“Mittediplomaat,” iseloomustab v\u00e4ljaanne Kallast tuleva aasta Euroopa poliitika kujundajate pingereas.<\/p>\n
“Ajal kui Euroopa seisab silmitsi USA president Donald Trumpi j\u00f5ulise naasmisega maailmaareenile, on 48-aastasest Kaja Kallasest saanud maailmajao mitteametlik t\u00f5ekuulutaja. Kui teised keerutavad v\u00f5i otsivad pehmemat s\u00f5nastust, siis Euroopa Liidu v\u00e4lispoliitika juht ei karda \u2013 kriitikute s\u00f5nul lausa liigse agarusega \u2013 diplomaatilisi stampe purustada ja asju \u00f5igete nimedega nimetada,” kirjutab Politico.<\/p>\n
V\u00e4ljaanne m\u00e4rgib, et Kallasele on liit Ameerika \u00dchendriikidega elut\u00e4htis \u2013 kuid vaid seni, kuni see p\u00fcsib usaldusv\u00e4\u00e4rsena.<\/p>\n
Politico t\u00f5i esile, et kui Trump s\u00fc\u00fcdistas oma teise ametiaja alguses Euroopat Ukraina abistamises venitamises, andis Kallas vastul\u00f6\u00f6gi, viidates, et Euroopa Liit on Kiievi toetamisel USA-st rahaliselt rohkem panustanud. “Selle asemel, et USA presidendi pilgu all teiste riigijuhtide kombel kohkuda, s\u00fc\u00fcdistas Kallas teda j\u00e4releandlikkuses Venemaa presidendi Vladimir Putini suhtes,” m\u00e4rgib v\u00e4ljaanne.<\/p>\n
V\u00e4ljaanne meenutas, et enne Br\u00fcsselisse j\u00f5udmist oli Kallas kolm aastat Eesti peaminister, juhtides riiki ajal, mil tuli toime tulla Venemaa Ukraina-sissetungi p\u00f5hjustatud vapustustega.<\/p>\n
“Euroopa \u00dclemkogudel teenis ta maine kui \u00fcks mandri selgemaid h\u00e4\u00e4li Venemaa k\u00fcsimustes \u2013 kompromissitu, kannatamatu ja sageli \u00f5igusega. Kuigi tema l\u00e4henemine tekitas pahameelt \u2013 sealhulgas tollases Saksa kantsleris Angela Merkelis \u2013, t\u00f5stis see tema profiili piisavalt, veenmaks kolleege tegema temast Euroopa \u00fchise v\u00e4lispoliitika n\u00e4gu,” kirjutab Politico.<\/p>\n
Samas t\u00f5devad ajakirjanikud, et praegusel ajal ei hinda Kallase liikmesriigid tema otsekohesust alati k\u00f5rgelt. “EL-i v\u00e4lisasjade k\u00f5rge esindajana peab ta r\u00e4\u00e4kima bloki 27 liikmesriigi valitsuse eest, sealhulgas Putini-meelsete juhtide nagu Viktor Orbani ja teiste eest, kes eelistaksid pehmemat tooni,” r\u00f5hutas v\u00e4ljaanne.<\/p>\n
Samuti on Kallas sattunud vastuollu oma vahetu \u00fclemuse, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga. Kallase katse v\u00e4rvata oma paremaks k\u00e4eks vastuoluline EL-i ametnik Martin Selmayr nurjati von der Leyeni l\u00e4hikondsete vastuseisu t\u00f5ttu.<\/p>\n
Politico m\u00e4rkis, et Kallas on m\u00f5ista andnud, et ei kavatse lasta end ohjata. “Olles esimene endine valitsusjuht sellel ametikohal, t\u00f5rjus ta oma eelk\u00e4ija Josep Borrelli kriitikat. Endine Hispaania v\u00e4lisminister oli heitnud EL-ile ette v\u00e4hest tegutsemist Gaza k\u00fcsimuses.”<\/p>\n
“Borrelliga ei juhtunud midagi,” \u00fctles Kallas toona ajakirjanikele. “Meil \u00f5nnestus humanitaarabi Gazasse toimetada.”<\/p>\n
Politico leiab, et see, kas tema otsekohesus osutub takistuseks v\u00f5i Euroopa diplomaatia uueks mudeliks, m\u00e4\u00e4rab tema ametiaja edu \u2013 ja v\u00f5ib-olla ka Euroopa Liidu h\u00e4\u00e4le k\u00f5lapinna karmimas maailmas.<\/p>\n
Euroopa m\u00f5jukate tabeli tipus on Trump<\/p>\n
Politico hinnangul omab Euroopale k\u00f5ige suuremat m\u00f5ju USA president Donald Trump.<\/p>\n
Kui reeglina kuuluvad m\u00f5jukate nimekirja vaid eurooplased ehk inimesed, kes elavad v\u00f5i t\u00f6\u00f6tavad Euroopas, siis seekord on tabelis erandina ka USA president.<\/p>\n
V\u00e4ljaanne m\u00e4rgib, et Trumpi otsused \u2013 v\u00f5i raevuhood \u2013 on \u00fcmber kujundanud Euroopa pealinnades k\u00f5ike alates kaitse-eelarvetest ja kaubanduspoliitikast kuni sisepoliitikani.<\/p>\n
Oma teooriat selle kohta, miks ta maailmajao \u00fcle nii suurt v\u00f5imu omab, selgitas Trump intervjuus Politicole. “Euroopa ei tea, mida teha,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Trump viitas immigratsioonile kui enamiku Euroopa riikide v\u00e4idetava allak\u00e4igu algp\u00f5hjusele. “Nad tahavad olla poliitkorrektsed ja see teeb nad n\u00f5rgaks,” lisas ta.<\/p>\n
Politico tunnustas Taani peaministrit tema r\u00e4ndepoliitika eest<\/p>\n
Teisel kohal tabelis on Taani peaminister Mette Frederiksen.<\/p>\n
48-aastane Frederiksen astus 2019. aastal ametisse Taani k\u00f5igi aegade noorima peaministrina, juhtides v\u00e4hemusvalitsust l\u00e4bi pandeemia, energiakriisi ja n\u00fc\u00fcd Euroopa muutuva julgeolekuolukorra.<\/p>\n
Politico hinnangul on kunagisest vasakpoolsest idealistist saanud \u00fcks maailmajao pragmaatilisemaid poliitikuid.<\/p>\n
“Viimase kuue aasta jooksul on Taani peaminister vaikselt levitanud oma n\u00e4gemust kaine m\u00f5istusega sotsiaaldemokraatiast \u00fcle kogu Euroopa. See segu vasakpoolsest heaolupoliitikast ning parempoolsest rangusest r\u00e4nde- ja kaitsek\u00fcsimustes on p\u00f6\u00f6ranud selja riigi ajaloolisele euroskeptitsismile,” m\u00e4rkis v\u00e4ljaanne.<\/p>\n
Ajakirjanike hinnangul on Frederiksen eriti m\u00f5jukaks osutunud r\u00e4ndepoliitikas, mida kriitikud varem ebainimlikuks nimetasid. Taani nn kinnipidamise ja v\u00e4ljasaatmise mudel \u2013 kus varjupaigataotlejaid hoitakse menetluse ajal kinnipidamiskeskustes ja negatiivse otsuse korral saadetakse kiiresti riigist v\u00e4lja \u2013 on inspireerinud sarnaseid samme Suurbritanniast Itaaliani.<\/p>\n
Merz on asunud murdma Saksamaa s\u00f5jaj\u00e4rgseid tabusid.<\/p>\n
Kolmandaks m\u00f5jukaks on Politico nimetanud Saksamaa kantsler Friedrich Merzi.<\/p>\n
“Pool sajandit kehastas praegune liidukantsler riigi konservatiivset alalhoidlikkust: kristlik demokraat, kes pidas p\u00fchaks tasakaalus eelarvet ja usaldas rahu tagamisel Washingtoni. N\u00fc\u00fcd, mil Euroopas k\u00e4ib s\u00f5da ja Saksamaa majandus vindub, on Merz stsenaariumi \u00fcmber kirjutanud: suured kulutused, kiire relvastumine ja teadmine, et Berliin \u2013 nagu ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopa \u2013 peab olema valmis ise hakkama saama,” kirjutas v\u00e4ljaanne.<\/p>\n
Ajakirjanike s\u00f5nul on m\u00e4rtsis tehtud otsus v\u00f5tta taristu ja riigikaitse tarbeks sadu miljardeid eurosid laenu \u00fcks radikaalseim ja kiireim murrang Saksamaa t\u00e4nap\u00e4evases rahanduspoliitikas.<\/p>\n
Viiendal kohal tabelis on Putin<\/p>\n
Tabelis viiendal kohal on Venemaa president Vladimir Putin. Ajakirjanikud toovad esile, et Venemaa sissetung Ukrainasse ning h\u00fcbriidr\u00fcnnakud Euroopale on andnud p\u00f5hjuse liidul enda kaitsekulud \u00fcle vaadata.<\/p>\n
NATO peasekret\u00e4r Mark Rutte asub tabelis kaheksandal kohal. Tema peamine \u00fclesanne on Politico s\u00f5nul tagada USA presidendi toetus kaitsealliansile.<\/p>\n
12. kohal paikneb Ungari peaminister Viktor Orban, keda Politico iseloomustab kui peavalu.<\/p>\n
“Samal ajal kui suurem osa Euroopa Liidust on koondunud Kiievi selja taha, on Orban blokeerinud abipakette, viivitanud sanktsioonidega ja hoidnud Vladimir Putiniga sooje suhteid \u2013 positsioneerides end Vene presidendi kindlaima liitlasena \u00fchenduses,” m\u00e4rgib v\u00e4ljaanne.<\/p>\n
Politico kirjutab, et Orbanist on saanud Euroopa illiberaalse paremtiiva juhtkuju, kes otsib liitlasi, nagu T\u0161ehhi Andrej Babi\u0161 ja Slovakkia Robert Fico, ning on eeskujuks poliitikutele alates Marine Le Penist kuni Itaalia Matteo Salvinini.<\/p>\n
Zelenski on tabelis 14. kohal<\/p>\n
13. kohal on Trumpiga h\u00e4id suhteid omav Soome president Alexander Stubb. Talle j\u00e4rgneb Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski.<\/p>\n
V\u00e4ljaanne kiidab Zelenskit tema oskuse eest oma suhe Trumpiga, p\u00e4rast s\u00f5nas\u00f5jaks eskaleerunud kohtumist Valges Majas, parandada. Samas toovad ajakirjanikud v\u00e4lja Ukrainas puhkenud korruptsiooniskandaali.<\/p>\n
Prantsusmaa president Emmanuel Macron on tabelis alles 19. kohal. Politico nimetab teda “haavatud kukeks”.<\/p>\n
Ajakirjanikud toovad v\u00e4lja, et Prantsusmaa presidendi saatuslik otsus kuulutada eelmisel aastal v\u00e4lja erakorralised valimised paiskas riigi poliitilisse kriisi, mis t\u00f5en\u00e4oliselt ei leia lahendust enne 2027. aastaks kavandatud presidendivalimisi, mis v\u00f5ivad esimest korda p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da v\u00f5imule tuua parempopulistist riigipea.<\/p>\n
Politico selgitas, et selle aasta 28 m\u00f5jukaima isiku nimekirja kuuluvad juhid, kes on suutnud v\u00e4ljakutsetega rinda pista v\u00f5i kasutanud tekkinud olukorda oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks \u2013 nende seast leiab nii Euroopa suurriikide ebapopulaarseid juhte, kes on h\u00fcljanud senised dogmad, et tihendada kaitsekoost\u00f6\u00f6d, kui ka m\u00e4ssumeelseid tulijaid, kes ammutavad j\u00f5udu \u00fcha s\u00fcvenevast poliitilisest l\u00f5hestumisest.<\/p>\n
V\u00e4ljaanne t\u00f5des, et nimekirjas on tugevalt esindatud esilet\u00f5usvad parempopulistid ja senise olukorra muutmise eest seisvad m\u00f5tlejad. Kuid nende k\u00f5rval on koha sisse v\u00f5tnud ka v\u00e4ikeriikide juhid, kes on ootamatult esile kerkinud, et vastuvoolu ujuda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Mittediplomaat,” iseloomustab v\u00e4ljaanne Kallast tuleva aasta Euroopa poliitika kujundajate pingereas. “Ajal kui Euroopa seisab silmitsi USA president Donald…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":60589,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,117,324,37,33,35,34,36,590,31,32,1142,21,1639,28,29,95,4292,19,25,23,24,22,20,30,1268,92,93,94],"class_list":{"0":"post-60588","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-brussel","11":"tag-donald-trump","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-euroopa-liit","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-friedrich-merz","21":"tag-headlines","22":"tag-kaja-kallas","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-maailm","26":"tag-mette-frederiksen","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-volodomor-zelenski","35":"tag-world","36":"tag-world-news","37":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115690010392896169","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60588","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=60588"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60588\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/60589"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=60588"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=60588"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=60588"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}