Milliseid riske n\u00e4eb rahapesu andmeb\u00fcroo veebikasiinode \u00e4ri suuremas mahus riiki meelitamisega?<\/p>\n
See s\u00f5ltub sellest, millised teenusepakkujad siia tulevad. Kui me vaatame seda regulatsiooni, mis hetkel parlament meil vastu v\u00f5ttis, siis teoreetiliselt me kutsume siia selliseid, kes v\u00e4ga tugevat j\u00e4relevalvet endale ei soovi. Sellised teenusepakkujad tavap\u00e4raselt teenindavad k\u00f5rge v\u00f5i v\u00e4ga k\u00f5rge riskiga klientuuri, kes tegelikult ei soovi endale hasartm\u00e4nguteenust v\u00f5i kliendid ei soovi panustada millegi peale, vaid soovivad k\u00f5ige tavap\u00e4rasemat makseteenust. N\u00fc\u00fcd selle makseteenusega me avamegi enda s\u00fcsteemi k\u00f5rgele riskile.<\/p>\n
Kui me v\u00f5tame Malta n\u00e4ite, siis Malta on selle tee l\u00e4binud. Nende statistikast ilmneb, et seal on maksukuriteod, erinevad pettused ja narkokuritegevus. See on \u00fcks k\u00fcbeke n\u00e4ide sellest, mis sealt s\u00fcsteemist on l\u00e4bi k\u00e4inud.<\/p>\n
Millised teenusepakkujad meile tulevad ja millist riski me hakkame reaalselt n\u00e4gema, see alles selgub.<\/p>\n
Mis selles seaduses sellisele suundumusele viitab? Inimene, kes seda seadust lugenud ei ole, v\u00f5iks arvata, et tuuakse lihtsalt suurte veebikasiinode raamatupidamine Eestisse ja meie hakkame saama raha. Miks te r\u00e4\u00e4gite, et seaduse tekst viitab selliste riskide peatsele realiseerumisele?<\/p>\n
Maailmas on suures plaanis kaks liiki teenusepakkujaid: \u00fched on need, kes soovivad endale tugevat j\u00e4relevalvet, kes on nende juures kogu aeg olemas ja n\u00e4htav ning teised soovivad, et see j\u00e4relevalve ei k\u00e4iks ega k\u00fclastaks neid v\u00e4ga tihti. N\u00fc\u00fcd need teenusepakkujad, keda meie siia t\u00e4na kutsume, me ei n\u00f5ua, et nad oleksid reaalselt Eestis. Nad v\u00f5ivad olla \u00fcksk\u00f5ik kus. See t\u00e4hendab seda, et j\u00e4relevalve reaalselt nende juurde ei j\u00f5ua v\u00f5i j\u00f5uab v\u00e4ga harva. See ongi k\u00f5ige suurem probleem meie jaoks, et me ei tea, kus nad on. Nad on k\u00fcll Euroopa Liidu asutused, aga v\u00f5ivad paikneda Cura\u00e7aol, Gibraltaril v\u00f5i kuskil mujal. Meie peame nad sealt \u00fcles otsima, kohale kontrollima minema ja vaatama, keda me seal \u00fcldse kohtame.<\/p>\n
V\u00f5rdluseks see olukord, kui nad asetseksid Eestis, siis me saame aru, mitu inimest sinna sisse astub klientidena ja t\u00f6\u00f6tajatena. Meil on kogemus virtuaalv\u00e4\u00e4ringu teenusepakkujatega, kes fiktiivselt tulid Eestisse, me l\u00e4ksime kohale kontrollima ja seal oli kaks tooli ning \u00fcks inimene. J\u00e4rgmine p\u00e4ev l\u00e4ksime sinna ja seal ei olnud enam mitte kedagi. See on see fassaad, mis meile t\u00f5en\u00e4oliselt ka siia Eestisse luuakse hetkel.<\/p>\n
Millised v\u00f5imalused on rahapesu andmeb\u00fcrool p\u00e4riselt seda j\u00e4relvalvet teostada? Seaduseeln\u00f5u kaitsjad \u00fctlevad, et seaduses on need mehhanismid ja viisid sisse kirjutatud, et neid riske maandada. Mil viisil neid riske maandada \u00f5nnestub?<\/p>\n
Fakt on see, et seadus ei kohusta mitte kedagi siin olema. Ei pea olema juhatuse liikmeid, vaid kohustab ainult \u00fchte t\u00f6\u00f6tajat siin olema. See ei ole ilmselgelt piisav, et hinnata neid kliente. 2024. aasta l\u00f5pu seisuga oli meie kaugettev\u00f5tluse pakkujatel \u00fcle 600 000 kliendi ja sealt liikus kaheksa miljardit eurot. See on v\u00e4ga suur summa ja kui me ei n\u00e4e, kui palju neid inimesi seal on ja kui me ei n\u00e4e, kuhu kontrolli minna, siis me ei ole ka efektiivselt v\u00f5imelised seda riski juhtima.<\/p>\n
Mida te piltlikult \u00f6eldes siis teha saate? Millised kontrollimehhanismid \u00fcldse teil k\u00e4eulatuses on?<\/p>\n
Kaugkontroll, mis t\u00e4hendab seda, et me saadame nendele kirja. T\u00e4nane kogemus on see, et v\u00e4ga tihti sellele kirjale ei vastata. Esialgu \u00fcritame nendega kontakti saada. Kui me saame kontakti, siis loodetavasti saame teada, kus nad maailmas paiknevad ja reisime sinna, et kontrolli teha, aga see protsess on v\u00e4ga pikk ja v\u00e4ga keerukas.<\/p>\n
Lisaks ei kohusta seadus neid mingiks hetkeks koosk\u00f5lla viima olemasolevate n\u00f5uetega v\u00f5i uute n\u00f5uetega ja meile nendest raporteerima. Me siis peame tegelikult v\u00e4ga suurt t\u00f6\u00f6d tegema, et saada aru, et kas nad on ka uute n\u00f5uetega koosk\u00f5las v\u00f5i mitte.<\/p>\n
Mitut veebikasiinot aastas tegelikult rahapesu andmeb\u00fcroo kontrollida saab? Millised kulud sellega potentsiaalselt kaasnevad?<\/p>\n
Ma ei oska sellele k\u00fcsimusele hetkel vastata, kuna ma ei tea, kus maailmas nad paiknevad. Kui ma pean kolm inimest Cura\u00e7aole lennutama, et seal kontroll l\u00e4bi viia, siis see on ilmselgelt p\u00e4ris suur kulu. Kui me j\u00e4\u00e4me kaugkontrollide juurde ehk saadame nendele kirju, siis see kontroll ei ole kindlasti nii efektiivne, kui on kohapeal s\u00fcsteemide vaatlemine.<\/p>\n
Te \u00fctlesite, et v\u00e4ga tihti kirjadele ei vastata. Mis on need j\u00e4rgmised sammud, mida te astuda saate, kui vastust ei tule? Panete veebikasiino kinni v\u00f5i mida \u00fcldse teha saab?<\/p>\n
Kogemus on hetkel selline, et me saatsime kirjad, nendele ei vastatud, mist\u00f5ttu saatsime sunniraha hoiatuse ehk suunasime neid sellele vastama. Seej\u00e4rel nad leidsid juhuslikult need kirjad pr\u00fcgikastist \u00fcles ja v\u00e4itsid meile, et enne nad neid kirju k\u00e4tte ei saanud. Mis see t\u00f5de on, seda teavad nad ise, aga selline see praktika tavaliselt on.<\/p>\n
Mida see kirjavahetus tegelikult annab? Kui selge pildi te tegelikult saate sellest, mis p\u00e4riselt toimub?<\/p>\n
Saame teada, millised on s\u00fcsteemid paberil. Seda, mis tegelikult toimub ja kas see paber, mis meile on saadetud, ka tegelikult t\u00f5ele vastab, seda me saame teada ainult kohapealses kontrollis. See ongi n\u00fc\u00fcd see keerukus, et neid ei ole siin Eestis.<\/p>\n
Teisis\u00f5nu me avame ukse \u00e4rile, mida me ju sisuliselt kontrollida ei suuda.<\/p>\n
Seda on t\u00f5epoolest v\u00e4ga keeruline kontrollida. See ei ole ainult raamatupidamine, mis siia tuuakse. Tegelikult, et sellest s\u00fcsteemist aru saada ja seda riskil hallata ning kontrollida, on vaja mitte raamatupidamist vaadata, vaid on vaja kontrollida, kus see raamatupidamine alguse sai ja kus see maja tegelikult p\u00fcsti seisab.<\/p>\n
Mida selle nii-\u00f6elda \u00e4ri varjus tihti tegelikult tehakse? See k\u00fcsimus ei ole ju lihtsalt selles, et k\u00e4ib legaalse raha eest hasartm\u00e4ng. See on terve maailm, mis sealt tegelikult avaneb. Mis selles maailmas vastu vaatab?<\/p>\n
Kurjategijad otsivad selliseid teenusepakkujaid, kelle s\u00fcsteemid ei ole piisavalt t\u00f5husad ja need s\u00fcsteemid ei ole piisavalt t\u00f5husad seal, kus j\u00e4relevalve neid ei n\u00e4e. Laias maailmas on teada praktikaid, et kurjategijad j\u00e4rjest enam liiguvad kasiinodesse v\u00f5i kaughasartm\u00e4ngu seet\u00f5ttu, et nende kontrollid ei ole nii t\u00f5husad, kui on t\u00e4na pangandussektoris. Nad ilmselgelt otsivad seda valdkonda, kus see kontroll on ebapiisav.\u00a0Kui sinna juurde panna veel virtuaalv\u00e4\u00e4ringu teenusepakkujad v\u00f5i virtuaalv\u00e4\u00e4ringud, mida ka v\u00e4ga tihti kaughasartm\u00e4ngu teenusepakkujad aktsepteerivad, siis see risk muutub eriti k\u00f5rgeks.\u00a0<\/p>\n
N\u00e4ide Kanadast, kus fentan\u00fc\u00fcliga \u00e4ritsejad, keda siis ka Ameerika \u00dchendriigid v\u00e4ga soovivad enda territooriumilt v\u00e4lja l\u00fckata, kasutavad kaughasartm\u00e4ngu teenusepakkujaid. On ka avalikud raportid, mis viitavad, et samuti Malta teenusepakkujaid on selleks \u00e4ra kasutatud. Aasias on n\u00e4ited, kus organiseeritud kurjategijad reaalselt kasutavad kaughasartm\u00e4ngu teenusepakkujaid mitte selleks, et seda teenust saada v\u00f5i panustada kuskile, vaid nad viivad oma vara selle teenusepakkuja juurde, teevad v\u00f5ib-olla \u00fche tehingu v\u00f5i \u00fcldse mitte ja siis liigutavad selle raha j\u00e4rgmisele isikule. Seda platvormi\u00a0kasutatakse makseteenuse pakkujana.<\/p>\n
Me v\u00f5ime v\u00f5tta Danske panga n\u00e4ite. See k\u00fcll reaalselt oli siin, aga mitteresidendid kasutasid Danske panka maksete vahendamiseks. See on see risk, millega me samamoodi puutume kokku, et miljardid ja miljardid jooksevad l\u00e4bi mingisugusest s\u00fcsteemist, mida me tegelikult siin Eestis ei n\u00e4e. Me ei saa aru, kes sinna sisse astub, kes sealt v\u00e4lja astub, aga me teame, et sealt raha jookseb l\u00e4bi ja mainekahju, mida Eesti riik saab, on meiega, sest see teenusepakkuja \u00fctleb, et ta on Eesti teenusepakkuja. See ei ole ainult raamatupidamine, vaid on ka reaalne risk ja oht meie s\u00fcsteemile ning mainele.<\/p>\n
On teada, et Malta konkureerib nende veebikasiinode riiki meelitamiseks. Milline on see Malta j\u00e4relevalve ja kuidas selles v\u00f5rdluses paistab see Eesti riskide maandamine?<\/p>\n
Esialgu Maltal ei olnud ka need s\u00fcsteemid v\u00e4ga t\u00f5husad ja nad kutsusid enda riiki selliseid teenusepakkujaid, kelle puhul nad hiljem leidsid, et nad tegelikult ei soovi j\u00e4relevalvet. Nad t\u00f5hustasid enda asutusi. Seal on kaks j\u00e4relevalve asutust: \u00fcks on Gaming Authority, mis reaalselt teostab j\u00e4relevalvet igap\u00e4evaselt ja on rahapesu andmeb\u00fcroo, kellel on ka j\u00e4relevalvep\u00e4devus rahalise t\u00f5kestamise valdkonnas.<\/p>\n
Minule teadaolevalt on Malta p\u00f5hij\u00e4relevalve asutuses alla 200 t\u00f6\u00f6taja ja see on see, mis tegelikult loobki seda usaldusv\u00e4\u00e4rsust nende teenusepakkujate ees ja seet\u00f5ttu nad tahavad sinna minna, sest see on usaldusv\u00e4\u00e4rne j\u00e4relevalveasutus.<\/p>\n
Millised ressursid on tegelikult Eestis selleks j\u00e4relevalveks?<\/p>\n
Me r\u00e4\u00e4gime umbes k\u00fcmne ringis t\u00f6\u00f6tajatest maksu- ja tolliametis ja rahapesu andmeb\u00fcroo peale.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Milliseid riske n\u00e4eb rahapesu andmeb\u00fcroo veebikasiinode \u00e4ri suuremas mahus riiki meelitamisega? See s\u00f5ltub sellest, millised teenusepakkujad siia tulevad.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":60794,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,6593,21,4707,6573,28,29,4309,30820,19,25,3459,30821,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-60793","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-hasartmangumaksu-seadus","18":"tag-headlines","19":"tag-jarelevalve","20":"tag-kaughasartmang","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-malta","24":"tag-matis-maeker","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-rahapesu-andmeburoo","28":"tag-rahapesu-risk","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115691358952383378","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60793","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=60793"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60793\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/60794"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=60793"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=60793"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=60793"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}