ERC-i v\u00e4ljakujunenud teadlase grandid (Consolidator Grant) on Euroopa teadusrahastuse \u00fcks mainekamaid ja konkurentsitihedamaid rahastusinstrumente. T\u00e4navu said rahastuse vaid ligikaudu 11 protsenti taotlejatest: Eestist Tartu \u00dclikooli kliimaf\u00fc\u00fcsika kaasprofessor Velle Toll, molekulaarse taimef\u00fcsioloogia kaasprofessor Hanna H\u00f5rak ning genoomika ja reproduktiivgeneetika kaasprofessor Triin Laisk.<\/p>\n
Korstnatest katselaborid<\/p>\n
Kliimaf\u00fc\u00fcsika kaasprofessor Velle Toll asub uurima inimtekkeliste \u00f5husaasteosakeste ja pilvede vastastikm\u00f5ju. Saasteosakesed jahutavad kliimat, muutes pilvi heledamaks ja pikendades nende eluiga. Jahutava efekti t\u00e4pne ulatus on aga siiani teadmata.<\/p>\n
Seni on teadlased anal\u00fc\u00fcsinud sadu inimtegevusest saastunud pilvealasid, kuid uus projekt laiendab teadlaste haaret miljonite juhtumiteni. See v\u00f5imaldab eristada olulist ebaolulisest. “Kuna ilma muutlikkusest tingitud m\u00fcra on tugev, on p\u00f5hjuslik signaal ehk kuidas \u00f5husaaste osakesed pilvi m\u00f5jutavad, sellest tihti n\u00f5rgem. N\u00fc\u00fcd, kui meil on palju juhtumeid, saame uurida ka neid protsesse, mille puhul signaalid on n\u00f5rgemad,” selgitas Toll.<\/p>\n
Uuringu tulemused v\u00f5ivad oluliselt m\u00f5jutada kliimaprognoose. Praeguse arusaama j\u00e4rgi on saaste jahutav m\u00f5ju kompenseerinud umbes \u00fche kolmandiku kasvuhoonegaaside soojendavast m\u00f5just. Kui selgub, et aerosoolide jahutav m\u00f5ju on arvatust tugevam, t\u00e4hendab see, et \u00f5hku puhtamaks muutes v\u00f5ib kliimasoojenemine veelgi kiireneda. “Kuna see on k\u00fcsimus, mis m\u00f5jutab rahvusvahelist kliimateadust ja -poliitikat v\u00e4ga tugevalt, on v\u00e4ga oluline uurida riski, et oleme \u00f5husaaste osakeste jahutavat m\u00f5ju alahinnanud,” m\u00e4rkis Toll.<\/p>\n
Kaasprofessori n\u00e4gemus ulatub \u00fchest projektist kaugemale. “Meie unistus on, et tehaste korstnate katselaborina kasutamisest kasvaks v\u00e4lja eraldiseisev uurimisvaldkond kliimateaduses. Eesm\u00e4rk on luua tehnoloogiline lahendus \u2013 avatud teaduse platvorm, kuhu saaksid panustada erinevad t\u00f6\u00f6r\u00fchmad ja teadlased,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Toll lisas, et grant on oluline kohaliku kliimaga tegeleva kogukonna s\u00e4ilitamiseks: “F\u00fc\u00fcsika instituudi juures tegutseva kliimauuringute keskuse teadust\u00f6\u00f6 jaoks on see oluline faas. Kindlasti aitab see hoida neid inimesi, kes meil on, ent kaasata ka uusi teadlasi ja eksperte.”<\/p>\n
Taimede varjatud hingamisavad<\/p>\n
Kui Toll vaatab taevasse, siis molekulaarse taimef\u00fcsioloogia kaasprofessor Hanna H\u00f5rak uurib mikroskoopilisi avasid taimelehtedel, mille kaudu toimub gaasivahetus. H\u00f5raku t\u00f6\u00f6 keskendub kitsamalt k\u00fcsimusele, miks on osadel taimedel \u00f5hul\u00f5hed ka lehe \u00fclemisel k\u00fcljel, samas kui enamikul liikidel asuvad need vaid lehe all.<\/p>\n
Kaasprofessori s\u00f5nul on teema seni teadusmaailmas teenimatult varju j\u00e4\u00e4nud. “Teadmine, et \u00fclemised \u00f5hul\u00f5hed on olemas ja mingil hulgal liikidel on neid v\u00f5rreldaval hulgal alumistega, on \u00f5hul\u00f5hebioloogias j\u00e4\u00e4nud kuhugi perifeeriasse. Hetkel ongi maailmas enam-v\u00e4hem kolm laborit, mis sellega tegelevad, neist \u00fcks on minu oma,” kirjeldas H\u00f5rak.<\/p>\n
“V\u00f5rdlemisi l\u00fchikese aja jooksul, alustasime aastal 2020, on meil \u00f5nnestunud luua toimiv uurimisr\u00fchm. Oleme mingis m\u00f5ttes selle valdkonna pioneerid ja seet\u00f5ttu on see k\u00f5ik v\u00e4ga p\u00f5nev,” lisas H\u00f5rak.<\/p>\n
Projekti eesm\u00e4rk on m\u00f5ista mehhanisme, mis reguleerivad \u00f5hul\u00f5hede teket lehe eri pooltel. Teadmisest v\u00f5ib t\u00f5usta erilist kasu tuleviku p\u00f5llukultuuride aretamisel. \u00d5hul\u00f5hede paiknemine m\u00f5jutab otseselt taime veekasutust ja saagikust.<\/p>\n
Kuigi uuringul on selge praktiline v\u00e4ljund sordiaretuses, on projekti vundamendiks just alusteadus. “Igasuguse rakenduse v\u00f5i innovatsiooni eeldus on alusteadus ja avastused. Innovatsioon ei tule sellest, kui me midagi optimeerime. See saab tulla ainult sellest, kui saame t\u00e4iesti uusi teadmisi, mida meil praegu veel ei ole,” selgitas H\u00f5rak.<\/p>\n
Naiste tervis ja hormoontundlikkus<\/p>\n
Kolmas grant l\u00e4ks genoomika ja reproduktiivgeneetika kaasprofessorile Triin Laisale, kes hakkab lahkama naiste hormoontundlikkuse ja geneetika seoseid. Projekti eesm\u00e4rk on m\u00f5ista, miks reageerivad naiste kehad normaalsetele hormoonik\u00f5ikumistele nii erinevalt. \u00dchel ei teki mingeid kaebusi, teisel h\u00e4irib see aga oluliselt elukvaliteeti.<\/p>\n
Laisa s\u00f5nul on teemat \u00fcmbritsenud pikalt stigma. Endiselt pole harvad juhud, kus hormoone tuuakse p\u00f5hjusena, miks ei sobi naised juhtima firmasid ega isegi autot. “Naistest ja hormoonidest r\u00e4\u00e4gitakse v\u00e4ga palju negatiivses kontekstis. Ma tahaks loota, et teadusp\u00f5hine l\u00e4henemine aitab t\u00e4ita l\u00fcngad, mis meil seni selles hormoontervise valdkonnas on, ning see j\u00e4tab v\u00e4hem ruumi v\u00e4\u00e4rarusaamadele ja stereot\u00fc\u00fcpidele,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Uuringus kasutab ta kolleegidega Eesti geenivaramu andmeid ja uudseid rakumudeleid. “Projekti puhul toodi v\u00e4lja just v\u00e4ga mitmek\u00fclgset l\u00e4henemist: me ei keskendu mitte ainult geneetikale, vaid ka tervisetrajektooridele, ja paneme sinna juurde funktsionaalsed katsed. Lisaks vaatleme hormoontundlikkust mitte \u00fcksikute seisundite kaupa, vaid spektrina l\u00e4bi kogu elukaare ja proovime kaardistada s\u00fcmptomeid v\u00f5imalikult laialt,” kirjeldas Laisk.<\/p>\n
See v\u00f5imaldab liikuda lihtsarest statistilistest seostest kaugemale. “Funktsionaalsete katsete k\u00e4igus hakkame vaatama seda mehhanismi laiemalt: kuidas f\u00fcsioloogilises kontekstis toimuv hormoonide k\u00f5ikumine m\u00f5jutab geeniekspressiooni ning kas see v\u00f5ib aidata seletada m\u00f5ne alloleva geneetilise eelsoodumuse vallandumist,” lisas kaasprofessor.<\/p>\n
Pikema plaanis aitavad need teadmised liikuda t\u00e4ppsismeditsiini suunas. Igale naisele saaks m\u00e4\u00e4rata just talle sobiva ravi v\u00f5i rasestumisvastase vahendi, v\u00e4hendades k\u00f5rvaltoimete riski.<\/p>\n
Teadusmaailma kvaliteedim\u00e4rk<\/p>\n
Euroopa Teadusn\u00f5ukogu (ERC) v\u00e4ljakujunenud teadlase grandid on suunatud teadlastele, kellel on doktorikraadi kaitsmisest m\u00f6\u00f6das 7\u201312 aastat ning kes on juba t\u00f5estanud oma potentsiaali iseseisva uurimisr\u00fchma juhina. S\u00f5el on \u00e4\u00e4rmiselt tihe: t\u00e4navuses voorus laekus 3121 taotlust, millest rahastuse p\u00e4lvis vaid 349 projekti ehk ligikaudu 11 protsenti kandideerijatest.<\/p>\n
K\u00f5ik kolm grandi kestavad viis aastat, pakkudes stabiilsust ja v\u00f5imalust keskenduda alusteadusele. Triin Laisa projekti eelarve on 1,86 miljonit eurot, Velle Tolli ja Hanna H\u00f5raku projektide maht ulatub 1,99 miljoni euroni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"ERC-i v\u00e4ljakujunenud teadlase grandid (Consolidator Grant) on Euroopa teadusrahastuse \u00fcks mainekamaid ja konkurentsitihedamaid rahastusinstrumente. T\u00e4navu said rahastuse vaid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":60461,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,8658,34,36,31,32,30682,21,28,29,19,25,23,24,30683,22,20,30684,25324,30],"class_list":{"0":"post-60460","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-erc","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-hanna-horak","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-triin-laisk","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-valjakujunenud-teadlase-grant","30":"tag-velle-toll","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115689452093219025","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60460","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=60460"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60460\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/60461"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=60460"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=60460"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=60460"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}