Viimastel n\u00e4dalatel on avalikkuses v\u00e4idetud, et loodav \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudel ja palgas\u00fcsteem pidurdavad \u00f5petajate j\u00e4relkasvu. Tegelik eesm\u00e4rk on vastupidine: l\u00e4bim\u00f5eldult rakendatuna saab sellest muutusest s\u00fcsteemne arengut\u00f5uge, mida Eesti haridus vajab. Eesti on \u00fcks v\u00e4heseid Euroopa riike, kus \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudel senini puudub.<\/p>\n
Mitmetahuline \u00f5petajate j\u00e4relkasvu probleem ei lahene \u00fche sammuga. \u00d5petajate karj\u00e4\u00e4rimudeli kasutusele v\u00f5tmine on \u00fcks oluline samm, mille vajalikkuse t\u00f5i v\u00e4lja 2020. aastal probleemile lahendusi otsinud ekspertt\u00f6\u00f6r\u00fchm.\u00a0<\/p>\n
\u00dcle riigi kokku lepitud \u00f5petaja karj\u00e4\u00e4riastmed annavad koolipidajatele ja -juhtidele \u00fchtse raamistiku, mille abil m\u00f5testada \u00f5petajate t\u00f6\u00f6\u00fclesanded ning vastavalt koolide vajadustele ja erip\u00e4radele karj\u00e4\u00e4riastmed sisustada. Kutsestandarditel p\u00f5hineva karj\u00e4\u00e4rimudeli kasutuselev\u00f5tmine ning sidumine \u00f5petajate t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4ra ja t\u00e4iendus\u00f5ppev\u00f5imalustega loob s\u00fcsteemse l\u00e4henemise ja selge kutseoskuste arendamise ja ametialase karj\u00e4\u00e4ri kujundamise arengutee k\u00f5ikidele hariduss\u00fcsteemis tegutsevatele \u00f5petajatele\u00a0\u2013 alates ametisse sisenejatest kuni kogenud \u00f5petajateni, kes panustavad lisaks \u00f5ppet\u00f6\u00f6le kooli arendamisse ja haridusellu laiemalt.\u00a0<\/p>\n
\n\u201cIga \u00f5petaja saab mudelis liikuda oma tugevuste ja t\u00f6\u00f6rollide j\u00e4rgi.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Iga \u00f5petaja saab selles mudelis liikuda oma tugevuste ja t\u00f6\u00f6rollide j\u00e4rgi, kas spetsialiseerudes aine- v\u00f5i kutse\u00f5petajana, tehes uurimist\u00f6\u00f6d ja arendades innovatsiooni v\u00f5i panustades kooli juhtimisse ja kogukonda. Arvestada saab ka koolide erisusi. N\u00e4iteks vedada \u00f5pikogukondi, olla mentor, juhendada alustavaid \u00f5petajaid, juhtida piirkondlikke v\u00f5i rahvusvahelisi projekte jne.<\/p>\n
Praegune s\u00fcsteem pole \u00f5iglane<\/p>\n
Koolidel ja koolipidajatel on ka praegu v\u00f5imalik luua oma karj\u00e4\u00e4rimudeleid koos vastava t\u00f6\u00f6- ja palgakorraldusega, kuid seda v\u00f5imalust kasutavad nad eba\u00fchtlaselt. Planeeritava \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudeliga tunnustatakse kogenud \u00f5petajaid, nende staa\u017ei ja panust v\u00e4\u00e4rtustatakse. J\u00e4relkasvu seisukohalt on oluline, et noor \u00f5petaja v\u00f5i juba mitmendat karj\u00e4\u00e4ri elus tegev inimene n\u00e4eks \u00f5petajaametis perspektiivi ja arenguv\u00f5imalusi.<\/p>\n
Karj\u00e4\u00e4rimudeli rakendamine eeldab koolijuhtidelt \u00f5petajate t\u00f6\u00f6 pidevat anal\u00fc\u00fcsimist. Samuti on nii koolijuhi kui ka \u00fchiskonna huvides toetada alustavate ja juba t\u00f6\u00f6tavate \u00f5petajate ning ka karj\u00e4\u00e4rip\u00f6\u00f6rajate kvalifikatsiooni saavutamist. Karj\u00e4\u00e4rimudel seab minimaalsed palgatasemed ja koolijuhil on vabadus palka diferentseerida. Praegu kehtib s\u00fcsteem, kus k\u00f5ik \u00f5petajad on v\u00f5rdsel palgaastmel, hoolimata kvalifikatsioonist, staa\u017eist ja \u00fclesannetest, ning seda ei tajuta \u00f5iglasena, sest lisaks alustavale \u00f5petajale on meil vaja koolis\u00fcsteemis hoida ja tunnustada ka kogenud \u00f5petajaid ning pakkuda neile arenguv\u00f5imalusi. Uued t\u00f6\u00f6rollid loovad lisav\u00e4\u00e4rtust kogu kooliperele, n\u00e4iteks on nende panust v\u00e4ga vaja alustavate \u00f5petajate juhendamisel ja \u00f5petajarolli sisseelamisel. Ka \u00f5petajate liidu roll karj\u00e4\u00e4rimudeli rakendamisel suureneb, et v\u00f5imaldada \u00f5petajatele senisest h\u00f5lpsamat juurdep\u00e4\u00e4su kutsete taotlemisele igal kutsetasemel.<\/p>\n
\n\u201cKarj\u00e4\u00e4rimudeliga tunnustatakse kogenud \u00f5petajaid, nende panust v\u00e4\u00e4rtustatakse.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Koolijuhid on siiski kompetentsed<\/p>\n
1. jaanuariks 2026 kavandatud \u00f5petajate t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4ra ja diferentseeritava osa kasv t\u00e4hendab, et toetuse andmisel riik kvalifikatsioonis erisusi ei tee ja raha eraldatakse 2026. aastal \u00fcldhariduskoolide pidamiseks iga arvestusliku ametikoha kohta \u00f5petaja t\u00f6\u00f6j\u00f5ukuludeks 22% rohkem \u00f5petaja t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4rast. Riiklik toetus v\u00f5imaldab maksta iga \u00f5petaja arvestusliku ametikoha kohta v\u00e4hemalt \u00f5petaja palga alamm\u00e4\u00e4ra, mida koolijuhil on v\u00f5imalik diferentseerida vastavalt \u00f5petaja kvalifikatsioonile ja t\u00f6\u00f6panusele. Ministeerium usub, et koolijuhid teevad omalt poolt k\u00f5ik, et h\u00e4id t\u00f6\u00f6tajaid kooli saada ja neid seal hoida, ning peamine, nende kvalifikatsiooni omandamist toetada.\u00a0<\/p>\n
Meedias levitatavad p\u00f6\u00f6rdumised, kus on viidatud, nagu hakkaksid kvalifikatsioonita \u00f5petajad edaspidi saama t\u00f6\u00f6tasuks riiklikku alamm\u00e4\u00e4ra, seavad kahtluse alla koolijuhtide kompetentsuse. V\u00f5imekas koolipidaja on juba n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud nii koolide finantseerimise alused kui ka \u00f5petajate ja teiste koolit\u00f6\u00f6tajate palga \u00fcldised alused ja nende ellurakendamise p\u00f5him\u00f5tted. \u00d5petajate t\u00f6\u00f6j\u00f5ukuludeks vajalik ressurss moodustab k\u00f5ige suurema osa.\u00a0<\/p>\n
Oluline on \u00f5petajaid koolis hoida<\/p>\n