P\u00e4ev keskendus veekogude tervisega seotud harrastusteadusele \u2013 sellele, kuidas tavainimesed saavad aidata koguda andmeid, m\u00e4rgata muutusi ja seista oma koduj\u00f5e v\u00f5i -j\u00e4rve eest, ning kuidas teadlased ja ametnikud saavad seda infot p\u00e4riselt kasutada.<\/p>\n
Ettekannete kokkuv\u00f5tted:<\/p>\n
P\u00e4eva avaettekande pidas Eesti Teadusagentuuri esindaja Riho Kinks, kes r\u00f5hutas, et harrastusteadus p\u00fcsib usaldusel: selle vahel, kes andmeid kogub, ja selle vahel, kes neid t\u00f5lgendab. Kinksi s\u00f5nul v\u00f5ivad harrastajate kirja pandud t\u00e4helepanekud, n\u00e4iteks haruldase liigi leiukoht, omada v\u00e4ga konkreetset m\u00f5ju maaomanikele ja otsustele \u2013 seet\u00f5ttu peab ka vabatahtlik andmeid sisestama sama vastutustundlikult kui professionaalne seiraja.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli ja Keskkonnaagentuuri teadlane Christel Rose Bachmann viis kuulajad \u00f6isesse maailma, kus nahkhiired \u201ekuulavad vett\u201d. K\u00f5ik Eesti nahkhiireliigid on putuktoidulised ja s\u00f5ltuvad otseselt veekogude \u00fcmbruses elavatest putukatest, seega r\u00e4\u00e4gib nahkhiirte aktiivsus palju vee \u00f6kos\u00fcsteemi tervise kohta. Vabatahtlikud saavad lihtsa ultrahelidetektori ja rakenduse abil salvestada nahkhiirte h\u00e4\u00e4li ning aidata nii j\u00f5uda kohtadeni, kuhu ametlik seire ei ulatu.<\/p>\n
Eesti Maa\u00fclikooli teadlane Monika Su\u0161kevi\u010ds n\u00e4itas, kuidas vabatahtlike valik ja juhendamine m\u00f5jutab veeseire tulemusi. H\u00e4sti juhendatud kogukonnad annavad v\u00e4\u00e4rtuslikku infot, kuid ilma metoodika ja j\u00e4relkontrollita ei pruugi ametnikud nende andmeid otsuste aluseks v\u00f5tta.\u00a0<\/p>\n
MT\u00dc Purtse J\u00f5e Arenduskeskuse eestvedaja Laila Meister jutustas Purtse j\u00f5est, mis on muutunud l\u00f5herikkast j\u00f5est \u00fcheks Eesti reostunumaks, kuid mille taastamisel ka kogukond puhastustalgute ja j\u00f5efestivali PurFest abil kaasa l\u00f6\u00f6b.<\/p>\n
Tallinna \u00dclikooli teadlane Jaanus Terasmaa tutvustas platvorme veestik.info<\/a> ja allikad.info<\/a> \u2013 veebikeskkondi, mis lubavad kogukondadel oma allikaid, ojasid ja j\u00f5gesid kaardistada ning jagada infot teadlaste ja ametnikega. Tema s\u00f5nul on j\u00e4rgmine samm muuta need keskkonnad veelgi kasutajas\u00f5bralikumaks ja muuta see kogukondade vajadustele sobivaks.<\/p>\n Ettekannetele j\u00e4rgnesid grupiarutelud, milles arutleti, et millist infot veestiku kohta veel koguda ja kuidas teha seda nii, et see oleks j\u00f5ukohane nii \u00f5pilastele, kalameestele kui k\u00fclavanematele.<\/p>\n\n