Alates t\u00e4ismahulise s\u00f5ja alguses Ukrainas 2022. aastal on eestlanna Triinu Perve ukrainlaseid abistanud. S\u00f5ja alguses aitas ta Eestisse saabunud s\u00f5jap\u00f5genikke, viimased 2,5 aastat on ta aga suurema osa veetnud Ukrainas, kus aitab sealseid \u00fcksuseid \u2013 kogub neile annetusi ja on toeks. Esimest korda sattus ta Ukrainasse 2023. aasta suvel, kui l\u00e4ks sinna autosid viima.<\/p>\n
“Seal olles n\u00e4gin, et v\u00e4ga palju asju toimub ikkagi koha peal. Mingisuguste suhete ja sidemete jaoks on vaja olla koha peal, et saavutada usaldus komand\u00f6ridega, usaldus inimestega, kes seal on. Kui sa oled koha peal, siis sa m\u00f5istad ka seda, mis seal p\u00e4riselt toimub, palju rohkem. Sa saad hingeelust ja k\u00f5igest sellest, mis selle taga on, palju rohkem aru, kui lihtsalt siit kaugelt vaadates,” kirjeldas ta “Ringvaates”.<\/p>\n
Perve r\u00e4\u00e4kis, et \u00fchel hetkel said \u00fcksuslastest, keda ta aitab, s\u00f5brad. Samuti aitab Ukrainas viibimine suurendada annetajate usaldust.<\/p>\n
“See n\u00e4itab, et sa p\u00e4riselt l\u00e4hed sinna ja sa p\u00e4riselt tunned neid inimesi, sa tead, kuhu need asjad l\u00e4hevad. Ma aitan ikkagi neid, keda ma tean isiklikult. \u00dcksk\u00f5ik kui palju me r\u00e4\u00e4gime v\u00f5i ei r\u00e4\u00e4gi, siis k\u00f5ik Ukrainas ei ole v\u00e4ga ausad. Lihtsam on aidata neid, keda sa tead ja sa n\u00e4ed isiklikult, kuhu need asjad l\u00e4hevad ja miks neid on vaja,” r\u00f5hutas ta.<\/p>\n
Kolme aastaga on Perve ukrainlastele kogunud 1,4 miljonit eurot annetusi. Naine nentis, et suur osa annetustest tuleb v\u00e4lismaalt, sest eestlased on p\u00e4rast juhtumeid, kus annetajate raha on mitmeotstarbeliselt kasutatud, t\u00f5rksaks muutunud.<\/p>\n
“P\u00e4rast mu viimast intervjuud tuli paar annetust, aga \u00fcldine tendents on, et Eestis s\u00f5imatakse kogu aeg, et sa paned raha taskusse, sa oled \u00fcks miljon\u00e4r. Mu sotsiaalmeedias on kogu aeg n\u00e4ha raportid, kuhu need [annetused] l\u00e4hevad, kes neid asju saavad. Ma elan \u00fche \u00fcksusega ninapidi koos, seda enam ma tean, kuhu need asjad l\u00e4hevad ja mida nendega seal tehakse. Meedikutel samamoodi,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Kolme aasta jooksul on Perve surmaga palju kordi kokku puutunud, kuid aega, et leinata, Ukrainas ei ole.<\/p>\n
“Meil on kogu aeg vaja midagi teha. Eks me \u00fctleme ka, et me ootame hirmuga seda aega, kui tekib l\u00f5puks see aeg, kus sa saad endasse selle leina t\u00e4ielikult v\u00f5tta, sest j\u00e4rjest rohkem l\u00e4heb n\u00fc\u00fcd neid, keda sa tead,” tunnistas ta.<\/p>\n
Esialgu ei m\u00f5istnud ta ukrainlaste rahulikku reaktsiooni, kui keegi taas \u00fcksuses surma sai. N\u00fc\u00fcd ta teab, et sellega kaitstakse iseennast.<\/p>\n
“Ma k\u00fcsisin ka, kuidas see v\u00f5imalik on. Nad \u00fctlesid, et oota, see juhtub sinuga ka. Ma \u00fctlesin, et ei ole v\u00f5imalik, see t\u00e4hendab, et mul ei ole s\u00fcdant v\u00f5i ma ei tunne enam midagi, aga n\u00fc\u00fcd ma saan aru, et mu s\u00fcda kaitseb mu pead, ta ei v\u00f5ta seda nii v\u00e4ga hinge.”<\/p>\n
Lisaks Ukraina abistamisele on Perve elus teinegi oluline roll, mis t\u00e4ita \u2013 emaks olemine. Ta r\u00f5hutas, et Ukrainas viibimine ei t\u00e4henda seda, et tema Eestis elaval lapsel ema ei ole.<\/p>\n
“Ma olen oma lapse jaoks ikkagi kogu aeg olemas olnud, olen ma n\u00fc\u00fcd siin v\u00f5i seal. Ta ei ole selles m\u00f5ttes emast ilma j\u00e4\u00e4nud. Ema on ikka kogu aeg olemas. Ta teab seda v\u00e4ga h\u00e4sti, et \u00fcksk\u00f5ik, mis ei ole, ta saab mulle alati helistada, minu poole p\u00f6\u00f6rduda. Ma ei saa v\u00f5ib-olla m\u00f5nikord kohe vastata, aga seda k\u00fcll ei ole, et ta oleks ilma emata v\u00f5i ei n\u00e4eks oma ema piisavalt. Ema k\u00e4ib kodus ka.”<\/p>\n
K\u00fcll aga nentis ta, et kommentaarid, mida talle emaks olemise kohta on tehtud, on v\u00e4ga valusad olnud.<\/p>\n
“V\u00e4ga palju on hukkam\u00f5istu. Ma t\u00f5statasin ka oma Facebookis arutelu, et kui mees l\u00e4heb ja ohverdab ennast millegi nimel, mis on \u00fcllas, l\u00e4heb teise riiki appi v\u00f5i ka s\u00f5dima, siis teda v\u00f5etakse kui kangelast, aga kui naine seda teeb, siis ta on rongaema, pereh\u00fclgaja, ei hooli oma lapsest. Seda vastuolu on ikka veel meie \u00fchiskonnas nii palju, kus inimesed ei tea tegelikult tausta ja ei \u00fcritagi m\u00f5ista, mis selle taga on,” avas ta.<\/p>\n
Saatejuht Grete L\u00f5bu k\u00fcsimusele, kui kaua veel jaksatakse rindel vastu pidada, vastas Perve, et tegelikult enam ei jaksatagi. “Aga neil ei ole ka valikut. V\u00e4ga paljud, kes oleks v\u00f5ib-olla rohkem jaksanud, nemad on juba surnud. Nii ongi. Seis on v\u00e4ga raske,” nentis ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alates t\u00e4ismahulise s\u00f5ja alguses Ukrainas 2022. aastal on eestlanna Triinu Perve ukrainlaseid abistanud. S\u00f5ja alguses aitas ta Eestisse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":60897,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,30873,262,30874,4958],"class_list":{"0":"post-60896","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-triinu-perve","16":"tag-ukraina","17":"tag-ukraina-abistajad","18":"tag-ukraina-abistamine"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115692290985178053","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60896","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=60896"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60896\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/60897"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=60896"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=60896"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=60896"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}