Mida me kliiman\u00f5ukogus teeme?<\/p>\n
Kliiman\u00f5ukogule \u2013 nagu nimigi viitab \u2013 on kliimaseaduse protsessi algusest omistatud n\u00f5uandev roll valitsusele, riigikogule, ministeeriumitele ja huvigruppidele. N\u00f5ukogu on pool aastat koos k\u00e4inud ja v\u00f5in n\u00fc\u00fcd \u00f6elda, et meie peamine v\u00e4\u00e4rtus seisneb kliimaseaduse debati rikastamises ning t\u00e4iendavate vaatenurkade loomises. Ehkki valdkondadesse me p\u00e4ris detailselt ei j\u00f5ua s\u00fc\u00fcbida (ja see pole ka eesm\u00e4rk), siis horisontaalsete k\u00fcsimuste aruteluga oleme j\u00f5udnud p\u00e4ris mitmete oluliste taipamisteni, millele eeln\u00f5u koostajate t\u00e4helepanu juhtida.<\/p>\n
\u00dcksikute valdkondade lukustused ja murekohad on teada ning neid arutavad kliimaseaduse t\u00f6\u00f6r\u00fchmad omavahel tihedalt. Kliiman\u00f5ukogu roll on vaadata laiemat pilti ja n\u00e4ha neid kohti, mis \u00fcletavad \u00fcksikute teemade piire. \u00dcks n\u00e4ide siin, mida ka n\u00f5ukogu esile t\u00f5i, on ringmajanduse roll eri valdkondades. Kipume m\u00f5tlema sellest j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse ja pr\u00fcgi keskselt, kuid ringmajandus on palju enamat. See on laiem kontseptsioon, kuidas tulla v\u00e4lja lineaarsest majandusmudelist, kus me loome pidevalt uusi asju, mille viskame \u00e4ra, ja hakkame j\u00e4lle uusi looma. Ringmajanduseni j\u00f5udmiseks peame seadma esikohale ressursside j\u00e4tkusuutliku kasutuse k\u00f5igis valdkondades. Piltlikult \u00f6eldes t\u00e4hendabki see, et tarbimisahelal ei ole l\u00f5ppu, hoiame k\u00f5ike pidevalt ringluses.<\/p>\n
Kuidas see puutub n\u00e4iteks elukeskkonda ja ruumiplaneerimisse? Linnade puhul peame kriitiliselt \u00fcle vaatama juba olemasoleva taristu ja ehituskehandid ning neid v\u00e4\u00e4rindama. Vanade hoonete lammutamise ja uute ehitamise asemel neid renoveerima ja rekonstrueerima. Nii me hoiame ka oma linnad kompaktsena, et inimesed ei peaks vajalike teenuste ja toimetuste tegemiseks kaugele minema \u2013\u00a0see tagab juba omakorda ressursside s\u00e4\u00e4stu transpordi valdkonnas ja mujalgi. Ringmajanduslikku printsiipi on n\u00f5ukogu toonitanud ning soovib, et see oleks vaatluse all k\u00f5igis valdkondades.<\/p>\n
Kliimaseadus kui katal\u00fcsaator<\/p>\n
Tegelikult puudutab ka ruumiplaneerimine k\u00f5iki eri sektoreid, mis kliimaseaduse raames laual on. See on keeruline valdkond, sest s\u00fcsiniku jalaj\u00e4lje m\u00f5\u00f5tmine pole nii \u00fchene ja lihtne nagu n\u00e4iteks transpordisektori kasvuhoonegaaside puhul. Kaudseid m\u00f5jusid on targal ruumiplaneerimisel ja maakasutusel m\u00e4rksa enam ning seet\u00f5ttu ei saa ega tohigi me seda hinnata vaid kliimaseaduse kontekstis. Sellegipoolest, need eri osad, mida kliimaseadus defineerib \u2013 kasvuhoonegaaside heide, sihid ja poliitikad \u2013 m\u00f5jutavad otseselt ruumiplaneerimist ja on ka elluviidavad targema ruumiplaneerimise teel. See on ka \u00fcks oluline p\u00f5hjus, miks on vaja, et kliimaseaduses kajastuks laiem maakasutuse k\u00fcsimus, mitte ainult LULUCF-i sektoris, et hinnata, kas ka p\u00e4riselt aitavad regulatsioonid ja kriteeriumid tagada meie soovitud eesm\u00e4rkide t\u00e4itmise.<\/p>\n
Kliimaseadusel on v\u00e4ga selged juriidilised raamid. See paneb v\u00e4ga selged sihid elamufondile, mis on otseselt seotud emissioonidega, ning m\u00e4\u00e4rab etapid ja vastutajad, kelle \u00fclesanne on tagada nende eesm\u00e4rkide t\u00e4itmine. Ehkki numbrid tunduvad v\u00e4ga piiritletud sihtidena, on tegelikult kliimaseaduse protsessil suurem v\u00e4\u00e4rtus. See on algatanud laiema diskussiooni rohemajandusest ning nutikama elukeskkonna loomisest. Eesm\u00e4rgid on olulised, aga peame koos nende s\u00f5nastamisega hakkama ka lahendustega tegelema. Paralleelselt kliimaseaduse koostamisega ning ka p\u00e4rast seda koostatakse eri valdkondade teekaarte, mille eesm\u00e4rk on \u00fcles leida takistused regulatsioonides. Kus on lukk ees, see tuleb lahti muukida, et j\u00f5uda plaanitud sihtideni.<\/p>\n
Toon \u00fche n\u00e4ite sellisest regulatiivsest lukustusest. Arendajad on palju t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud linnat\u00e4navate standardile, mis \u00fctleb ette, kui palju peab \u00fchel kortermajaga kinnistul parkimiskohti olema. See n\u00f5ue ei v\u00f5ta arvesse konkreetset asukohta, kuhu hoonet kavandatakse, ja milline v\u00f5iks olla p\u00e4riselt n\u00f5udlus selles piirkonnas. Nii n\u00e4eme Tallinnas suuri maa-aluseid parklaid, mis seisavad poolt\u00fchjana. Kui ette on n\u00e4htud tegelikust vajadusest rohkem, raiskame sellega inimeste raha ja muidugi ka ressursse. Ebavajalik betoonivalamine tekitab negatiivset keskkonnam\u00f5ju ning suurendab hoone s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge ja eelarvet. See omakorda t\u00f5stab inimeste jaoks korteri hinda ning ettev\u00f5tte jaoks muutub turul konkurentsi k\u00fcsimuseks.<\/p>\n
Tulles kliimaseaduse juurde tagasi, siis \u00fcks oluline roll selle koostamise protsessil on hinnata, millised regulatsioonid ja kriteeriumid tagavad meile soovitud eesm\u00e4rkide t\u00e4itmise. Kliimaseaduse valdkondlikes t\u00f6\u00f6r\u00fchmades on v\u00e4lja pakutud hulk meetmeid, millega s\u00fcsinikuheidet v\u00e4hendada, aga neid ettepanekuid on vaja enne k\u00e4iku laskmist hinnata. Selleks vajame andmeid, et teada t\u00e4pselt, kus me praegu oleme ja kuhu liigume. Ainult andmep\u00f5hiselt saame prognoosida muutusi ja eri meetmete m\u00f5ju. \u00d5nneks on m\u00f5jude hindamised ministeeriumis algamas ning loodetavasti saame \u00f5ige pea selgeks, kuidas p\u00e4riselt oma kliimaeesm\u00e4rgid Eestis ellu viia.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mida me kliiman\u00f5ukogus teeme? Kliiman\u00f5ukogule \u2013 nagu nimigi viitab \u2013 on kliimaseaduse protsessi algusest omistatud n\u00f5uandev roll valitsusele,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":60998,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-60997","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115693694751974165","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60997","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=60997"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/60997\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/60998"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=60997"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=60997"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=60997"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}