\u201cEuroopa Liitu kuulumine on meie\u00a0kindel\u00a0valik,\u201d\u00a0s\u00f5nas\u00a0Michal. \u00a0\u201cEestil on j\u00e4rgnevatel aastatel Euroopas kaks suurt eesm\u00e4rki \u2013 julgeolek ja Euroopa majandusliku konkurentsiv\u00f5ime taastamine. Need eesm\u00e4rgid on ka omavahel tihedalt seotud. \u00dcks ilma teiseta ei ole v\u00f5imalik,\u201d\u00a0selgitas ta.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Ta\u00a0meenutas, et Venemaa\u00a0s\u00f5da Ukraina vastu on kestnud pea neli aastat.\u00a0Euroopa on\u00a0olnud \u00fcks suurimaid Ukraina toetajaid ning\u00a0see peab j\u00e4tkuma. Selleks on vaja nii poliitilist kui s\u00f5jalist otsustavust.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Michal\u00a0r\u00f5hutas, et Eesti soovib veel sel aastal saavutada kokkuleppe Venemaa k\u00fclmutatud varade kasutuselev\u00f5tuks.\u00a0Eesm\u00e4rk on anda Ukrainale v\u00e4hemalt 90 miljardit eurot j\u00e4rgmise kahe aasta jooksul laenuna, mis tuleks tagasi maksta vaid juhul, kui Venemaa korvab s\u00f5jakahjud ja Ukraina territoriaalne terviklikkus on taastatud. Ametliku ettepaneku k\u00fclmutatud varade kasutuselev\u00f5tuks tegi eelmisel n\u00e4dalal ka Euroopa Komisjon.\u00a0<\/p>\n
\u00d5iglase ja p\u00fcsiva rahuni j\u00f5udmiseks tuleb hoida survet Venemaal. Euroopa Liidul on selleks hoovad olemas ning oma otsused teeme neis k\u00fcsimustes ise.\u00a0\u201eVastupidiselt Vene propagandale, n\u00e4itavad anal\u00fc\u00fcsid, et ka Venemaa majandusel ei l\u00e4he h\u00e4sti ning edulugudega kelkimine on suuresti bluff. Venemaa ei ole muutnud \u00fchtegi oma algset eesm\u00e4rki. Ta tahab endiselt kogu Ukrainat ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri \u00fcmber kirjutada,\u201c s\u00f5nas\u00a0Michal. \u201eJa samamoodi ei ole ka meil \u00fchtegi p\u00f5hjust survet Venemaale n\u00f5rgendada. Vastupidi \u2013 gaas p\u00f5hja ja julgust juurde,\u201c lisas ta.\u00a0<\/p>\n
Michal\u00a0avaldas kahetsust, et EL ei ole poliitiliselt piisavalt kiiresti liikunud laienemise k\u00fcsimustes \u2013 euroopalike\u00a0 v\u00e4\u00e4rtuste levik on meie geopoliitiline vajadus ning nii Ukraina, Moldova kui mitmed teised riigid on valinud Euroopa tee.\u00a0<\/p>\n
Peaminister\u00a0t\u00f5i v\u00e4lja, et Euroopa on\u00a0ka ise \u00a0muutunud\u00a0\u00fchtsemaks ja m\u00f5istab\u00a0julgeolekuriske\u00a0ning idatiiva\u00a0kaitsevalmiduse olulisust paremini.\u00a0\u00a0Venemaa tegevus L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas n\u00e4itab, et kiiresti on vaja arendada droonit\u00f5rje ja \u00f5hukaitse v\u00f5imekust nii Eestis, kui Euroopas laiemalt. Sestap ootab Eesti ELilt tuge\u00a0\u00fchisrahastusega, et koos toota ja hankida kiiremini ja mastaapsemalt.\u00a0Juba enne j\u00e4rgmist ELi eelarveperioodi on vaja kaitsesse lisavahendeid nii idapiiri kaitseks kui laiemalt kriitiliste v\u00f5imel\u00fcnkade t\u00e4itmiseks.\u00a0<\/p>\n
Euroopa majanduse tulevik\u00a0<\/p>\n
\u201eMe n\u00e4eme, et globaalne konkurents \u00fcha kasvab. Kaubandust iseloomustab \u00fcha tugevam agressiivsus. Me peame k\u00fcsima, mida saame Euroopas\u00a0teha, et olla\u00a0l\u00e4bimurdetehnoloogiates esimesed,\u201c s\u00f5nas peaminister. Ta r\u00f5hutas, et tuleb kasutada \u00fchisturu eeliseid ja suunata\u00a0investeeringuid Euroopa majandusse, eriti uutesse teadusmahukatesse valdkondadesse.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Michal\u00a0t\u00f5i v\u00e4lja, et majanduskasvu edendamiseks\u00a0on Eesti eestvedaja b\u00fcrokraatia v\u00e4hendamisel ja siseturu arendamisel.\u00a0Selleks on ta kokku kutsunud majanduskasvu ja efektiivsuse n\u00f5ukoja, mis on teinud juba ligi 700 ettepanekut ebavajalike n\u00f5uete v\u00e4hendamiseks. Neist 320 on\u00a0praeguseks\u00a0valitsuses\u00a0heaks kiidetud ja 50 ettepanekut ellu viidud. \u00dcle 60 Eesti ettev\u00f5tjate ettepaneku puudutab ELi \u00f5igusaktide lihtsustamist.\u00a0Euroopa Komisjoni k\u00e4ivitatud\u00a0lihtsustamisprogrammi\u00a0on esitatud\u00a0seni\u00a0seitse koondettepanekut.\u00a0<\/p>\n
Lisaks r\u00f5hutas peaminister kliimaeesm\u00e4rkide ja energiajulgeoleku omavahelist seotust\u00a0\u2013 Venemaa\u00a0fossiilk\u00fctustest\u00a0loobumine aitab edendada\u00a0rohetehnoloogiaid.\u00a0\u00a0ELi kliimapoliitika loob majanduses uusi v\u00f5imalusi, mis aitavad kaasa j\u00f5ukuse kasvule.\u00a0 Samuti on\u00a0energiasektoris\u00a0m\u00e4rgilise t\u00e4htsusega edukas Balti\u00a0riikide\u00a0lahti\u00fchendamine\u00a0Venemaa ja\u00a0Valgevene\u00a0energias\u00fcsteemist.\u00a0Uute energia\u00fchenduste rajamiseks j\u00e4tkame koost\u00f6\u00f6d L\u00e4ti ja Soomega.\u00a0\u00a0T\u00e4htis on viia Euroopa toel l\u00f5puni Rail Balticu ehitamine.\u00a0<\/p>\n
Peaminister t\u00f5des, et Eesti t\u00f6\u00f6 Euroopa komisjoni veenmisel on kandnud vilja ning\u00a0liikmesriikidele l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteks esitatud eelarve\u00a0suunab senisest\u00a0rohkem \u00fchisraha meile olulistesse valdkondadesse\u00a0\u2013 piiri\u00fclesed \u00fchendused, kaitsevaldkond, Ukraina toetamine\u00a0ja\u00a0konkurentsiv\u00f5ime fond.\u00a0\u00a0Kaitsevaldkond, mida siiani on\u00a0ELi\u00a0eelarvest vaid marginaalselt toetatud,\u00a0saaks varasemast viis korda suurema eelarve \u2013 131 miljardit eurot.\u00a0\u00a0<\/p>\n