelselt k\u00e4is ka erinevate arvamusliidrite t\u00f6\u00f6tlemine. Siis j\u00f5uti raamatuteni. Septembrist keelati “v\u00e4lisagendi” tiitli saanud autorite raamatute m\u00fc\u00fck ja hakati neid raamatukogudest \u00e4ra korjama. J\u00f5ustruktuurid hakkasid kirjastusi l\u00e4bi otsima, et keelatut konfiskeerida.<\/p>\n

Asi kisub absurdini, kuna keelustatakse v\u00f5i kuulutatakse soovimatuks ka v\u00e4lisriikide akadeemilisi \u00fchendusi. Nii n\u00e4iteks kuulutati “soovimatuks organisatsiooniks” Cambridge’i \u00fclikool. Kuna seal on tugev antiikajaloo keskus, tsiteerisid Vene uurijad tihti sealseid autoreid. N\u00fc\u00fcd on see keelatud, tsiteerimine v\u00f5rdub soovimatu organisatsiooni tegevuses osalemisega ja v\u00f5ib kaasa tuua s\u00fc\u00fcdistuse “ekstremismis”. Venemaal endal keelduvad aga osa arhiive v\u00e4ljastamast uurijatele materjale stalinismi kohta.<\/p>\n

Stalinism on omakorda rehabiliteeritud, m\u00e4lestusm\u00e4rgid diktaatorile kerkivad kogu Venemaal. Huvitav on v\u00f5imude tegevus okupeeritud Ukraina aladel. Ajal, mil elanikkonnale teenuste tagamiseks raha ei j\u00e4tku, kerkivad neis piirkondades uued m\u00e4lestusm\u00e4rgid nagu seened p\u00e4rast vihma. Selleks raha kokku ei hoita. Ilmuvad mitte ainult uued m\u00e4lestusm\u00e4rgid isamaas\u00f5ja meenutamiseks, vaid ka Ukraina s\u00f5ja tegelaste glorifitseerimiseks. \u00dcle Venemaa on neid juba \u00fcle 1700.<\/p>\n

M\u00f5ned varasemad m\u00e4lestusm\u00e4rgid on omandanud kaks uut k\u00f5rvaln\u00e4htust. \u00dchelt poolt liidetakse neile viited Kiievi Venemaa s\u00f5dadele ja teisalt niinimetatud s\u00f5jalisele erioperatsioonile ehk Ukraina s\u00f5jale. Krasn\u00f5i Lut\u0161i linna tekkis n\u00e4iteks triumfikaar, mis kuulutati Luganski alade k\u00f5igi aegade kaitsjate p\u00f5lvkondade vahelise sideme s\u00fcmboliks alates v\u00fcrst Igorist kuni n\u00fc\u00fcdse s\u00f5ja tegelasteni.<\/p>\n

George Orwelli tees, et kes kontrollib minevikku, kontrollib tulevikku; kes kontrollib olevikku, kontrollib minevikku, on Vene v\u00f5imude poolt h\u00e4sti omandatud.<\/p>\n

Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord vaatluse all Venemaa ja m\u00e4lu. M\u00e4lupoliitika omandas s\u00fcsteemse praktika eelmisel sajandil,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13968,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[286,26,27,37,33,35,34,36,31,32,4271,4273,21,28,29,95,310,19,431,25,1049,15261,30681,23,24,262,22,20,96,30,2511,92,93,94],"class_list":{"0":"post-60459","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ajalugu","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-harri-tiido","19":"tag-harri-tiido-taustajutud","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-malu","25":"tag-news","26":"tag-noukogude-liit","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-soda","29":"tag-stalin","30":"tag-suur-isamaasoda","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-ukraina","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-venemaa","37":"tag-viimased-uudised","38":"tag-vikerraadio","39":"tag-world","40":"tag-world-news","41":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115689447991065717","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60459","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=60459"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60459\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=60459"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=60459"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=60459"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}