{"id":6108,"date":"2025-09-27T10:44:23","date_gmt":"2025-09-27T10:44:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/6108\/"},"modified":"2025-09-27T10:44:23","modified_gmt":"2025-09-27T10:44:23","slug":"merz-asus-toetama-kulmutatud-venemaa-varade-kasutamist-ukraina-heaks-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/6108\/","title":{"rendered":"Merz asus toetama k\u00fclmutatud Venemaa varade kasutamist Ukraina heaks | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"

Saksamaa kantsler Friedrich Merz on meelt muutnud ja toetab n\u00fc\u00fcd seda, et Euroopa Liit v\u00f5taks Ukraina s\u00f5jaliseks toetamiseks kasutusele Euroopas k\u00fclmutatud Venemaa varad.<\/p>\n

Merz selgitas v\u00e4ljaandes Financial Times avaldatud arvamusartiklis, et Ukrainale saaks Vene keskpanga Euroopas k\u00fclmutatud varade tagatisel intressivaba laenu kogusummas ligi 140 miljardit eurot. “See laen makstakse tagasi alles siis, kui Venemaa on Ukrainale tekitatud kahju h\u00fcvitanud,” kirjutas Merz.<\/p>\n

See t\u00e4hendaks, et Euroopa Liidu liikmesriigid ei peaks enam suurt osa Ukrainale antavast toetusest oma eelarvest rahastama. Selle asemel peaksid nad andma tagatised vaid juhuks, kui k\u00fclmutatud Venemaa vahendid ootamatult vabastada tuleb.<\/p>\n

Merz pakkus v\u00e4lja, et riikide kahepoolselt antud tagatised saab p\u00e4rast Euroopa Liidu uue mitmeaastase (2028-2034) eelarveraamistiku (MFF) vastuv\u00f5tmist asendada sellega. Sel viisil mobiliseeritud vahendid tagaksid Ukraina kaitsev\u00f5ime mitmeks aastaks. Merz kavatseb oma ettepanekut esitleda juba j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal Kopenhaagenis toimuval EL-i mitteametlikul tippkohtumisel, Saksa v\u00e4ljaanne vahendas Die Welt.<\/a><\/p>\n

Merz r\u00f5hutas, et vahendid tuleks suunata ainult s\u00f5javarustuse ostmiseks, mitte Ukraina \u00fcldeelarve toetamiseks. “Selline ulatuslik programm peab aitama ka tugevdada ja laiendada Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stust,” kirjutas ta. “See teeniks nii meie kollektiivset julgeolekut kui ka Euroopa suver\u00e4\u00e4nsust.”<\/p>\n

\n

We must massively raise the costs of Russia’s aggression. Europe needs to consider how the Russian central bank’s assets frozen in Europe can be confiscated and made available for the defence of Ukraine. I propose this in an article in the Financial Times. 1\/8<\/p>\n

\u2014 Bundeskanzler Friedrich Merz (@bundeskanzler) September 25, 2025<\/a><\/p><\/blockquote>\n

Saksamaa valitsusjuht \u00fctles ka, et instrument peaks olema avatud Euroopa Liitu mittekuuluvatele riikidele, kellel on samuti k\u00fclmutatud Venemaa varasid ja kes sooviksid Ukrainat toetada. Nende hulka kuulub USA, kes on eurooplasi survestanud neid vahendeid kasutama. Merz \u00fctles, et ta koordineerib oma tegevust G7 liikmetega.<\/p>\n

Merzi esitatud plaan keerulise vahetus- ja tagatismehhanismi loomiseks t\u00f5ukub Berliini murest, et Saksamaa peab p\u00e4rast USA abi l\u00f5ppemist Ukrainale hakkama kandma veelgi suuremat koormat, m\u00e4rkis v\u00e4ljaanne Euromaidan<\/a>. See viitas, et Saksamaa on alates 2022. aastast, kui algas Venemaa t\u00e4iemahuline agressioonis\u00f5da Ukraina vastu, eraldanud Ukraina toetuseks juba 44 miljardit eurot ning seisab p\u00e4rast USA tagasit\u00f5mbumist silmitsi vajadusega seda toetust veelgi suurendada.<\/p>\n

Ka Saksa v\u00e4ljaanne Die Welt m\u00e4rkis<\/a>, et Merzi samm on Saksamaa enda huvides, kuna riik on n\u00fc\u00fcd Ukraina rahastamise osas praktiliselt \u00fcksi esireas. Saksa valitsuse hinnangul on riik juba asendanud USA Ukraina k\u00f5ige olulisema toetaja kohal. Kuna teised suured Euroopa riigid, nagu Prantsusmaa ja \u00dchendkuningriik, on palju v\u00e4hem valmis maksma, kardab Berliin, et tema enda koorem muutub peagi liiga suureks ja avalikkuse n\u00f5usolek nii palju abi anda v\u00e4heneb.<\/p>\n

“Me vajame uut t\u00f5uget, et muuta Venemaa kalkulatsioone,” kirjutas Merz. “Peame rakendama t\u00f5husaid vahendeid, et nurjata Venemaa presidendi k\u00fc\u00fcniline kurnamism\u00e4ng ja sundida ta l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taha. See n\u00f5uab julgust ja enesekindlust, et panna paika oma tegevuskava, selle asemel et lihtsalt tema omale reageerida.”<\/p>\n

Die Welt m\u00e4rkis, et ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen astus hiljuti sammu samas suunas. Umbes kaks n\u00e4dalat tagasi peetud k\u00f5nes teatas ta, et Ukraina s\u00f5jategevuse rahastamiseks k\u00fclmutatud Venemaa varade osas on vaja kiiresti uut lahendust. Ta tegi ettepaneku anda Ukrainale reparatsioonilaen Vene likviidsete varade tagatisel. Varad ise peaksid j\u00e4\u00e4ma puutumata.<\/p>\n

Euroopa Komisjoni andmetel on Ukraina-vastase agressioonis\u00f5ja t\u00f5ttu Euroopa Liidus k\u00fclmutatud ligikaudu 200 miljardit eurot Venemaa keskpanga vahendeid, valdav osa neist asub Belgias. Sellelt saadavat intressitulu kasutatakse juba praegu Ukrainale relvade ja laskemoona ostmise rahastamiseks.<\/p>\n

Ka Saksa rahandusminister Lars Klingbeil r\u00f5hutas, et Berliin on n\u00fc\u00fcd valmis uusi lahendusi otsima. “Me peame Putinile maksimaalset survet avaldama, et ta l\u00f5puks l\u00f5petaks oma j\u00f5hkra s\u00f5ja Ukraina vastu. Tapmine peab l\u00f5ppema,” \u00fctles asekantsler. “Me peame veelgi tugevdama Ukraina kaitsev\u00f5imet ja kindlustama selle tulevasteks aastateks. Ja kui asi puudutab \u00fclesehitust, peab Putin maksma oma s\u00f5ja p\u00f5hjustatud h\u00e4vingu eest,” lisas Klingbeil.<\/p>\n

Euroopa Liidu valitsused, sealhulgas Saksamaa, on pikka aega Vene riigi varade konfiskeerimisele vastu seisnud, viidates finants- ja juriidilistele riskidele ning v\u00e4ljendades muret, et selline samm v\u00f5ib \u00f5\u00f5nestada usaldust euro kui reservvaluuta vastu ja ajendada Venemaad s\u00f5da eskaleerima. Kuid kuna Donald Trump v\u00e4hendab USA toetust Kiievile ja keeldub allkirjastamast uusi Moskva-vastaseid sanktsioone, kasvab surve k\u00fclmutatud varade kasutamiseks, t\u00f5des Financial Times.<\/p>\n

Vene k\u00fclmutatud varade kasutuselev\u00f5ttu Ukraina toetamiseks on juba mitu aastat propageerinud Eesti.<\/p>\n