{"id":60840,"date":"2025-12-09T22:15:24","date_gmt":"2025-12-09T22:15:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/60840\/"},"modified":"2025-12-09T22:15:24","modified_gmt":"2025-12-09T22:15:24","slug":"pille-varmann-paljud-inimesed-kannatavad-pideva-viha-ja-arapanemise-all-kultuurisaated","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/60840\/","title":{"rendered":"Pille Varmann: paljud inimesed kannatavad pideva viha ja \u00e4rapanemise all | Kultuurisaated"},"content":{"rendered":"

Ps\u00fchhiaatri ja anal\u00fc\u00fctilise ps\u00fchholoogia rajaja Carl Jungi s\u00fcnnist m\u00f6\u00f6dus t\u00e4navu 150 aastat. Igap\u00e4evaselt ps\u00fchhiaatri ja terapeudina t\u00f6\u00f6tava Pille Varmanni esimene Jungi t\u00f5lge ilmus aastal 2005 ja see oli osa raamatust “Inimene ja tema s\u00fcmbolid”. Ta tunnistas, et pistis 20 aastat tagasi sellega rinda, ise t\u00e4pselt aru saamata ja teadmata, millega tegemist on. T\u00e4na on olukord teine \u2013 ta teab, millega tegeleb.<\/p>\n

“Ma tean, kui raske on sellest aru saada, aga v\u00f5ib-olla mind ajendas v\u00e4ike vastutustunne ja missioon. Mul on keelehuvi olnud kogu aeg, ma olen olnud harrastust\u00f5lk 35 aastat, tegelenud kirjaliku ja suulise t\u00f5lkega, mulle meeldib s\u00f5nadega m\u00e4ngida ja panna ennast proovile, eriti teemas, mis mind ennast v\u00e4ga huvitab. Ma m\u00f5tlesin, et ma saan s\u00fcvitsi mingi asja sisse minna,” r\u00e4\u00e4kis Varmann.<\/p>\n

30 aastat tagasi ilmus Mati Undi t\u00f5lge Jungi teosest “T\u00e4nap\u00e4eva m\u00fc\u00fct: asjadest, mida n\u00e4hakse taevas”. Varmann \u00fctleb, et uus raamat on esimene eestikeelne \u00fclevaatlik teos Jungist.<\/p>\n

“See annab Jungi kujunemisest, tema eluloost, tema suhetest Freudiga, tema teooriatest ja tema kultuurilisest fenomenoloogilisest t\u00e4hendusest v\u00e4ga hea \u00fclevaate. Siin on 15 erinevat esseed, mis p\u00e4rinevad k\u00f5ik erinevatelt autoritelt. Need autorid ongi erinevates valdkondades t\u00f6\u00f6tavad anal\u00fc\u00fctikud: m\u00f5ni neist on kirjandusteadlane, m\u00f5ni on kiriku\u00f5petaja, m\u00f5ni ajaloolane, m\u00f5ni filosoof. Nad avavad teatud vaatenurka sellest Jungi p\u00e4randist,” kirjeldas Varmann.<\/p>\n

Raamatus kasutatakse m\u00f5istet “kiir-Jung”, mis v\u00f5iks v\u00f5rduda kiirtoiduga. Kiirtoit see raamat siiski pole ja n\u00f5uab s\u00fcvenemist.<\/p>\n

“See pole kergelt omastatav, see pole t\u00fchjad kalorid, vaid pigem on raamat sellisele inimesele, kes on juba midagi lugenud ja tahab s\u00fcvitsi minna, tahab aru saada ja v\u00f5ib-olla tahab vaielda enda sees. M\u00f5tleb, et mis jama see Jung ajas ja kes ta \u00f5ieti oli,” \u00fctles ps\u00fchhiaater.<\/p>\n

Carl Jungi inimesek\u00e4sitlusse s\u00fc\u00fcvimine algas Varmanni jaoks paralleelselt tema ps\u00fchhiaatria\u00f5pingutega. Kui residentuuri alustas ta aastal 1999, siis anal\u00fc\u00fctiku\u00f5pinguid 2001.<\/p>\n

“V\u00f5ib-olla k\u00f6itis k\u00f5ige rohkem see humanism ja l\u00e4henemine inimesele \u00fcldse, sest tegelikult ajaloos oli Jung esimene inimene, kes hakkas oma patsientidega r\u00e4\u00e4kima ja seda p\u00e4riselt. Ta t\u00f6\u00f6tas \u0160veitsis Burgh\u00f6lzli haiglas, kus olid skisofreeniahaiged. Ta hakkas k\u00fcsima, kust nende huvitavad m\u00f5tted p\u00e4rit on, sest ta tahtis teada, kust need tulid. See on minule ka olnud h\u00e4sti oluline,” s\u00f5nas Varmann, m\u00e4rkides et on just ses aspektis Jungile sarnane. “Ma enne ei j\u00e4ta, kui ma olen aru saanud, kust see tuleb,” lisas ta.<\/p>\n

Pille Varmann Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Nii Sigmund Freud kui ka Carl Jung on mitmes m\u00f5ttes klassikud. Samas on olemas ps\u00fchholoogia suundi, mis eitavad ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi t\u00f5siseltv\u00f5etavust. Kriitika Varmanni ei h\u00e4iri, tema s\u00f5nul ei peagi see k\u00f5iki inimesi k\u00f5netama.<\/p>\n

“Inimesed on niiv\u00f5rd erinevad, keegi tegeleb astrof\u00fc\u00fcsikaga, mina ei tea sellest midagi. Sellest pole ka lugu. Iga\u00fcks j\u00e4\u00e4gu oma liistude juurde.”<\/p>\n

Varmann on jungiaanliku anal\u00fc\u00fctikuna tegutsenud pikalt ja leiab ise ka t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt aega Jungi lugeda.<\/p>\n

“Mul on p\u00e4ris suur raamatukogu ja \u00f5nneks v\u00f5i kahjuks tellin endale pidevalt raamatuid juurde. Kahjuks, sest olen endale v\u00e4ikse piirangu peale pannud, et pea natuke hoogu, ja \u00f5nneks selles m\u00f5ttes, et kui mul on mingi huvitav probleem, millest ma tunnen, et ma ei tea piisavalt, siis ma tellin juurde m\u00f5ned raamatud, et sellest rohkem teada saada ja see aitab edasi,” r\u00e4\u00e4kis ps\u00fchhiaater.<\/p>\n

Jungi k\u00e4sitlus terviklikust isiksusest<\/p>\n

Carl Jungi inimesek\u00e4sitlusest ja tema l\u00e4henemisest inimese hingeelule t\u00f5i Varmann v\u00e4lja mitu olulist baast\u00f5de.<\/p>\n

“V\u00f5ib-olla peaks alustama teadvusest ja teadvustamatusest. See on juba selge, et on midagi, mida me teame enda kohta, ja suur osa endast, millest me midagi ei tea. See v\u00f5ib meile aeg-ajalt tekitada \u00fcllatusi, ebameeldivusi ja koguni probleeme n\u00e4iteks suhetes. Siis kindlasti individuaalne, inimese enda alateadvus, aga ka kollektiivne alateadvus, h\u00e4sti tuntud m\u00f5iste. Lisaks kompleksid, sellest saavad k\u00f5ik inimesed mingil m\u00e4\u00e4ral aru,” loetles Varmann ja selgitas komplekside olemust.<\/p>\n

“Kui oled laps, siis selge see, et vanemad on sinu suhtes v\u00f5imupositsioonil. Ema \u00fctleb, et tee seda ja pane need p\u00fcksid jalga. Siis sa l\u00e4hed kooli, \u00f5petaja on sinu suhtes v\u00f5imupositsioonil, see on ka t\u00e4iesti p\u00e4evselge. Ta \u00fctleb, et miks kontrollt\u00f6\u00f6 j\u00e4lle kaks on v\u00f5i miks kodused t\u00f6\u00f6d tegemata ja sina oled selline alistuv \u00f5nnetu \u00f5pilane ja proovid kuidagi \u00e4ra vingerdada v\u00f5i siis \u00e4ra teha. Ja siis \u00fclikoolis ka ikkagi \u00f5ppej\u00f5ust s\u00f5ltub, mis hinne matriklisse tuleb v\u00f5i kas saad aine l\u00e4bi,” r\u00e4\u00e4kis Varmann.<\/p>\n

M\u00f5ned inimesed teevad sellest tema s\u00f5nul otsuse, et ei satu enam iial olukorda, kus keegi nende \u00fcle otsustab ja hakkavad ise teisi inimesi juhtima.<\/p>\n

Freudi j\u00e4rgi on inimese teadvustamatu pool \u00fcldiselt midagi koledat: sinna surutakse k\u00f5ik see, mida ei ole s\u00fcnnis avalikult n\u00e4idata. Varmann leiab, et Jungi jaoks on see kardinaalselt erinev.<\/p>\n

“Minu jaoks on alateadvus nagu aardelaegas. Sealt v\u00f5ib leida muu hulgas ka n-\u00f6 koledaid asju, aga ka v\u00e4ga h\u00e4id, \u00fcllatavaid ja lausa suurep\u00e4raseid asju,” lausus Varmann. Ta selgitas, et Jungi arusaam ps\u00fc\u00fchest oli midagi loovat ja d\u00fcnaamilist.<\/p>\n

“Sealt v\u00f5ib tulla igasuguseid \u00fcllatusi. Ka s\u00fcmptomid, \u00fctles Jung, on teleoloogilised. See t\u00e4hendab seda, et kui sul pea valutab v\u00f5i on mingi probleem, siis sellel on alati mingi eesm\u00e4rk, kuhu see sind tahab juhtida ja sinu \u00fclesanne on v\u00e4lja m\u00f5elda, et mis see eesm\u00e4rk v\u00f5iks olla, kuhu see sind juhib v\u00f5i mille p\u00e4rast valutab sul pea just n\u00fc\u00fcd,” t\u00f5i ps\u00fchhiaater v\u00e4lja.<\/p>\n

Inimese terviklikuks isiksuseks kasvamist v\u00f5i saamist nimetas Jung individuatsiooniks ja see peaks olema l\u00f5ppsihiks, kuhu inimene v\u00f5iks j\u00f5uda.<\/p>\n

“Inimesest saab \u00fcks tervik, ta on k\u00f5ik oma kompleksid ja osad integreerinud. Selleks on hea s\u00fcmbol mandala. K\u00f5ige algelisem mandala on ring ja punkt keskel, aga kui ilusad on need h\u00e4sti v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud mandalad v\u00e4ikeste kaunistustega, seda me oleme k\u00f5ik n\u00e4inud. Inimese hing v\u00f5iks olla midagi samasugust, kui ta on valmis saanud. See on ilus, terviklik, t\u00e4iuslik, seal on erinevad v\u00e4rvid, erinevad mustrid ja see k\u00f5lab k\u00f5ik v\u00e4ga ilusti kokku,” r\u00e4\u00e4kis Varmann.<\/p>\n

Pille Varmann Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Ps\u00fc\u00fches on Varmanni s\u00f5nul isetervendavad j\u00f5ud. Kui inimene ise palju ei sega, liigub see \u00f5iges suunas, aga inimene kipub just seda segama.<\/p>\n

“N\u00e4iteks kui ma ei taha mitte mingi hinna eest v\u00f5imust loobuda, ma tahan sellest k\u00fcmne k\u00fc\u00fcnega kinni hoida, siis mina t\u00e4pselt selles kohas kinni olen. Ma v\u00f5in olla selles kohas kinni kolm, k\u00fcmme v\u00f5i 30 aastat. See on minu valik,” nentis ps\u00fchhiaater.<\/p>\n

Terviklikkuse saavutamist takistab v\u00e4line m\u00fcra \u2013 sotsiaalmeedia, uudised, teiste inimeste arvamus ja meie enda arvamus oma elu kohta.<\/p>\n

“Me oleme kurdistunud. Peaksid olema sellised tingimused, kus ma olen v\u00f5ib-olla avatud ja natuke uudishimulik, et mida see sisemine h\u00e4\u00e4l tahab \u00f6elda. Tavaliselt juhtub see kriisiolukorras,” m\u00e4rkis Varmann ja t\u00f5i n\u00e4iteks, et kui inimese elu on kokku varisenud \u2013 ta kaotas t\u00f6\u00f6koha, suhe l\u00e4ks katki, on rahatu ja ka s\u00f5brad j\u00e4tsid ta \u00fcksi \u2013, siis on ta oma sisemisele h\u00e4\u00e4lele eriti vastuv\u00f5tlik.<\/p>\n

“Sellest v\u00f5ib saada tema elu suurim p\u00f6\u00f6re, kus ta tegelikult teeb selle kannap\u00f6\u00f6rde ja hakkab hoopis teiste asjadega tegelema, teiste inimestega suhtlema ja l\u00e4heb teises suunas. See on tegelikult eriline,” \u00fctles ps\u00fchhiaater.<\/p>\n

Kui kriisid kuuluvad \u00fchel v\u00f5i teisel viisil elu juurde, siis v\u00f5ivad need olla ta s\u00f5nul palju tagasihoidlikumad.<\/p>\n

“M\u00f5ni inimene \u00fctleb, et mul on elus k\u00f5ik h\u00e4sti. Mul on tore t\u00f6\u00f6, toredad lapsed, tore elukaaslane, ma saan h\u00e4sti raha, ma olen palju reisinud, aga minu hing on t\u00fchi. Mu hing on lihtsalt t\u00fchi ja mis sa siis teed. Siis tuleb vaadata, millega seda hinge t\u00e4ita. Sa hakkad lihtsalt selle peale m\u00f5tlema, kuidas t\u00e4ita oma hinge olukorras, kus sul on k\u00f5ik h\u00e4sti, aga midagi on nagu puudu,” r\u00e4\u00e4kis Varmann.<\/p>\n

Eneseareng ja t\u00f6\u00f6 iseendaga<\/p>\n

Tihtipeale toimuvad inimese elus erilised s\u00fcndmused, kui ta on m\u00f5ne p\u00f6\u00f6rangu l\u00e4hedal. Varmannil on juhtus sama, kui oli sisehaiguste arst ja ta sai \u00fchel hetkel aru, et see, mida ta teeb, on kaotanud tema jaoks m\u00f5tte. S\u00e4de ja kirg olid kustunud.<\/p>\n

“Ma ei teadnudki, mida ma edasi enam teen. Siis oli selline hetk, et olin segaduses mitu kuud ja m\u00f5tlesin, et ma ei tea, pean vist arstiametist loobuma ja mis ma \u00fcldse teen. \u00dchel p\u00e4eval tuli mul m\u00f5te, et peaks uurima, kuidas ps\u00fchhiaatriaga on, see oli esmasp\u00e4eva hommik kell \u00fcheksa. V\u00f5tan telefoni ja uurin seda asja. Mulle vastas h\u00e4\u00e4l telefonis, et t\u00e4na hakkas dokumentide vastuv\u00f5tt, tulge kohe. See oli see s\u00fcnkroonsus. See m\u00f5te tuli mulle t\u00e4pselt sel hetkel, kui dokumentide vastuv\u00f5tt algas,” meenutas Varmann ja nentis, et elu saadab inimestele m\u00e4rke ja see on meie asi neid m\u00e4rgata.<\/p>\n

Varmann on pidanud ennast palju anal\u00fc\u00fcsima ja lahti m\u00f5testama. Ta on enda s\u00f5nutsi intuitiivne tundet\u00fc\u00fcp.<\/p>\n

“Eneseanal\u00fc\u00fcs, see on nagu aarete otsimine. Sa ei tea, kus need aarded on ja muudkui aga kaevad ja kaevad, muld lendab. Kui sa leiad mingi aarde, millest sul aimugi polnud, siis oled nii kohutavalt \u00f5nnelik. V\u00f5ib-olla leiad ka midagi, mis on maetud kellegi poolt sinna, kes on enne sind elanud ja oled ka sellest v\u00e4ga \u00fcllatunud. See omab su jaoks t\u00e4hendust. Minu jaoks see anal\u00fc\u00fcs on olnud eelk\u00f5ige kuidagi elu m\u00f5testamine, suhete m\u00f5testamine ja t\u00e4henduse otsimine enda teel,” t\u00f5des Varmann, kes on sel teekonnal leidnud endast v\u00e4ga palju andeid.<\/p>\n

“Just nimelt tants, laul ja maalimine on minu elu igap\u00e4evased osad ja k\u00f5ike muud. Aga v\u00f5ib-olla leidsin t\u00f5elise usu sellesse, et olen \u00f5igel teel, see on k\u00f5ige olulisem osa.”<\/p>\n

Pille Varmann Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Oma t\u00f6\u00f6s kohtub Varmann igap\u00e4evaselt erinevate inimestega ja v\u00e4ga raskete lugudega, mille vastuv\u00f5tmine ei ole kergete killast. Samas \u00fctleb ta, et see t\u00f6\u00f6 v\u00f5ib-olla kasvatabki inimeses paradoksaalseid omadusi.<\/p>\n

“Aeg-ajalt tuleb sellist inimestest v\u00e4simist, et sa ei jaksa enam inimestega palju olla ja sellest on natuke kahju. Tahaksin tegelikult rohkem oma s\u00f5pradega aega veeta, aga paraku t\u00f6\u00f6 n\u00f5uab l\u00f5ivu. Veedan m\u00f5nikord \u00fcksi aega ja see on viljastav \u00fcksiolek. Viljastav ja tervendav ja toitev \u00fcksiolek. Mul on h\u00e4sti palju hobisid ja ma olen vabal ajal v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mus inimene, et eriti muredesse ei takerdu ja see ongi paradoksaalne omadus, mis on minus tekkinud t\u00e4nu sellele t\u00f6\u00f6le. Kahtlemata oluline on omaanal\u00fc\u00fcs ja regulaarne supervisioon ehk siis t\u00f6\u00f6 juhendamine,” s\u00f5nas Varmann.<\/p>\n

Meie \u00fchiskonnas on pikemat aega r\u00e4\u00e4gitud vaimse tervise kriisist, t\u00f6\u00f6d on palju nii ps\u00fchholoogidel kui ka ps\u00fchhiaatritel. Varmanni hinnangul tekitab meile k\u00f5ige rohkem probleeme suur l\u00f5hestumine.<\/p>\n

“Meil on \u00f5iged ja valed inimesed, kes on kelle poolt, see pidev viha ja teineteise s\u00fc\u00fcdistamine ja \u00e4rapanemine teineteisele, ma arvan, et selle all kannatavad paljud inimesed. V\u00f5ib-olla see on p\u00f5hjus, miks ma poolteist aastat juba ei loe uudiseid, ma lihtsalt enam ei suuda, see on minu vaimse tervise k\u00fcsimus. R\u00e4\u00e4kimata lastest ja noortest, kes selle all k\u00f5ige rohkem kannatavad,” \u00fctles Varmann.<\/p>\n

Siit aitaks tema s\u00f5nul edasi Jungi vastandite \u00fcletamise funktsioon.<\/p>\n

“Jungil oli selline m\u00f5iste: ps\u00fc\u00fchiline funktsioon, transtsendentne funktsioon ja see on see, mis aitab vastandeid \u00fcletada. Kui sul on must ja valge, siis see transtsendentne on see, mis nendest kokku tuleb, see kolmas miski. Kui on vaenlased ja meie omad, et me kuidagi kasvaks nii kaugele, et me j\u00f5uaks selle kolmandani. Mida ma oma elus saan teha, et ma ei ole selline inimesi vastanditeks jagav inimene,” \u00fctles Varmann ja t\u00f5i v\u00e4lja paralleeli inimesest kahe seljakotiga.<\/p>\n

“K\u00f5hu peal on \u00fcks seljakott, seal on teiste vead ja selja taga on tal enda seljakott oma vigadega. Aga tema seda ei n\u00e4e, mis tal seljas on, ta n\u00e4eb ainult seda, mis tal k\u00f5hu peal on ja siis \u00fctleb teisele, et vaata, sul on see ja see viga. Tegelikult on iga\u00fchel kaks kotti ja ma arvan, et peaks ikka oma koti eest vastutust v\u00f5tma. V\u00f5tma seljast \u00e4ra, tegema lahti ja vaatama, mis seal sees on.”<\/p>\n

Eneseanal\u00fc\u00fcs kestab kogu elu ja seda teevad inimesed tihtipeale \u00fcksi, aga ka koos heade s\u00f5pradega. “Sa r\u00e4\u00e4gid olulistest asjadest, r\u00e4\u00e4gid, et tead, mul juhtus selline asi ja s\u00f5ber \u00fctleb sulle ausalt, et kuule, m\u00f5tle selle \u00fcle. See on v\u00e4ga suur v\u00e4\u00e4rtus,” t\u00f5des ps\u00fchhiaater.<\/p>\n

Kui Jung r\u00e4\u00e4gib inimese k\u00f5rgematest vajadustest ja t\u00e4henduseotsingust, siis meie \u00fchiskonnas annavad ikkagi tooni j\u00f5ukuse ja v\u00f5imuga seotud v\u00e4\u00e4rtused. See on Varmanni hinnangul isiksuse arengu k\u00fcsimus ja selleks peaks v\u00f5imust ning rahast lahti laskma.<\/p>\n

“Oled sa selleks valmis? Loodetavasti tuleb see hetk, kus sa saad aru ja tunnedki t\u00fchjust hinges, see ei ole v\u00e4ga hea tunne ja sul tekib m\u00f5te midagi teha, mis su hinge t\u00e4idaks hoopis. Sealt sa l\u00e4hed edasi,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Pille Varmann Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kollektiivne teadvustamatus<\/p>\n

\u00dcks oluline Jungi panus oli kollektiivse teadvustamatuse postuleerimine. Kollektiivne teadvustamatus on n\u00e4iteks meie rahva teadvustamatus, meie perekonna teadvustamatus kuni meie inimkonna teadvustamatuseni v\u00e4lja.<\/p>\n

“See on v\u00e4ga arhet\u00fc\u00fcpne lai m\u00f5iste ja see on v\u00e4ga v\u00f5imas j\u00f5ud. Seda v\u00f5iks v\u00f5rrelda tsunamiga, mis on selline arhet\u00fc\u00fcpne j\u00f5ud,” s\u00f5nas Varmann ja lisas, et Eesti puhul on kahtlemata r\u00f5hk traumadel.<\/p>\n

“Meil on olnud v\u00e4ga traumaatiline ajalugu ja seda me k\u00f5ik teame. V\u00f5ib-olla on v\u00e4he olukordi, kus me saame nendega t\u00f5siselt tegeleda, sest enamasti, ka kolleegide keskel on juhtunud, kui on tulnud sellest juttu, siis kiirelt s\u00f5nab keegi kolleeg, et j\u00e4tame selle vana teema. Keegi ei taha sellest r\u00e4\u00e4kida,” nentis ps\u00fchhiaater.<\/p>\n

Ta meenutas 2014. aasta laulupeol kavas olnud Erkki-Sven T\u00fc\u00fcri laulu “Taandujad”.<\/p>\n

“Kuna laulupeo proovid kestavad aasta aega enne kui see pidu teoks saab, siis juba s\u00fcgisel hakkas lauljate hulgas kostma sisinat, et milleks selline vastik laul ja seda ei taha laulda. See sisin l\u00e4ks kevade poole aina tugevamaks. M\u00e4rtsikuus plahvatas pomm. Suursaadik Margus Laidre kirjutas Postimehes, et sellist laulu ei sobiks laulupeol laulda. Sellele vastas Erkki-Sven T\u00fc\u00fcr ka artikliga, \u00f6eldes palun vabandust, kui te ei taha, ma v\u00f5in selle laulu tagasi v\u00f5tta. P\u00e4riselt, oma silmaga lugesin. Kolmandaks ilmus artikkel Peep Ilmetilt, kes oli s\u00f5nade autor. Ei tea, et kunagi oleks kirjutanud luuletaja niimoodi, et esimene rida oli selline, see t\u00e4hendas seda, teine rida selline, see t\u00e4hendas seda ja nii edasi. V\u00e4ga suured vastuseisud olid lauljate hulgas seda laulda, aga l\u00f5puks see laul siiski \u00e4ra tehti,” meenutas Varmann ja kutsus \u00fcles seda Heli J\u00fcrgensoni juhatatud lugu j\u00e4rele vaatama.<\/p>\n

Pahatundele vaatamata ei saanud lugu aga v\u00e4ltida ja see teeks olukorda hullemaks. “V\u00e4ltimine ei tee asja paremaks, see teeb hullemaks, sest see kestab palju kauem. Kui sa ei v\u00e4ldi, teed selle l\u00e4bi, siis see on l\u00f5petatud,” \u00fctles ps\u00fchhiaater.<\/p>\n

Muusika on Varmanni jaoks hingekeel, mis puhastab nii heast kui ka halvast ja tekitab vertikaalse \u00fchenduse. “See l\u00e4heb l\u00e4bi keha, sa laulad ju kehaga ja su keha on nagu muusikainstrument seal. Tekitab \u00fchenduse iseendaga ja v\u00f5ib-olla ka k\u00f5rgema tasandiga,” s\u00f5nas Varmann.<\/p>\n

Jung arvas muuseas, et inimesel on religioosne instinkt, aga ta ei pruugi seda kunagi realiseerida ning see v\u00f5ibki j\u00e4\u00e4da passiivseks.<\/p>\n

“Tegelikult ta arvas, et inimene vajab \u00fchendust millegagi, mis on temast suurem. Seda me n\u00e4eme ka erinevates seostes. V\u00f5ib-olla m\u00f5ne inimese jaoks on teadus p\u00fcha v\u00f5i mis iganes selle jumala positsiooni on v\u00f5tnud. Aga see on inimese sisemine vajadus uskuda millessegi, mis on temast suurem, mis teda kannab l\u00e4bi elu,” m\u00e4rkis ps\u00fchhiaater.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eva probleemid<\/p>\n

Elame habrastel aegadel, kus ebakindlust tuleviku t\u00f5ttu on palju. Pea igap\u00e4evane on jutt sellest, kuidas kelmid on heausksetelt inimestelt raha v\u00e4lja petnud. Lihtne on petta isegi ps\u00fchhoterapeute, teab Varmann r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n

“\u00dcks ps\u00fchhoterapeut r\u00e4\u00e4kis, kuidas tal pangaarved t\u00fchjaks tehti ja sellest on v\u00f5ib-olla kuu aega m\u00f6\u00f6das. Ta \u00fctles, et tead, ma aitasin neil k\u00f5ike teha, aga ma v\u00f5in \u00f6elda, see oli viimase peal ps\u00fchhoteraapia seanss. Nad olid niisuguse ps\u00fchholoogilise ettevalmistusega inimesed, et nemad hoidsid minul k\u00e4tt, nad ulatasid mulle taskur\u00e4tiku, kui ma nutsin, et oi, teie konto peal on kahtlast liikumist ja v\u00f5tke taskur\u00e4tik, p\u00fchkige pisaraid. Tund aega olin telefoni otsas ja ma olin kohutavalt \u00f5nnelik, kui see tund l\u00f5ppes ja ma polnud enam \u00f5nnelik, kui ma veendusin, et mu pangaarved on t\u00fchjad. Isegi selline inimene saab petta,” nentis Varmann.<\/p>\n

Praegu on tema s\u00f5nul triksterite aeg ja inimestel on paljudest asjadest puudus. “Triksteritel on v\u00f5ib-olla hea v\u00f5imalus kasutada oma talenti inimeste t\u00fcssamiseks. Seda on olnud k\u00f5ikide kriiside ja s\u00f5dade ajal, n\u00e4itab ajalugu,” lausus ps\u00fchhiaater.<\/p>\n

Trikster v\u00f5ib v\u00f5tta igasugu kujusid \u2013 on ta siis trikimees, maag v\u00f5i v\u00f5lur, kes p\u00f6\u00f6rab musta valgeks ja on selles \u00fclimalt osav.<\/p>\n

“Ta v\u00f5ib-olla valdabki natuke sugestiooni v\u00f5i h\u00fcpnoosi. Ma ei tahaks \u00f6elda, aga oskab inimestele sisendada asju, ta on h\u00e4sti karismaatiline, h\u00e4sti veenev. M\u00f5nes m\u00f5ttes teeb su \u00e4ra. Ja siis sa ise ka ei saa aru, kuidas sa selle raha \u00e4ra andsid.”<\/p>\n

Pille Varmann Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Varmannil on endalgi kokkupuuteid selliste karismaatikutega, kes ei ole v\u00e4ga head inimesed, aga kelle suhtumine inimestesse on teda vaat et k\u00f5ige enam m\u00f5jutanud.<\/p>\n

“Minust on saanud ps\u00fchhiaater, sest ma olen leidnud, et ma tean liiga v\u00e4he. Peaksin rohkem \u00f5ppima,” \u00fctles ta. Kooliraha tuleb maksta k\u00f5igil ja inimene peabki saama \u00f5ppetunnid ning p\u00f5ruma, enne kui m\u00e4rkab, et k\u00f5ik pole kuld, mis hiilgab. “Sul on vaja oma kogemust, sa ei saa seda k\u00f5ike \u00e4ra hoida. See on elu \u00f5ppetund.”<\/p>\n

Jung tutvustab raamatus feminiinsemaid hinge ja ps\u00fc\u00fchika m\u00f5\u00f5tmeid. Varmann on proovinud m\u00f5ista, miks ta seda teeb.<\/p>\n

“Jungi ema oli tegelikult v\u00e4ga haige, kui Jung oli v\u00e4ike. Tal oli depressioon ja ta oli pikka aega haiglas, v\u00f5ib-olla see m\u00f5jutas teda varases lapsep\u00f5lves,” m\u00e4rkis Varmann ja lisas, et tegelikult on Jung teinud naiste heaks tohutult palju, sest on t\u00e4htsustanud emadust.<\/p>\n

“Empaatia ja kuulamine on h\u00e4sti naiselikud omadused. Anima kui meeste naiselik pool ja samas animus, naiste mehelik pool, mida Jung on kirjeldanud. See on v\u00e4ga suur panus. Ta on aidanud v\u00f5rdsustada seda naissoo positsiooni v\u00f5rreldes meestega, sest ajal, kui ta elas, oli \u00fchiskond v\u00e4ga patriarhaalne,” t\u00f5des ps\u00fchhiaater.<\/p>\n

Kui emakompleks m\u00f5jutab k\u00f5ige rohkem seda, kuidas inimene suhtub iseendasse ja oma kehasse, siis isakompleks m\u00f5jutab rohkem seda, kes inimene maailmas on ja kuidas ta siin hakkama saab.<\/p>\n

Oma kehalisusega suhte saavutamiseks on Varmanni jaoks olulisel kohal tants, aga ka muud f\u00fc\u00fcsilised praktikad.<\/p>\n

“See keha tunnetus on h\u00e4sti oluline, et su instrument oleks n-\u00f6 h\u00e4\u00e4les. Pille h\u00e4\u00e4lestatakse ja inimene peab oma keha ka h\u00e4\u00e4lestama, et see h\u00e4sti k\u00f5laks,” leiab ta.<\/p>\n

Terviklikuks inimeseks saamine, kes elab s\u00fcgavalt ja t\u00e4henduslikult, v\u00f5tab k\u00fcll aega, aga s\u00f5ltub ka inimese teekonnast. Elu teises pooles v\u00f5iks inimene seda Varmanni s\u00f5nul kindlasti kogeda.<\/p>\n

“See elukvaliteet, mida sa saavutad, on t\u00e4iesti teine asi. See on v\u00e4ga erinev sellest, mis sul on neurootikuna. Rahulolu, avarus, valikute paljusus, aktsepteerimine, oskus ennast ja teisi aktsepteerida ja kui palju su elu l\u00e4heb lihtsamaks, kui sa ei muretse, kui sind n\u00e4iteks avalikult k\u00fcsitletakse, sest sa tead, et oled see, kes sa oled,” \u00fctles ps\u00fchhiaater.<\/p>\n

Pille Varmann Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Raamatus on juttu inimese ps\u00fc\u00fchikakesest, tema “isest”. Ta meenutas lugu \u00fchest Jaapani butoh-meistrist, keda tabas selline ise puudutus.<\/p>\n

“Mulle r\u00e4\u00e4kis seda \u00fcks inimene, see ei ole minu jutt, aga v\u00e4ga hea n\u00e4ide. Mees, kes mulle r\u00e4\u00e4kis, on Nagawa butoh-tantsija. Ta r\u00e4\u00e4kis, et ta oli \u00fche Jaapani butoh-meistri juures t\u00f6\u00f6toas ja see t\u00f6\u00f6tuba toimus sellises p\u00f6\u00f6ninguruumis. Ta \u00fctles, et see meister ei teinud mitte midagi, lihtsalt oli seal ja siis \u00e4kki p\u00f6\u00f6rdus. Lihtsalt oli alguses seljaga ja siis p\u00f6\u00f6rdus teistpidi ja sel hetkel lendas p\u00f6\u00f6ningu aknast sisse nahkhiir ja tegi ringi \u00fcmber tema. Ta \u00fctles, et k\u00f5ikidel, kes seal oli, j\u00e4ttis s\u00fcda l\u00f6\u00f6ke vahele v\u00f5i nad hoidsid hinge kinni. See oli selline p\u00fcha hetk, selline ise puudutus. Kui inimene, kes on selle taseme saavutanud ja on selline meister, kutsub esile selliseid n\u00e4htusi, on \u00f5nn, kui saad nendest osa,” r\u00e4\u00e4kis Varmann.<\/p>\n

Vahel jahtub Jungiga tegelejate vaimustus ajapikku, Varmann on aga tema juurde j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n

“Mina olen selline s\u00fcgavuse inimene, mulle meeldib sukelduda s\u00fcgavale. V\u00f5ib-olla see, et l\u00e4hed s\u00fcgavale ja vaatad, mis seal on ja siis veel s\u00fcgavamale. Olen uudishimulik lihtsalt ja p\u00fcsiv,” t\u00f5i ta v\u00e4lja.<\/p>\n

Kultuurisoovitus. “See on v\u00f5ib-olla natuke alternatiivne. S\u00f5itke kuskile \u00fcksinda. J\u00e4tke koju k\u00f5ik telefonid, arvutid, minge kuskile, kus on vaikus, eemale sellest m\u00fcrast ja k\u00e4rast. Seadke end m\u00f5nusalt sisse, olge seal ja siis m\u00f5elge selle peale, millest te k\u00f5ige rohkem unistate,” soovitas Pille Varmann.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ps\u00fchhiaatri ja anal\u00fc\u00fctilise ps\u00fchholoogia rajaja Carl Jungi s\u00fcnnist m\u00f6\u00f6dus t\u00e4navu 150 aastat. Igap\u00e4evaselt ps\u00fchhiaatri ja terapeudina t\u00f6\u00f6tava Pille…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":60841,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,28876,9873,25,23,24,22,20,4213,30],"class_list":{"0":"post-60840","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-pille-varmann","22":"tag-plekktrumm","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-vaimne-tervis","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115691921438603271","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60840","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=60840"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60840\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/60841"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=60840"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=60840"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=60840"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}