Perede ja laste parema heaolu tagamisel m\u00e4ngivad olulist rolli taskukohased lasteaiakohakohad, aga ka t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslik tasuta koolil\u00f5una ja v\u00f5imalus osaleda huvitegevuses.<\/p>\n
Viimased aastad pole Eestile just \u00fcleliia helged olnud. Majandussurutis, hinnat\u00f5usud, neljandat aastat v\u00e4ltav Ukraina s\u00f5da ja ebakindlus tuleviku ees on inimestesse oma j\u00e4lje j\u00e4tnud. \u00dchiskonnas on palju pingeid ja \u00e4ngi. Selle k\u00f5ige taustal teeb meeleh\u00e4rmi madal s\u00fcndimus, mille t\u00f5usule p\u00f6\u00f6ramine on \u00fcks olulisemaid riigi ees seisvaid v\u00e4ljakutseid. See on k\u00fcsimus Eesti tulevikust.<\/p>\n
Millisesse Eestisse s\u00fcnnivad lapsed, keda me nii v\u00e4ga ootame? Mida tuleb Eestis muuta, et olemasolevad lapsed, eriti need, kes kogevad puudust ja ilmaj\u00e4etust, saaksid parema kasvu- ja \u00f5pikeskkonna. Neid k\u00fcsimusi ei saa taandada p\u00e4evapoliitikale ega s\u00fc\u00fcdlaste otsimisele, vaid keskenduda erinevatele lahendustele, mis koostoimes annavad peredele suurema kindlustunde.<\/p>\n
Neid inimesi, kes tahaksid lapsi saada v\u00f5i siis m\u00f5tlevad teisele, kolmandale v\u00f5i ka neljandale lapsele on k\u00fcllaga, aga paljud neist on oma soovi ootele pannud. Lapsed s\u00fcnnivad siis, kui nende vanemad tunnevad, et nad ei j\u00e4\u00e4 \u00fcksi, et nad suudavad oma lapse eest hoolitseda ja ta \u00fcles kasvatada.\u00a0<\/p>\n
Paraku on \u00fcleval uued ohum\u00e4rgid. V\u00e4rskelt avalikuks saanud statistika t\u00f5i v\u00e4lja, et Eestis on kasvanud s\u00fcvavaesuses elavate laste arv. Enim on absoluutne vaesus suurenenud \u00fcksikvanematega peredes ja \u00fche lapsega paaride hulgas. Absoluutses vaesuses elab tervelt 11 800 last ehk iga 22. Eesti laps.<\/p>\n
Need ei ole kuivad faktid. Piltlikult \u00f6eldes on igas klassis v\u00e4hemalt \u00fcks laps, kelle pere peab tegema valiku kas osta s\u00fc\u00fca, saata laps huviringi v\u00f5i muretseda enne k\u00fclma saabumist talvesaapad. Valitsus t\u00f5stab samal ajal toimetulekupiiri uuel aastal 20 euro v\u00f5rra, mida on piinlikult v\u00e4he ega leevenda sisuliselt kitsikuses elavate perede majandusraskusi.<\/p>\n
S\u00fcvavaesus puudutab otseselt 11 protsenti \u00fcksikvanematega peredest, kus tullakse vaevu ots-otsaga kokku. Viimaste aastate hinna\u0161okid \u201cs\u00f5id \u00e4ra\u201d 2023. aasta alguses toimunud \u00fcksikvanema lapse toetuse mitmekordistamise. Mituk\u00fcmmend aastat paigal p\u00fcsinud \u00fcksikvanema lapse toetuse t\u00f5us 19 eurolt 80 euroni kirjutati seadusesse sotsiaaldemokraatide ettepanekul.<\/p>\n
Lisaks on meil lubamatult palju neid vanemaid, kes ei t\u00e4ida oma lapse \u00fclalpidamiskohustust. Siin on k\u00fcll abiks riiklik elatisabi saamise s\u00fcsteem, kus k\u00fcll esmalt tuleb p\u00f6\u00f6rduda kohtusse. Nii ongi ligi 40 protsenti lahku l\u00e4inud paaride lastest j\u00e4\u00e4nud ilma kas riigi v\u00f5i siis teise vanema rahalise toest, mis kindlasti ei ole \u00f5iglane.<\/p>\n
Perede ja laste parema heaolu tagamisel m\u00e4ngivad olulist rolli ka taskukohased lasteaiakohad, aga ka t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslik tasuta koolil\u00f5una ja v\u00f5imalus osaleda huvitegevuses.<\/p>\n
Nende kahe puhul saab kahjuks taas r\u00e4\u00e4kida tagasil\u00f6\u00f6kidest. Kuna koolitoidu riiklik rahastus pole pikalt t\u00f5usnud, siis tuleb nii m\u00f5neski kohas vanematel osa koolil\u00f5una maksumusest oma taskust kinni maksta. Pean \u00fcheks viimaste aastate halvimaks poliitiliseks otsuseks huvihariduse k\u00e4rbet, mis k\u00f5ige valusamalt puudutab just kaugemate piirkondade lapsi ja maalapsi. V\u00e4hemalt \u00fcks tasuta huviring v\u00f5i trenn pole kaugeltki enam k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav.<\/p>\n
Peret ei saa luua \u00f5hku\u00a0<\/p>\n
\u00dcha kasvav probleem on see, et v\u00e4ga paljud noored inimesed ei suuda endale oma kodu lubada ehk ei osta ega \u00fc\u00fcrida, seda eriti suuremates linnades. Elatakse edasi vanemate juures v\u00f5i minnakse hoopis v\u00e4lismaale \u00f5nne otsima.<\/p>\n
On selge, et ilma oma korterita ja turvatundeta j\u00e4\u00e4b pereplaneerimine tagaplaanile. Lahendus oleks terviklik elamupoliitika, mis h\u00f5lmab taskukohaseid \u00fc\u00fcrimaju, elamufondi uuendamist kiiremas tempos ja \u00f5iglasemaid tingimusi kodulaenuturul. Oma kodu soetamine ei tohi olla elukestev riskiprojekt v\u00f5i k\u00e4ttesaamatu unistus. Kui nii j\u00e4\u00e4bki, siis j\u00e4\u00e4vad s\u00fcndimata tuhanded ja tuhanded lapsed.<\/p>\n
Naiste jaoks t\u00e4hendab lapse s\u00fcnd pahatihti v\u00e4iksemat palka, v\u00e4iksemat tulevast pension ja kehvemaid karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi. Me ei saa oodata k\u00f5rgemat s\u00fcndimust, kui t\u00f6\u00f6- ja pereelu \u00fchildamine j\u00e4\u00e4b peamiselt vanemate ja eriti naiste hallata. N\u00e4en selget vajadust vanemah\u00fcvitise s\u00fcsteemi t\u00e4iendamise j\u00e4rele. Kehtivat korda tuleb muuta nii, isad saaksid m\u00e4rksa pikemalt ja kindlasti t\u00e4iskohaga vanemapuhkusel olla ning oma beebi eest hoolt kanda.<\/p>\n
Isadele suurema rolli andmine on samm v\u00f5rdsema partnerluse poole. Laps v\u00f5i lapsed ei ole \u201cema projekt,\u201d vaid pere \u00fchine vastutus. Nii kaua, kuni suurem osa hoolduskoormusest j\u00e4\u00e4b n\u00e4htamatult naiste \u00f5lule, ei teki p\u00e4riselt v\u00f5rdset \u00fchiskonda ega v\u00f5rdset partnerlust.<\/p>\n
Tervemad pered ja tervem riik<\/p>\n
Lapseootus ja lapsega koos olemine on \u00fchtpidi imeline aeg, kuid m\u00f5nedel hetkedel v\u00f5ivad vanemad vajuda s\u00fcgavusse kurnatusse v\u00f5i vaimse tervise muredesse. Seega peavad ps\u00fchholoogiline tugi, s\u00fcnnitusj\u00e4rgne abi ja vaimse tervise teenused olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5igile, mitte ainult neile, kel on v\u00f5imalus neid osta.<\/p>\n
Samuti tuleb v\u00f5tta t\u00e4helepanu alla viljatusravi k\u00e4ttesaadavuse parandamine ning r\u00e4\u00e4kida julgemalt ja empaatiaga asendusemadusest. Need teemad puudutavad neid peresid, kes soovivad v\u00e4ga lapsi, kuid vajavad selleks \u00fchiskonna tuge.<\/p>\n
Paarisuhted ning lapsevanemaks olemine ei ole midagi, mis s\u00fcnnib iseenesest, neid teadmisi ja oskusi on samuti vaja \u00f5ppida ja arendada. Seep\u00e4rast peavad nii paarisuhte- kui vanemluse koolitused olema m\u00e4rksa k\u00e4ttesaadavamad ja paremini sihitud, et aidata inimestel oma pingete ja muredega toime tulla. Perev\u00e4givalda, kus reeglina kannatavad ka lapsed, peab ja saab v\u00e4hendada, kuigi see ei ole kerge teekond.<\/p>\n
\u00dcles on kasvamas p\u00f5lvkond, kelle v\u00e4\u00e4rtused kujundavad homset Eestit. T\u00fcdrukute ja poiste v\u00e4\u00e4rtushoiakutes, mida paljuski kujundab sotsiaalmeedia, valitseb murettekitav l\u00f5he, kus poisid on liikumas \u00fches, konservatiivse ja traditsioonilisi soorolle p\u00f5listavas suunas, samal ajal kui noored naised v\u00f5rdsel partnerlusel p\u00f5hineva \u00fchiskondlike hoiakute poole.<\/p>\n
Lisaks surutakse sotsiaalmeedias peale individualismi \u2013 elu tuleb elada \u00fcksi ja t\u00e4iuslikult ehk pere loomine on risk, mitte elu loomulik osa. See siiski ei ole v\u00e4ltimatu tee. Koolides, noortet\u00f6\u00f6s ja sotsiaalmeedias saab luua tasakaalustavamaid s\u00f5numeid, mis toetavad koost\u00f6\u00f6d, empaatiat ja vastastikust hoolimist. Noored vajavad eeskujusid ja selget teadmist, et pere loomine ei ole risk, vaid r\u00f5\u00f5m ja elu loomulik osa.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n