{"id":60664,"date":"2025-12-09T15:57:19","date_gmt":"2025-12-09T15:57:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/60664\/"},"modified":"2025-12-09T15:57:19","modified_gmt":"2025-12-09T15:57:19","slug":"katkend-raamatust-usa-korvpalliturnee-kus-kaubaks-laksid-must-kalamari-fotoaparaadid-ja-objektiivid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/60664\/","title":{"rendered":"KATKEND RAAMATUST | USA korvpalliturnee, kus kaubaks l\u00e4ksid must kalamari, fotoaparaadid ja objektiivid"},"content":{"rendered":"

Autobiograafia autor, spordiajakirjanik ja spordiajaloolane Tiit L\u00e4\u00e4ne tutvustab raamatut \u201eHeino Enden. Maailmameister\u201c j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n

Kuidas koolipoisina tuberkuloosi haigestunud noormees justkui imev\u00e4el naasis palliplatsile ja kerkis kohe omaealiste tippu, j\u00f5udes maailma meistriks. V\u00f5ib-olla just siis talle k\u00fclge j\u00e4\u00e4nud p\u00e4ikesepoisi kuvand kandis teda justkui lendaval vaibal korvpallimaailmas edasi. Loomulikult tekitas see k\u00f5rvalej\u00e4\u00e4jates kibedust ja kadedust. Aga \u00e4\u00e4retult targa m\u00e4ngija ja intelligentse inimesena k\u00f5ndis Enden oma teed, ajas oma vagu, kahetsemata tehtut, vaid olles ikka avatud uutele v\u00f5imalustele.<\/p>\n

M\u00f5istagi mahtus sellesse teekonda ka viieks aastaks siirdumine Euroopa<\/a> suurklubisse Moskva<\/a> CSKA-sse, mida mahaj\u00e4\u00e4jad t\u00f5lgendasid toona kui reeturi teed. Nii nagu sama saatus tabas Jaak Joalat, Lembit Ulfsakit, \u2026 Eesti spordiajakirjandusel kulus enne \u00fcle poole aasta, kui suudeti Endenile m\u00f5ned k\u00fcsimused esitada. Kuid \u00fcldjuhul p\u00fc\u00fcti kirjutades maailmameistrist ja CSKA p\u00f5him\u00e4ngijast ikka vaikides m\u00f6\u00f6da hiilida v\u00f5i siis seati kahtluse alla tema v\u00e4\u00e4rtus koondisem\u00e4ngijana. Miskip\u00e4rast ei tahetud uskuda seda, mida Enden suutis.<\/p>\n

\""Heino <\/p>\n

Endeni hiilgavast karj\u00e4\u00e4rist j\u00e4i v\u00e4lja vaid ol\u00fcmpiaturniiril m\u00e4ngimine, mida kangelane ise k\u00fcll oma positiivses ellusuhtumises p\u00f5rmugi ei kahetse. Ometi oli ta nelja ol\u00fcmpia l\u00e4vel. 1980 Moskva m\u00e4ngudel ei mahtunud ta noore m\u00e4ngijana viimasesse valikusse. 1984 kuulus ilmselt maailma parimasse koondisse, milline v\u00f5itis m\u00e4ek\u00f5rguselt ol\u00fcmpia valikturniiri, kuid boikott sulges teekonna Los Angelesse. 1988 Souli eel astus ta ise m\u00e4ngust v\u00e4lja, sest esikohale t\u00f5usis perekond. Ja 1992 p\u00fc\u00fcdis juba Eesti koondisel aidata lunastada p\u00e4\u00e4set Barcelona<\/a> ol\u00fcmpiale, mis arusaadavalt j\u00f5ukohane \u00fclesanne polnud.<\/p>\n

Hea suhtleja ja inimeste tundajana on Enden ka suurep\u00e4rane lugude r\u00e4\u00e4kija. Temas on kaduma l\u00e4inud spordiajakirjanik, kuigi oma k\u00e4tt on ta ka selles maailmas proovinud. K\u00fcll on ta aastaid oma tasakaaluka ja argumenteeritud jutuga olnud hinnatud korvpallikommentaator. Selliseidki mehi pole meie spordiloos palju.<\/p>\n

Kusjuures tema tagasivaated sporditeele pole jutud punktide arvust m\u00e4ngus v\u00f5i m\u00e4ngijate asetusest v\u00e4ljakul, vaid enamuses ikka m\u00e4nguv\u00e4lisest elust. Sellest, mis j\u00e4i eesriide taha. Tippspordi k\u00f6\u00f6gipoolest, millest tavaliselt nii v\u00e4he tahetakse v\u00f5i saadakse r\u00e4\u00e4kida. Enden siin ennast tagasi ei hoia, ja see teebki tema loo eriliseks ja p\u00f5nevaks.<\/p>\n

Nii pole maailmameistri lugu sugugi m\u00f5eldud ainult korvpallihuvilisele, vaid iga\u00fchele, ka spordikaugele v\u00f5hikule, kuid lugejale, keda huvitab tippsportlastega kaasas k\u00e4iv elu oma erinevates toonides. Seda nii t\u00e4hetunnil kui argip\u00e4eval.<\/p>\n

Katkend raamatust<\/p>\n

Seda m\u00e4letan Kalevisse tulles k\u00fcll, et Salumets k\u00fcsis kohe p\u00e4ris alguses minu k\u00e4est: \u201ePoiss, kas sa viina juua oskad?\u201c<\/p>\n

\u00dctlesin vastuseks: \u201eMa arvan, et oskan k\u00fcll.\u201c<\/p>\n

See on v\u00e4ga h\u00e4sti meelde j\u00e4\u00e4nud. Ja usun, et olen terve elu sellega hakkama saanud. V\u00f5tnud alati \u00f5iges kohas ja m\u00f5\u00f5dukalt. Vahel on ka \u00fcle l\u00e4inud, aga pole h\u00e4tta j\u00e4\u00e4nud. \u00d6eldakse, et viin on tarkade inimeste jook. Ega ta m\u00f5istust \u00e4ra ei v\u00f5ta, kuid juurde ka ei pane. Alkohol kontrollib, kas sul on m\u00f5istus olemas. Kirjutan sellele kahe k\u00e4ega alla.<\/p>\n

Nii tegin Liidu meeste koondisega oma esimese s\u00f5idu Ameerikasse<\/a> 1979 s\u00fcgisel. Lendasime koondisega v\u00e4lja 30. oktoobril ja kolme n\u00e4dala (21 p\u00e4eva) jooksul ootas ees 14 m\u00e4ngu. Koju tagasi tulime alles 25. novembril. Meeskonda mahtus vaid tosin m\u00e4ngijat.<\/p>\n

V\u00e4lismaal l\u00e4ks kaubaks eelk\u00f5ige must kalamari, aga ka fotoaparaadid Zenit ning objektiivid. Kalamarja sai muidugi ainult tutvuste kaudu ja ka siis oli 110 g klaasist kalamarjapurkide hankimine \u00fcsna problemaatiline. Nende purkide eest sai k\u00f5ige paremat hinda. Samuti veeti v\u00e4lismaale kaasa valuutat, peamiselt dollareid, mille hankimine oli samuti \u00fcpris raske ning ka ohtlik, kuna see oli keelatud. \u00dche dollari hind mustal turul oli 4\u20134,5 rubla. Pidid olema omad kanalid.<\/p>\n

Koormus Ameerika turneel oli suur, nagu tavaliselt ikka. M\u00e4ngisime turneel 21 p\u00e4eva jooksul 14 m\u00e4ngu, kuigi turnee kokku kestis kuu aega, sest esimesed viis p\u00e4eva ei m\u00e4nginud (aklimatiseerusime) ja viimased neli-viis p\u00e4eva oli raha kulutamiseks. M\u00e4ngude vahele j\u00e4id pikad s\u00f5idud. M\u00f5ned m\u00e4ngud olid j\u00e4rgnevatel p\u00e4evadel ja m\u00e4ngud algasid Ameerikas alati h\u00e4sti hilja, kell 9 v\u00f5i 10 \u00f5htul. Lisaks bankett otsa, nii et magama saad kahe-kolme paiku \u00f6\u00f6sel. Aga varahommikul juba s\u00f5it lennujaama ja uus meeskond teises linnas ootamas. Sain seal turneel v\u00e4ga palju m\u00e4nguaega ja meeskond m\u00e4ngis ka normaalselt.<\/p>\n

\"Eurobasket-1985: <\/p>\n

N\u00f5ukogude korvpallis t\u00f5mbas niite Gomelski. Tegelikult ei olnud ta tugev taktik, kuid ta oli v\u00e4ga hea ps\u00fchholoog ja m\u00e4ned\u017eer. Tema tarkus seisnes ka selles, et oskas alati enda k\u00f5rvale k\u00f5va taktiku v\u00f5tta ja see kooslus t\u00f6\u00f6tas \u00fclih\u00e4sti. Ta austas alati m\u00e4ngijaid, kes andsid endast k\u00f5ik. Tal ei olnud m\u00e4ngijaid, keda ta hellitas v\u00f5i soosis. Ta hoidis k\u00f5iki ja oli alati meeste eest v\u00e4ljas, kui oli vaja.<\/p>\n

Kui ma CSKA-sse l\u00e4ksin, siis pool aastat ei v\u00f5tnud Eestist minuga mitte keegi \u00fchendust. Ilmselt loodeti, et j\u00e4\u00e4n varumeestepingile ega saa palju m\u00e4nguaega, siis hea parastada. Aga kui m\u00e4ngisin k\u00f5ik m\u00e4ngud p\u00f5hikoosseisus, ikka 20-30 minutit m\u00e4ngus, t\u00e4htsamates m\u00e4ngudes isegi rohkem, siis saadi aru, et peab vist \u00fchendust v\u00f5tma.<\/p>\n

Alles pool aastat hiljem tuli kellelgi meelde, et selline m\u00e4ngija nagu Enden on Euroopa tugevaimas klubis ja m\u00e4ngib p\u00f5hiviisikus. Meil oli siis Leningradis \u00fcks k\u00f5rgliiga turniir. S\u00f5itsime bussiga j\u00e4rjekordsele m\u00e4ngule. Sisenesime just meeskonnaga Jubilein\u00f5i spordihoonesse, kui keegi eesti ajakirjanik astus mu juurde: \u201eTere, Heino.\u201c Kes see oli, isegi ei m\u00e4leta. Aga seda ajaloolist hetke ennast m\u00e4letan.<\/p>\n

Seisime seal spordihoone kohvikus ja k\u00fcsisin, mis ajast siis on hakatud minu vastu huvi tundma. Igatahes andsin l\u00fchikese intervjuu. See oli esimene p\u00e4rast pikka meediapausi.<\/p>\n

Ajakirjanik, kes Endeniga Leningradis juttu ajas, oli Urmas Eslon Spordilehest. 25. veebruaril 1984 ilmus lehes sellest jutuajamisest ka v\u00e4ike tekst suure korvpalliloo sees.<\/p>\n

\"Heino <\/p>\n

Los Angelese ol\u00fcmpia valikturniirile pidime varem kohale lendama, et m\u00e4ngida Prantsusmaal kontrollm\u00e4nge, kuid v\u00e4ljalennu eel\u00f5htul saime juba teada, et ol\u00fcmpiale Liidu sportlased ei s\u00f5ida. Seda kuuldes l\u00e4ksime meeskonnaga Moskvas Sojuzi hotelli pidu panema, kuna olime kindlad, et ei s\u00f5ida ka kvalifikatsiooniturniirile m\u00e4ngima. \u00d6\u00f6sel tuli keegi ja teatas, et hommikul ikkagi s\u00f5idame Prantsusmaale. P\u00e4rast saime teada, et see oli peatreener Gomelski n\u00f5ue.<\/p>\n

Ta ilmselt lootis viimase hetkeni, et suudab parteijuhid \u00e4ra veenda, et korvpallimeeskond saaks siiski Los Angeleses m\u00e4ngida. Sest NSV Liidu ja USA<\/a> vastasseis korvpallis oli siis muljetavaldav kogu maailmas. Ja Ameerikas, nende kodupinnal neid v\u00f5ita tundus eriti ahvatlev eesm\u00e4rk. Ja meil oli reaalne v\u00f5imalus ol\u00fcmpiaturniir v\u00f5ita.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare (27) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Autobiograafia autor, spordiajakirjanik ja spordiajaloolane Tiit L\u00e4\u00e4ne tutvustab raamatut \u201eHeino Enden. Maailmameister\u201c j\u00e4rgmiselt: Kuidas koolipoisina tuberkuloosi haigestunud noormees…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":60665,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[461,1741,37,33,35,34,36,112,16594,1513,108,159,158,30760,325],"class_list":{"0":"post-60664","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-sport","8":"tag-ameerika","9":"tag-barcelona","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa","16":"tag-heino-enden","17":"tag-korvpall","18":"tag-moskva","19":"tag-sport","20":"tag-sports","21":"tag-tiit-laane","22":"tag-usa"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115690435025489109","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60664","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=60664"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60664\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/60665"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=60664"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=60664"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=60664"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}