Madis K\u00f5iv on tuntud eelk\u00f5ige f\u00fc\u00fcsiku ja m\u00f5tleja, aga ka n\u00e4idendite, eksperimentaalsete l\u00fchjuttude, paari kr\u00fcptilise romaani ja kuue k\u00f6ite sugestiivsete lapsep\u00f5lvem\u00e4lestuste autorina. Nendele kirjutistele lisanduvad aga mitmed, enamasti ajakirjades Looming, Akadeemia ja Vikerkaar ilmunud esseed eesti kirjanike loomingust, mis on n\u00fc\u00fcdseks koondatud kahte kogumikku: 2005.\u00a0aastal ilmus Aare Pilve toimetatud “Eesti m\u00f5tteloo” sarja k\u00f6ide “Luhta-minek” ja 2024.\u00a0aastal n\u00e4gi “Vabam\u00f5tleja” sarjas tr\u00fckivalgust Leo Luksi ning Jaan Kangilaski toimetatud “Metaf\u00fc\u00fcsiline luul”. Kui uurida neis kogumikes ilmunud tekste l\u00e4hemalt, siis 17 neist k\u00f5nelevad otseselt m\u00f5nest kirjandusautorist v\u00f5i -teosest, aga kirjandusteksti kasutavad kas oma pealkirjas parafraseerivalt (“Tardo liin”) v\u00f5i otseselt laiema filosoofilise poleemika objektina (Ernst Moritz Arndti luuletus “Des Deutschen Vaterland” essees “Was ist des Esten Philosophie?”) nii m\u00f5nedki teised. K\u00f5ivu hilisel sahtlist v\u00e4lja tulekul eesti kirjanduse p\u00f5hjaliku m\u00f5testajana on oma eellugu, mille j\u00e4ljed on laiali puistatud tema erinevatesse kirjutistesse. Noorp\u00f5lve lemmikautorit Juhan Jaiki puudutavas essees on K\u00f5iv kirjeldanud, kuidas ta s\u00f5jaj\u00e4rgsel “veidral eesti ajal” 1946\u20131949 vaatas palju Pallase kunsti ja veetis \u00f5htuid Tartu Linnaraamatukogu lugemissaalis Eesti-aegseid kirjandusajakirju, eriti artikleid ja arvustusi lugedes.1\u00a0Aluse p\u00f5hjalikumaks suhtluseks eesti kirjandusega pani K\u00f5iv niisiis juba oma keskkooli aastate l\u00f5pus ja Tartu \u00fclikooli \u00f5pingute alguses. Erinevaid teid pidi kultuuriringkondadega seotuks j\u00e4i ta l\u00e4bi terve N\u00f5ukogude perioodi ja ka hiljem, kuni oma elu l\u00f5puni.<\/p>\n
Siinse artikli eesm\u00e4rk on vastata k\u00fcsimusele: missugune on Madis K\u00f5ivu panus eesti kirjanduse n\u00f5ndanimetatud kuuek\u00fcmnendate p\u00f5lvkonda kuuluvate autorite loomingu uurimisse? \u00dcritan sellele vastata, harutades lahti Jaan Kaplinski (ja temaga koos Artur Alliksaare), Mati Undi ja Vaino Vahingu loomingut k\u00e4sitleva kolme pikema essee m\u00f5tteloolised kontekstid ja proovides viljakalt \u00fcmber s\u00f5nastada nende muidu natuke h\u00e4maraks j\u00e4\u00e4vaid m\u00f5ttek\u00e4ike ja j\u00e4reldusi. Leian, et K\u00f5ivu esseede t\u00f5lkimine nende suver\u00e4\u00e4nsest ja idios\u00fcnkraatilisest stiilist kirjandusteooria ja filosoofia terminite keelde on vajalik juba iseenesest, nende tekstide kr\u00fcptilise stiili p\u00e4rast, mis v\u00f5iks nad muidu teenimatult unustuseh\u00f5lma m\u00f5ista. Kuid l\u00f5ppeesm\u00e4rgiks ei ole ainult parafraseerimine. \u00dcritan igast siin k\u00e4sitletavast esseest v\u00e4lja v\u00f5tta \u00fche p\u00f5hjapanevama \u00fcldistuse, mida on minu arvates v\u00f5imalik edasi arendada. K\u00f5ik K\u00f5ivu kuuek\u00fcmnendate p\u00f5lvkonna autoreid k\u00e4sitlevad esseed ei tule siin jutuks mahulistel p\u00f5hjustel. K\u00f5rvale j\u00e4\u00e4vad v\u00e4ga ulatuslik “Luhta-minek. Valtoni ja Tammsaare teekonnad” ja l\u00fchem Ene Mihkelsoni “Nime vaeva” k\u00e4sitlus. Lisaks kuuek\u00fcmnendate p\u00f5lvkonna autoritele, keda K\u00f5iv enamasti ka otse tundis, on tema kirjandusaineliste esseede peamised objektid eesti kirjanduse kanoonilised suurteosed ja L\u00f5una-Eesti keele ja maastikega seotud tekstid: “Kalevipoeg”, “T\u00f5de ja \u00f5igus” ja Tammsaare m\u00f5tlemine laiemalt, Bernard Kangro Tartu- ja Valev Uibopuu Valga-romaanid, Juhan Jaigi looming ja selle seosed V\u00f5rumaa maastike ja kohtadega. Needki tekstid v\u00e4\u00e4rivad tulevikus kindlasti k\u00e4sitlemist, kuid siin rohkem jutuks ei tule.<\/p>\n
1. Jaan Kaplinski ja Artur Alliksaar<\/p>\n
Madis K\u00f5ivu esseed hakkavad tihti pihta mingist sattumuslikust asjaolust, nagu m\u00e4lestus m\u00f5nest kohtumisest, jutuajamisest v\u00f5i ise\u00e4ralikust ruumist, n\u00e4iteks “Pikk \u00f5htupoolik Artur Alliksaarega”, mis saab alguse autorile m\u00e4llu s\u00f6\u00f6binud varjust Werneri kohviku uksel. See kehtib ka essee “N\u00f5nda lausus Jaan Kaplinski” kohta. Juhuslikeks elementideks on siin isiklik m\u00e4lestus vestlusest Kaplinskiga, kui viimane teatas, et v\u00f5iks olla eesti rahva kuningaks. Sellele lisandub m\u00e4lestus noorelt surnud Tallinna poeedist, kes v\u00e4idetavalt sattus Kaplinski luule lugemist kuulates ekstaasilaadsesse seisundisse. Need m\u00f5lemad m\u00e4lestuskillud seonduvad omakorda 1960-ndate Tartuga, mis m\u00e4ngib K\u00f5ivu essee(de)s olulist rolli: sellel taustal s\u00f5lmuvad mitmed olulised inimsuhted ja algavad siiamaani t\u00e4htsad kultuuriprotsessid. Nendest protsessidest on t\u00e4htsaim 1950. aastatel vabav\u00e4rsipoleemikaga alanud luuleuuendus, mille viljakaimaks tippajaks peetakse tavaliselt kuuek\u00fcmnendate keskpaika. Eesti kirjanduse uurijate seas valitseb \u00fcldiselt konsensus, et sel olulisel k\u00fcmnendil p\u00fc\u00fcnele astunud autorite hulgas on Jaan Kaplinski \u00fcks kesksemaid.2\u00a0K\u00f5ivu essee “N\u00f5nda lausus Jaan Kaplinski” eesm\u00e4rk on v\u00e4lja joonistada korraga Kaplinski luule ja filosoofilise m\u00f5tlemise olemus, kaardistada nende \u00fchine pind ja omavaheline suhe. Selleks v\u00f5tab K\u00f5iv omakorda appi Artur Alliksaare loomingu ja isiku, millega (ja kellega) ta Kaplinski luulet k\u00f5rvutab, et otsitav olemus paremini v\u00e4lja tuleks. K\u00f5iv j\u00f5uab oma \u00fcldistusteni nende kahe luulekorpuse kohta aga pika ringiga. Alguses ja l\u00e4bi terve essee toetab seda teekonda Kaplinski traktaat “621”,3\u00a0mis on Kaplinski \u00fcks k\u00f5ige p\u00f5hjapanevamaid m\u00f5ttekirjanduslikke tekste ja v\u00e4\u00e4rib siinkohal eraldi kommentaari.<\/p>\n
Traktaat pealkirjaga “621” koosneb samast arvust v\u00e4ikestest paragrahvidest, mis k\u00e4sitlevad filosoofia olemust, m\u00f5tlemise ja kujutlemise erinevust, t\u00f5e ja tegelikkuse kujutamise piire, elamise ja suremise identsust, teadmise ja eetika vahelisi pingeid, aga ka teadmatust ja rumalust ning palju muud. Kui v\u00f5tta arvesse Kaplinski laialdast haritust nii aabrahamlike kui ka Ida-Aasia religioonide ja kultuuride alal, aga samuti XX sajandi filosoofia arengutes, siis v\u00f5iks traktaati “621” m\u00e4\u00e4ratleda kui loogilise atomismi, pragmatismi ja m\u00fcstitsismi omalaadset segu. Niisugune iseloomustus v\u00f5ib esialgu k\u00f5lada vastuoluliselt. Kaks selle segu esimest komponenti \u2013 loogiline atomism ja pragmatism \u2013 omavahel h\u00e4sti ei segune. Filosoofia loos k\u00e4sitletakse pragmatismi harilikult liiga ambitsioonika ja metaf\u00fc\u00fcsilise loogilise atomismi \u00fcletamisena. Loogiline atomism oli XX sajandi algusk\u00fcmnendite oluline uurimisprogramm filosoofias, mille pioneerideks olid Ludwig Wittgenstein ja Bertrand Russell. Loogilise atomismi metaf\u00fc\u00fcsilise teesi kohaselt koosneb maailm diskreetsetest entiteetidest ja nendevahelistest suhetest, mis on aluseks k\u00f5ikidele maailma kohta k\u00e4ivatele faktidele. K\u00f5ik keerulisemad entiteedid koosnevad l\u00f5puks k\u00f5ige v\u00e4iksematest (ehk atomaarsetest) faktidest. Metodoloogiliselt asetab loogiline atomism esikohale anal\u00fc\u00fcsi (sellest ka anal\u00fc\u00fctilise filosoofia nimi), mis peab tuvastama fundamentaalsed m\u00f5isted ja p\u00f5himised printsiibid, mille j\u00e4rgi fundamentaalsetest m\u00f5istetest \u00fclej\u00e4\u00e4nu tuletatakse.4\u00a0Pragmatism t\u00e4histab harilikult laiemat, C.\u00a0S.\u00a0Peirce’i ja William Jamesiga algavat filosoofiatraditsiooni, aga anal\u00fc\u00fctilise filosoofia arenguj\u00e4rgus ka loogilise atomismi v\u00e4lja vahetanud k\u00f5ige kesksemat t\u00f5eteooriat, mis kasvas v\u00e4lja Wittgensteini “Loogilistest uurimustest” ja Richard Rorty raamatust “Filosoofia ja looduse peegel” (1979). Pragmatismi kohaselt ei ole t\u00f5e tagatiseks mitte v\u00e4idete vastavus neist s\u00f5ltumatus maailmas aset leidvate faktidega, vaid osapooltevaheliste kokkulepete ja praktikate koosk\u00f5lla viimine.5\u00a0Kaplinski traktaadi paragrahvid 33\u201335 on kantud selgelt pragmatistlikust filosoofiast: “Keele p\u00f5hi\u00fclesanne ei ole seletada, mis maailm ja meie ise t\u00f5eliselt oleme, vaid aidata meil maailmas orienteeruda. [\u2014] Keel on pragmaatiline, mitte ontoloogiline.” (\u00b6 33) Sellele lisandub teatava evolutsiooniteoreetilise taustaga skepsis keele metakeelelise funktsiooni suhtes: “Keel ei ole kujunenud selliseks, et kirjeldada iseend, oma keerulisi seoseid m\u00f5tlemise, kujutlemise, teo ja tegijaga. Keel on nagu nuga, mis l\u00f5ikab leiba, v\u00f5i peegel, mis peegeldab vaataja n\u00e4gu. Nuga ei l\u00f5ika iseend, peegel ei peegelda iseend.” (\u00b6 41) Seda huvitavam on, et ainult natuke hiljem p\u00f6\u00f6rdub Kaplinski Wittgensteini “Loogilis-filosoofilisest traktaadist” tuttava\u00a0pildi\u00a0m\u00f5iste poole: “PILT on \u00fcks k\u00f5ige olulisemaid m\u00f5isteid. PILT on meie ja maailma vahel. Pilt on meie visuaalse keskkonna molekul\u00a0\u2013 asjad, olendid on selle osad, aatomid v\u00f5i aatomiosad.” (\u00b6 48) See n\u00e4ib olevat selge p\u00f6\u00f6rdumine loogilise atomismi poole, mida kinnitab ka j\u00e4rgmise paragrahvi m\u00e4rkus: “Pilt ja s\u00f5na kuuluvad kokku. Mida meile tuttavamates keeltes nimetatakse nimis\u00f5naga, on pilt v\u00f5i pildi osa, mida v\u00f5ime kujutleda omaette pildina.” (\u00b6 49) Samas ei hellita Kaplinski lootusi, et tegelikkuse ammendav kirjeldus piisava hulga ja omavahel \u00f5igesti seostatud piltide abil oleks v\u00f5imalik (kuigi selle suunas p\u00fcrgimine on inimesele igiomane).6<\/p>\n
K\u00f5iv viitab traktaadile pikalt, kuna peab seda (m\u00f6\u00f6ndustega) teatavaks filosoofiliseks kreedoks, aga ka \u00fcrg- v\u00f5i algluuletuseks, mis on sellisena Kaplinski \u00fclej\u00e4\u00e4nud loomingu aluseks, olgu viimase \u017eanr parasjagu mis tahes.7\u00a0K\u00f5ivu tees on kokkuv\u00f5ttes, et Kaplinski filosoofilised, poliitilised ja loomingut puudutavad uskumused moodustavad suhteliselt sidusa terviku, traktaat on nende \u00fcldistusj\u00f5uline kokkuv\u00f5te ja asetseb sellisena luulega samal tasandil. K\u00f5iv \u00fctleb: “[\u2014] Kaplinski luule on osa tema k\u00f5nedest ja oma loomult filosoofiline. Ainult filosoofilisena v\u00f5ttes selguvad taustad, kohad ja asendid, milles ta oma s\u00f5na kuulutab.” (411) Muidu v\u00e4ga laia ja mitmekesise haridusega Kaplinski oli akadeemilise filosoofia vaatepunktist diletant, kuid K\u00f5iv ei v\u00f5ta teda oma range kriitika objektiks, asetades nii traktaadi m\u00f5istelis-loogilise sidususe ja selle vaadete n\u00fc\u00fcdisaegse relevantsuse k\u00fcsimused sulgudesse. K\u00f5ivu huvitab eelk\u00f5ige Kaplinski kui filosofeeriv luuletaja, kellel on p\u00f5hjalikult v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud, mittetriviaalne seisukoht eesti keele, eestikeelse m\u00f5tlemise, eestikeelse luule ja mis v\u00f5ib-olla k\u00f5ige t\u00e4htsam, nende omavahelise suhte kohta. Ja seda vaatenurka esitab K\u00f5iv, k\u00f5rvutades Kaplinski keelt (edaspidi K-keel) ja filosoofiat Alliksaare keele (edaspidi A-keele) ja filosoofiaga selle s\u00f5na vabamas t\u00e4henduses. (404\u2013406) Kuna filosoofia ja luule vahekord on k\u00f5ike muud kui selge ja \u00fcheselt lahendatud k\u00fcsimus,8\u00a0p\u00fc\u00fcan siin korraks kokku v\u00f5tta, millisel seisukohal K\u00f5iv minu arvates selle suhtes on. Mulle tundub, et K\u00f5iv pooldab seisukohta, mille j\u00e4rgi on filosoofia ja luule tugevalt seotud keele teatavate fundamentaalsete alusmustrite \u00fchise kasutuse t\u00f5ttu, kuid seotuse viisid ei ole tugevalt determineeritud (404).9\u00a0Nii filosoofia kui ka kirjandus kasutavad abstraktsioone, k\u00f5ne- ja lausekujundeid, m\u00f5nikord ka pikemaid narratiivseid struktuure. M\u00f5lema v\u00f5rsumiskeskkonnaks on modernne (globaliseerunud) \u00fchiskond oma vastuoludega, millele filosoofia ja kirjandus pakuvad teatud sorti (kas kontseptuaalseid v\u00f5i esteetilisi) lahendusi. K\u00f5ivu vaade filosoofia ja kirjanduse suhtele on tema esseedes \u00fcldiselt avatud ja \u00e4raootav, tugeva m\u00f5tteloolise kallakuga, p\u00f6\u00f6rates palju t\u00e4helepanu kultuuriloolistele kontekstidele.<\/p>\n
Kaplinski ja Alliksaare luulelaadide v\u00f5rdlus K-keele ja A-keele nime all on minu arvates K\u00f5ivu essee k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikum osa. K-keel on l\u00e4bitungiv ja h\u00e4sti t\u00f5lgitav, \u00fchest keelest (K\u00f5iv \u00fctleb: k\u00f5\u00f5lust) teise \u00fcleminekul ei l\u00e4he palju kaduma. T\u00f5lgitav on ka A-keel, kuid mitte selle m\u00e4\u00e4rani. (M\u00f5lemad vastanduvad selle poolest luuletajatele nagu Eino Leino ja Hando Runnel, kelle luule on tugevalt kohalikku keelde juurdunud ja K\u00f5ivu s\u00f5nul p\u00f5him\u00f5tteliselt t\u00f5lkimatu.) Kaplinski kui filosoof ei k\u00e4i kohvikutes vaidlemas, ei argumenteeri ega esita oma partnerile v\u00e4ljakutseid, vaid \u00fctleb, mida tal \u00f6elda on. A-keel tundub K-keele perspektiivist \u00fcldse keelena, “milles luuletada ei saa, saab k\u00f5nelda, vaielda ja k\u00fcllap siis ka kuulata. See, mis selles keeles luulena kirja pannakse, tundub l\u00e4bi K-keele k\u00f5rva ja silma puuduliku ja ebaadekvaatse k\u00f5neprotokollina, millesse segunevad eikuhugi kuuluvad m\u00fcrad ja mida v\u00f5ib ehk luulena v\u00f5tta vaid suitsuses ja sumisevas kohvi- ja veiniauruses kohvikulauas.” (406) Alliksaare luule perspektiivist ei ole A-keel m\u00f5istagi kuidagi ebat\u00e4ielik v\u00f5i poolik, see t\u00f6\u00f6tab lihtsalt teistsugusel meetodil. Dialoog, mitu paralleelset, ristuvat, kohati vastanduvat h\u00e4\u00e4lt on sellele algup\u00e4raselt omased. Alliksaare luule on paljususe ja vabaduse luule, mis ei juhi lugejat m\u00f5ne kristalliseerunud tundestruktuurini, vaid p\u00fc\u00fcab lugeja justkui lahti raputada, avada ta keeles toimuvatele paljususlikele liikumistele.10\u00a0Kui vastavat m\u00e4\u00e4ratlust hoolega piiritleda, v\u00f5iks \u00f6elda, et Alliksaare luule on keeleluule11\u00a0ja Kaplinski luule m\u00f5tteluule.12\u00a0Kui Kaplinski alustab luuletust v\u00e4rssidega: “Musta-valgekirju kass \/ istub \u00fcksi keset lagedat nurme \/ ja ootab midagi, v\u00f5ibolla hiirekest”,13\u00a0siis v\u00f5ib tema loominguga p\u00f5gusaltki tuttav lugeja aimata, et ootav kass on t\u00f5epoolest kass, kes ootabki \u00fchel konkreetsel nurmel ja saab luuletuse jooksul t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fche laiema pildi \u00fclesjoonistamise ja sellega koos \u00fche \u00fcldisema ootamise kirjelduse osaks. Luuletuse l\u00f5puni lugenud, selgub, et inimesed (ja ka koduloomad, kelle s\u00f6\u00f6k ilmast s\u00f5ltub) ootavad tulemata j\u00e4\u00e4nud vihma. Tuleb aga ainult tuul, mis teeb asja veel hullemaks ja juhatab lugeja t\u00fchja aega, mis on suve ja s\u00fcgise vahel. Kass, nurm ja tuul p\u00fcsivad luuletuse jooksul identsetena. Nad v\u00f5ivad s\u00fcnekdohhiliselt saada millegi suurema osaks, kuid s\u00e4ilitavad laias plaanis sama t\u00e4henduse kui muudes keelem\u00e4ngudes. Alliksaare luuletuses p\u00fc\u00fctakse alati s\u00f5nade semantilist ja foneetilist potentsiaali avada, ristates nendel kahel tasandil ilmuvaid paralleele ootamatutel viisidel: “Linde on tarku ja tobedaid. \/ Part l\u00e4heb mardikatest rasva, aga jaanalind jaaguariliha ei ihalda.”14\u00a0Alliksaare luules on s\u00f5nade t\u00e4henduspotentsiaal p\u00fcsivalt ebastabiilses olekus, v\u00e4ljendades Hasso Krulli s\u00f5nul just fundamentaalset valmisolekut muutumiseks. Nii v\u00f5iks A-keele kui keeleluule ja K-keele kui m\u00f5tteluule vahelist erinevust m\u00e4\u00e4ratleda keele sula-oleku ja asjastatuse eri astmete pinnalt: Alliksaare luule v\u00f5rsub eesti keele semantika-, foneetika- ja prosoodian\u00e4htuste kinnistumise eelselt molekulaarselt tasandilt, mis v\u00f5imaldab \u00fchiskonna stabiilsetest keelem\u00e4ngudest v\u00e4ga kaugele triivida, neid m\u00e4nge justkui eemalt seirates. Kaplinski luule l\u00e4htub eesti keele astmev\u00f5rra asjastatumast olekust, kus tavakeele t\u00e4hendusv\u00e4li on muutunud suhteliselt stabiilseks ja luule hakkab pigem k\u00fcsima selle juba-kehtivate keelemaailma konventsioonide ja selles elava mina identsuse j\u00e4rele.<\/p>\n
K-keele kehtestatud ruumis on luulel, filosoofial ja isegi teadusel v\u00f5imalik ajutiselt diskursiivselt sama ruumi asustada. Ka nende eri valdkondade kohta tuleb t\u00f5deda, et Kaplinski luules p\u00fcsivad nad identsetena. Nagu h\u00e4sti teada, leiab Kaplinski luulest palju dialooge autori jaoks oluliste teadus- ja filosoofiatekstidega, mis ilmuvad luulesse oluliste viidetena, kuid ei lahenda K-keele all olevat s\u00fcgavamat Mina identsuse probleemi. A-keel v\u00f5ib teaduse, filosoofia ja kunsti funktsioonidest kaudselt k\u00f5neleda, nagu Madis K\u00f5ivule p\u00fchendatud luuletuses “Eleegiline dit\u00fcramb dialektilise anal\u00fc\u00fcsi elementidega”, kuid luuletus ei kehtesta stabiilset maailma, milles oleks t\u00f5mmatud selge piir luule ja teaduse v\u00f5i t\u00f5e ja vale vahele. Pigem hoidutakse nende piiride eelsele anarhilisele alale, kus \u00fcks vastandus l\u00e4heb \u00fcle teiseks. Koos \u00fcheselt kehtiva piiriga j\u00e4\u00e4b A-keelses luules \u00e4ra ka K-keelele omane valu identsuse v\u00f5i identifikatsiooni luhtumise p\u00e4rast: fatalismi ei saa tekkida luulemaailmas, mille semantika elemendid on pidevas liikumises v\u00f5i m\u00e4\u00e4ramatus olekus.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et Madis K\u00f5iv joonistab essees “N\u00f5nda lausus Jaan Kaplinski” K-keele ja A-keele kujul v\u00e4lja huvitava vastanduse, mis v\u00f5imaldaks vaadelda ka hilisema eesti luule peamisi hoovusi nii eri ajaloomomentidel kui ka nende j\u00e4rgnevuses. Kaplinski p\u00f5hilaadilt meton\u00fc\u00fcmiline15 luulekeel tegeleb visalt subjekti identsuse v\u00f5imatu k\u00fcsimusega, tundes end \u00e4ra k\u00f5iges \u00fcmbritsevas ja \u00fcletades piire, mis \u00f5igupoolest osutuvad alati-juba arbitraarseteks. Alliksaareliku A-keele olemuseks on l\u00f5putu liikumine eesti keele s\u00f5nade k\u00f5la- ja semantikaparalleelide vahel. See on igal sammul poolduva, paljuneva ja iseendaga vaidleva luule keel. Sestap on vastanduste ja piiride vaheline m\u00e4ng A-keeles rohkem lubatud kui K-keeles. Nagu luulele omane, liigub \u00fcle piiride ka K-keel, kuid selle k\u00e4igus avanev mitteidentsus ja vastuolu on selles luules traagiliselt markeeritud. \u00dcldiselt on \u00e4ra tuntud, et Kaplinski-j\u00e4rgsus on eesti n\u00fc\u00fcdisluule pildis domineeriv laad. Kas on v\u00f5imalik, et A-keele avatud v\u00f5imalused on sellev\u00f5rra v\u00e4hem realiseeritud v\u00f5i Alliksaare-j\u00e4rgsus luulemaastikul kuidagi raskemalt \u00e4ra tuntav? See k\u00fcsimus ootab juba suuremal uurimist\u00f6\u00f6l p\u00f5hinevat vastamist.<\/p>\n
2. Mati Unt: Must mootorrattur<\/p>\n
Essee “Mati Unt: Must mootorrattur (Enne suuruse tulekut)” dateering 6. september 1976 kattub Undi loomingu keskmise, Mihkel Muti k\u00e4sitluses tema kuldperioodiga.16\u00a0Nii varane kirjutamisaeg on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, sest alles aastal 2004, Undi 60. s\u00fcnnip\u00e4eva puhul Loomingu jaanuarinumbris ilmunud tekst ennetab ja kontseptualiseerib p\u00f5hjalikult mitmeid Undi retseptsioonis hiljem keskseks saavaid t\u00f5demusi.17\u00a0K\u00f5ivu essee on kirjutatud reaktsioonina Undi 1976. aastal ilmunud kogumikule “Must mootorrattur”, mis sisaldab hulga l\u00fchijutte, stseene n\u00e4idendist “Good-bye, baby”, “Via regia” ja jutustuse “Kui me veel surnud ei ole, siis elame praegugi” teise, \u00fcmber t\u00f6\u00f6tatud versiooni. K\u00f5iv p\u00fc\u00fcab oma essees v\u00e4lja joonistada kirjaniku tekstide poeetilist omap\u00e4ra ja uut sorti jahmatavat usutavust, selgitades samas, miks j\u00e4tab Undi kirjutusviis ta ikkagi\u00a0v\u00e4ikeseks\u00a0kirjanikuks. Essee \u00fclesehitus on h\u00fcplik v\u00f5i isegi eksperimentaalne, mis v\u00f5is lisaks K\u00f5ivu isiku ideoloogilisele sobimatusele seitsmek\u00fcmnendate eesti kirjanduselus18\u00a0olla lisap\u00f5hjus teksti ilmumata j\u00e4\u00e4misele omal ajal. K\u00f5ivu tehtav laiem \u00fcldistus koosneb tegelikult neljast omavahel p\u00f5imunud teemast, mida ta k\u00e4sitleb l\u00e4bisegi. Need on: 1. J\u00e4ljenduse probleem Undi loomingus; 2. Unt ja traditsioon ehk Undi kirjanduslikud eellased; 3. Undi teksti realistlikkus;19\u00a04.\u00a0Saatusetrag\u00f6\u00f6dia kasutamine ja Unt kui surmakirjanik. K\u00e4sitlen neid j\u00e4rgnevalt samas j\u00e4rjekorras.<\/p>\n
\u00dcsna oma essee algusosas esitab K\u00f5iv v\u00e4ikese Platoni koopa-m\u00fc\u00fcdiga sarnase allegoorilise v\u00f5rdpildi:<\/p>\n
V\u00f5tame inimesed, kes on s\u00fcndinud kinos, imenud seal rinda [\u2014] n\u00e4inud ainult istujaid, istunud nende pimedates s\u00fcledes, roninud \u00fcle nende pimedate \u00f5lgade, pimedas saalis, kiskunud peast nende pimedaid m\u00fctse, ja niiviisi m\u00e4nginud, saanud joosta ainult kahes ristuvas koridoris, mis l\u00f5ikavad saali neljaks, v\u00f5i alleedel, mis hiilivad m\u00f6\u00f6da seina\u00e4\u00e4ri, need lapsed, kes n\u00e4evad valgust ainult kahest helendavast august tummas tagaseinas, kaht tolmus helendavat kiirt, millesse ainult harva eksib m\u00f5ni k\u00e4rbes, ja kes t\u00f5eliselt n\u00e4evad ja kuulevad ainult neljandat seina \u2013 pilti. Mida t\u00e4hendab “j\u00e4ljenduslik fiktsioon”, kui pilt ise on j\u00e4ljenduslik fiktsioon? Kas nad peavad r\u00e4\u00e4kima tumedatest k\u00e4ikudest pinkide vahel, p\u00fcksis\u00e4\u00e4rtest, kingadest, saabastest, p\u00f5lvedest, sukkadest, k\u00f5rgetest ja madalatest kontsadest ja taldadest, mida nad \u00f5ieti ei n\u00e4egi, tunnevad ainult katsudes? [\u2014] Midagi ei s\u00fcnni, k\u00f5ik on juba valmis s\u00fcndinud \u00fcleval valgel seinal, maailmas, kuigi sekundaarses, kuid ometi valmis maailmas. Seal on valmis inimesed valmis vahekordades. Seal on k\u00f5ik oluline ja valge. Kas ei pea nad siis r\u00e4\u00e4kima valgusest, v\u00f5i kuidas? (458\u2013459)<\/p>\n
K\u00f5ivu v\u00f5rdpilt kirjeldab reaalsust, mille elaniku jaoks on tegelikkuse ja representatsiooni vaheline erinevus kadunud. Selles elavad inimesed, kelle jaoks on j\u00e4ljenduslike fiktsioonide (v\u00e4ljend, mille K\u00f5iv v\u00f5tab \u00fchest Undi arvustusest) pidev vastuv\u00f5tmine midagi esmast, mis t\u00e4idab kogu elu ja millele ei eelne mingisugust n-\u00f6 primaarsemat elukogemust. Reaalsuses on selline olukord m\u00f5istagi v\u00f5imatu ja ka K\u00f5ivu kirjeldatud kinosaal sisaldab paratamatult seda primaarset reaalsust: pimedus, kino vahek\u00e4ikudes ringi jooksmine, vaatajate m\u00fctsid, jalad jms. K\u00f5iv n\u00e4ib aga p\u00fc\u00fcdvat osutada Jean Baudrillard’i formuleeritud kuulsale postmodernse olukorra kirjeldusele, milles reaalsus ja representatsioon, koopia ja originaal omavahel kohad vahetavad ning mille tulemusel “[k]aob kogu metaf\u00fc\u00fcsika. Pole enam olemise ja n\u00e4ivuse peeglit, reaalset ja tema m\u00f5istet. [\u2014] K\u00fcsimus on reaalsuse asendamises reaalsuse m\u00e4rkidega, seega siis mistahes reaalse protsessi v\u00e4ljat\u00f5rjumises tema operatoorse teisiku poolt, metastabiilse, programmeeritud, laitmatu t\u00e4histusmasina poolt, mis pakub k\u00f5iki reaalsuse m\u00e4rke ja l\u00fchistab k\u00f5ik selle murrangud”.20\u00a0Otsese paralleeli t\u00f5mbamine K\u00f5ivu tekstist viis aastat hiljem ilmunud Baudrillard’i kuulsa esseega v\u00f5ib siinkohal tunduda ootamatu. Aga K\u00f5iv viitab t\u00f5epoolest edaspidi j\u00e4\u00e4m\u00e4e veepealse ja veealuse osa metafoori abil Undi loomingu kujutistele kui teatavatele\u00a0muljetele, mitte oma suver\u00e4\u00e4nsusega s\u00fcndmustele v\u00f5i tegelastele, mis v\u00f5iksid olla m\u00f5ne representatsiooni objektiks. Undi loomingu puhul n\u00e4ib tegu olevat just nimelt millegi Baudrillard’i m\u00f5istes h\u00fcperreaalsega: “J\u00e4\u00e4m\u00e4gi moodustub horisondil ja j\u00e4\u00e4b sinna, tema t\u00fchjus v\u00f5i t\u00e4ius ei tule kunagi n\u00e4htavale. \u00dcksk\u00f5ik, mis niisugune j\u00e4\u00e4m\u00e4gi ka ei oleks, on ta t\u00e4is v\u00f5i t\u00fchi, meieni j\u00f5uavad alati ja ainult muljed.” (468)<\/p>\n
K\u00f5iv selgitab Undi ise\u00e4ralikku mulje-poeetikat ka tema spetsiifilise suhte kaudu eelnevasse kirjanduslikku traditsiooni. Undi teostes on j\u00e4lgi selliste autorite nagu Hemingway ja Kafka fiktsionaalsetest maailmadest, aga need ei v\u00e4ljendu mitte samasuguste v\u00f5tete v\u00f5i s\u00fc\u017eeede kaudu, vaid taas, pigem simulaakrumitaolistes m\u00e4rkides. Nii \u00fctleb K\u00f5iv l\u00fchiromaani “M\u00f5rv hotellis” seose kohta Kafkaga: “Muidugi ei ole “M\u00f5rval hotellis” ja tema autoril, priskel ja m\u00f5istlikul eesti poisil, midagi \u00fchist tiisikushaige ja segase juudipoisiga, kes kannatas kinnisidee all kirjutada romaan, mis juba p\u00f5him\u00f5tteliselt, oma olemuse poolest ei saagi l\u00f5ppeda. [\u2014] Mis on sellega tegemist voolujooneliselt l\u00e4bikomponeeritud “M\u00f5rval hotellis”?” (460) See kehtib ka teiste Undi teostele “aineseks” olevate autorite kohta:<\/p>\n
Mis puutuvad siia Kafka, Hemingway, Thomas Mann, Shaw v\u00f5i kes tahes teine, kes ei t\u00e4henda kokku midagi muud kui sekundaarset maailma ja arhet\u00fc\u00fcpilisi legende, sekundaarseid juba oma \u1f00\u03c1\u03c7\u03ae’s, legende ainult \u2013 sekundaarse maailma v\u00f5imalikud, aga \u00fcldistatud, keskmistatud kristallisatsioonid. (460)<\/p>\n
Koosk\u00f5las essee kirjutamisajal alles t\u00e4rkava meediateooriaga tahab K\u00f5iv osutada sellele, et Undi looming on meedialiselt vahendatud keskkonnas s\u00fcndinud kirjandus, kus reaalsusele ongi ligip\u00e4\u00e4s ainult l\u00e4bi massimeedia: “See peabki nii olema maailmas, milles kunstlik, sekundaarne, raamatune, kinone, ajalehene, raadione, televiisorne [sic!] valmisvormituna katab t\u00e4ielikult primaarse” (460). K\u00f5ivu k\u00e4sitlus Undi loomingu fenomenist sobitub niisiis h\u00e4sti tuntud postmodernistliku kultuurisituatsiooni kirjeldustega, mille kohaselt t\u00e4hendab postmodernism kas arhailise (K\u00f5ivu k\u00e4sitluses: primaarse) mineviku j\u00e4lgede l\u00f5plikku minema p\u00fchkimist (nagu osutas oma kuulsas raamatus Fredric Jameson21) v\u00f5i uue h\u00fcperreaalsuse kehtestamist, milles millelegi primaarsele polegi enam \u00fclepea v\u00f5imalik osutada (Baudrillard). Vahekokkuv\u00f5ttena v\u00f5ib \u00f6elda, et K\u00f5ivu essee juhatabki sisse arusaama postmodernsest Undist ning valgustab tema loomingut j\u00e4ljenduse ja traditsiooni vaatepunktist. Kuid v\u00e4ga olulised on K\u00f5ivu k\u00e4sitluses ka k\u00fcsimused kirjanduslikust realismist ja saatusetrag\u00f6\u00f6dia t\u00e4htsusest Undi loomingus.<\/p>\n
Mati Unt ei ole \u00fcldiselt tuntud realistliku romaani esindajana. Eesti kirjanduse realismitraditsiooni tuumikuna on kinnistunud varasemad, n-\u00f6 k\u00fclarealismiga seonduvad autorid Eduard Vilde ja A. H. Tammsaare, aga ka varane Karl Ristikivi ja Mats Traat. Nende autorite t\u00e4htsaim ajalooline taust on moderniseerumisega kaasnev linna ja maa vahekorra muutumine ning tegelaste liikumine nende kahe keskkonna vahel. Unt on seevastu algusest peale tuntust kogunud pigem linnakirjanikuna. Realismiga seostatakse ka totaalsuse v\u00f5i panoraamse kujutise loomise ambitsiooni: autor peaks jutustama eri sotsiaalsetesse klassidesse kuuluvate inimeste elulugusid pikema aja v\u00e4ltel, andes \u00fclevaate \u00fche inimsaatuse muutumisamplituudist m\u00f5nel kindlal ajalooperioodil. See t\u00e4hendab muu hulgas, et autor peab \u00fcsna palju energiat kulutama tegelaste individuaalsuse ja isikup\u00e4ra v\u00e4ljajoonistamiseks. Just selle realismi aspekti kohta Undi loomingus on Madis K\u00f5ivul teha m\u00f5ned olulised t\u00e4helepanekud, mida ta s\u00f5nastab Undi jutustuse “Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi” kahte versiooni anal\u00fc\u00fcsides.22\u00a0K\u00f5iv eelistab teist versiooni (edaspidi J II, ilmus kogumikus “Must mootorrattur”) esimesele (J I, ilmus Loomingus 1973, nr 11\u201312), koheldes seda esimese, “veetlevalt abitu” (465) versiooni korrektiivina. Teise versiooni otsustav erinevus esimesest on loo keskmes oleva perekonna p\u00e4risnimede Julius Volt, Salme Volt ja Hannes Volt asendamine lihtsalt Isa, Ema ja Pojaga. Lisaks on kogu lugu \u00fcmber kirjutatud l\u00fchemaks, \u00f6konoomsemaks, v\u00e4hendatud on tegelaste elu sattumuslike detailide hulka. K\u00f5iv r\u00f5hutab, et J I on ebat\u00e4iuslik just sellep\u00e4rast, et selle tegelastel on “oma individuaalne aeg” (467), samas kui J II tegelastel puudub v\u00e4himgi \u00f5igus oma individuaalsusele, s\u00f5ltumatule minevikule. Tegelaste individuaalne aeg on \u00fcks kirjandusliku realismi tingimusi: lugeja peab suutma samastuda millegi t\u00fc\u00fcpilisega tegelases, aga seesama t\u00fc\u00fcpilisus peaks sisaldama ka piisavalt palju sattumuslikkust, et m\u00f5juda usutavalt ja eluliselt. J II puhul hakkab aga igal sammul silma pigem \u00e4\u00e4rmuseni viidud t\u00fc\u00fcpilisus.<\/p>\n
Lugu algab lausetega “Elas kord kolmeliikmeline perekond: isa, ema ja poeg. Vanemad olid umbes pool sajandit vanad, poeg aga umbes veerand sajandit. Nende kodu oli keskmise suurusega eramajas. Ka ise kuulusid nad keskklassi.”23\u00a0Sellise sissejuhatava raamistusega haarab Unt k\u00e4sitlusobjektiks oma ajastu ja selle kunsti k\u00f5ige t\u00fc\u00fcpilisema teema ja tegelaskonna: valge Euroopa keskklassi perekonna. V\u00f5rreldes loo esimese versiooniga on J II-s kadunud terve hulk episoode, milles kujutatakse tegelaste igap\u00e4evaelu ja individuaalsust. J I algab Hannes Voldi ja tema isa Julius Voldi elu ja omavaheliste suhete tutvustamisega, kasutades selleks mitut detailset episoodi: Hannes \u00fcheteistk\u00fcmneaastasena kooli jutustamis\u00fclesannet t\u00e4itmas; Julius Volt \u00f6\u00f6sel peatunud liinibussi juures suitsetamas ja meenutamas \u00fcht pojaga seotud konkreetset juhtumit; poeg Hannese \u00f6ine joobes restoranik\u00fclastus ja l\u00e4henemiskatsed baaridaam Leale, mis sisaldab ka poja pikka monoloogi; vaikne \u00f6\u00f6 unetu Juliuse ja Salme Voldi magamistoas \u00fches Juliuse mureliku sisek\u00f5nega jne. V\u00e4ga palju nendest episoodidest on kas l\u00fchemaks lihvitud, hoopis kadunud v\u00f5i muudetud v\u00e4ikesteks abstraktsioonideks, mis on tihti palju hinnangulisemad kui esimeses versioonis. K\u00f5iv ei osuta selle Undi loomingule nii iseloomuliku n\u00e4htuse anal\u00fc\u00fcsimisel k\u00fcll kirjanduslikule realismile ja sellega seonduvatele m\u00f5istetele, nagu t\u00fc\u00fcpilisus, t\u00f5en\u00e4olisus v\u00f5i h\u00f5lmavus, aga n\u00e4ib kokkuv\u00f5tteks v\u00e4itvat, et Undi suurim tugevus on just realistlikkusest parajal m\u00e4\u00e4ral abstraheerumine ja m\u00fc\u00fcdi v\u00f5i legendi struktuurile panustavate lugude loomine.<\/p>\n
Just sellega seondub K\u00f5ivu Undi-k\u00e4sitluse neljas keskne motiiv: saatusetrag\u00f6\u00f6dia kasutamine ja Unt kui surmakirjanik. K\u00f5ivu s\u00f5nul on J II “prantsuse l\u00fchiromaan saatusetrag\u00f6\u00f6dia motiividega”. (465)24\u00a0Seejuures on aga arusaamatu, milles tegelaste saatus, nende ise\u00e4ralik s\u00fc\u00fc t\u00e4psemalt seisneb, sest eespool kirjeldatud individuaalsuse puudumise t\u00f5ttu ei saa lugeja aimu nende minevikust. Nii m\u00f5jub tegelaste s\u00fc\u00fc ebaproportsionaalselt suurena, v\u00f5rreldes nende katsumuste ja eksimustega. (456) K\u00f5iv seletab seda tasakaalutust sellega, et tegelased on erinevad Undi isest eraldatud minad: “Isa ja poja s\u00fc\u00fc on, et nad m\u00f5lemad on matiundid.” (457) Sellisena on Undil v\u00f5imalus (ja v\u00f5ib-olla isegi kohustus?) oma tegelased tappa. Aga Unt on K\u00f5ivu k\u00e4sitluses surmakirjanik laiemaski m\u00f5ttes. Tema tekstides on surm justkui p\u00f5genemistee v\u00f5i tegelastele j\u00e4etav tagavarav\u00e4ljap\u00e4\u00e4s, mitte \u00fche inimese ainulise eksistentsi v\u00f5i saatuse piire kehtestav paratamatus. See eristab K\u00f5ivu n\u00e4gemuses Unti Vahingust: “Vahingu inimesed on m\u00f5istetud elama, neil ei ole p\u00e4\u00e4su kuhugi, surm ei ole mingi lahendus, surm kuulub elu juurde, ta on julm paratamatus, kuid ainult; surmaga ei j\u00e4\u00e4 elu elamata, surmaga ei p\u00f5geneta kuhugi. [\u2014] Mati Undi inimestel on p\u00e4\u00e4setee alati olemas.” (464) Siinkohal on v\u00f5imalus vaielda, kas see kehtib ikka kogu Undi loomingu kohta v\u00f5i peamiselt tema keskmise perioodi tekstide kohta, nagu “Ja kui me veel surnud ei ole, siis elame praegugi” ning “Mattias ja Kristiina”, milles surm, saatus ja p\u00f5genemine on kesksed stilisatsiooni elemendid.<\/p>\n
K\u00f5iv j\u00e4tkab oma Undi-t\u00f5lgendust neli aastat hiljem valminud essees “J\u00e4\u00e4m\u00e4est loobumine”, mille keskne objekt on poliitiliselt suhteliselt vabamate kuuek\u00fcmnendate ja seitsmek\u00fcmnendate algusele j\u00e4rgnenud nn p\u00fcrronismi-ajastu. Essee l\u00f5puks j\u00f5uab K\u00f5iv selle ise\u00e4raliku Bre\u017enevi-aegse ENSV p\u00fcrronismi seostamiseni Briti empirismiga, igap\u00e4evapraktikate irratsionaalsuse anal\u00fc\u00fcsi jm huvitavate j\u00e4reldusteni, mis on aga liiga keeruline kooslus, et seda siinkohal pikemalt lahti harutada. Undile keskendub essee esimene pool, kus K\u00f5iv rekonstrueerib 1970-ndate teise poole kirjandussituatsiooni, mille \u00fcks t\u00e4htsamaid uusi tulijaid on Mihkel Mutt, kes on \u00fchtlasi Mati Undi \u00f5pilane. Kuid juba Muti esimeste teoste j\u00e4rel p\u00f6\u00f6rdub suhe \u00fcmber. K\u00f5iv demonstreerib, kuidas Unt v\u00f5tab “S\u00fcgisballi” poeetikas omakorda eeskuju Muti stiilist. Hinnangulises plaanis kinnitab K\u00f5iv “J\u00e4\u00e4m\u00e4est loobumises” Undi geeniuse-staatust, nimetades teda prohvetiks, kel on ainuline anne tegelikkuse arenguid mitte ainult t\u00e4pselt j\u00e4ljendada, vaid ka ette n\u00e4ha. K\u00f5ivu antud iseloomustuses leidub lausa deemonlik aspekt:<\/p>\n
Liigutav ei ole n\u00e4ha Fabiani \u00f5pitahet, liigutav on n\u00e4ha prohveti enda \u00f5pitahet. \u00d5ieti mitte liigutav, vaid hirmutav, hirmutav ja \u00fclendav. Sest midagi t\u00f5eliselt deemonlikku on temas, prohvetis. Tema j\u00e4ljendamisv\u00f5ime on \u00fcleinimlik. Ta j\u00e4ljendab stiili, sellega ruumi, mida veel ei ole olnud, mis veel alles tuleb. Ta ehitab ruumi, aga selgub, et seda, mille j\u00e4rgi ta ehitab, ehitatakse alles.25<\/p>\n
Nende \u00fcliv\u00f5rrete juures on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et oma “Musta mootorratturi” essee l\u00f5pus nendib K\u00f5iv, et “Mati Unt, kuigi geniaalne, on otsustanud olla v\u00e4ike”. (489) Selle l\u00f5ppj\u00e4relduse tagamaad ei ole \u00fcheselt arusaadavad, aga pakun, et neil on seos eespool viidatud tegelaste autonoomsest ajast ja sellega ka realismist loobumisega. Unt j\u00e4\u00e4b K\u00f5ivu silmis v\u00e4ikseks kirjanikuks, kuna ei ole kehtestanud eesti kirjanduses fiktsiooni j\u00f5ul uut iseseisvat elu elavat maailma, nagu seda on Tammsaare Vargam\u00e4e, Lutsu Palamuse, Traadi Palanum\u00e4e v\u00f5i Krossi Wikmani kool, mis k\u00f5ik on maastikke, inimesi ja nende lugusid \u00fchendavate kooslustena muutunud omamoodi legendideks. K\u00f5ivu t\u00f5lgenduses on Unt eesti kirjanduse esi-postmodernist, kelle ajastul niisugused suured rahvuslik-modernistlikud legendid enam ei s\u00fcnni.26\u00a0Unt on pigem uue globaalse linna\u00fchiskonna ja selles tekkivate ja lagunevate, h\u00fcperreaalsete maailmade kaardistaja. Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et Madis K\u00f5iv ennetab oma kahes N\u00f5ukogude perioodil ilmumata j\u00e4\u00e4nud essees mitmeid teemasid, mis v\u00f5tavad ajapikku Mati Undi retseptsioonis keskse koha. K\u00f5ivu Unt on postmodernne, h\u00fcperreaalsusele orienteeritud kirjanik. See tees leiab laiemat omaksv\u00f5ttu nii tema hilisema kirjandusloominguga (eriti romaanidega “\u00d6\u00f6s on asju” ja “Doonori meelespea”) kui ka lavastustega.<\/p>\n
3. Vaino Vahing, ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi kaotus ja v\u00f5it<\/p>\n
K\u00f5ivu isiklik suhe Vaino Vahinguga v\u00f5is siinses essees k\u00e4sitletavatest autoritest olla k\u00f5ige l\u00e4hedasem. Vahingu p\u00e4evaraamatud v\u00f5imaldavad punktiirselt j\u00e4lgida selle suhtluse teket ja arengut 1970-ndate v\u00e4ltel ning kujunemist sisukaks ja intensiivseks koost\u00f6\u00f6ks 1980-ndatel. Just siis ilmuvad n\u00e4idend “Faehlmann” (1982), romaan “Endspiel” (1988) ning \u00fcheskoos alustatakse Prantsuse revolutsiooni teemalist n\u00e4idendit Marat’st, mis j\u00e4\u00e4b aga p\u00e4rast p\u00f5hjalike eelt\u00f6\u00f6de alustamist pooleli.27\u00a0Sellel isiklikus elus \u00fcsna s\u00fcngel ja \u00fcksildasel perioodil on Vahing 4.\u00a0augustil 1981 oma p\u00e4evaraamatusse kirjutanud: “Keegi peale Madis K\u00f5ivu ei tunne mu elu ega loomingu vastu huvi.”28<\/p>\n
Essees “Mees, kes ei mahu iseendasse” nimetab K\u00f5iv Vaino Vahingut \u00fcheks v\u00f5tmeisikuks sajandil\u00f5pu freudismis\u00f5dades. Vahingu v\u00f5tmelisus selles s\u00f5jas piirdub ilmselgelt eesti kultuuriga, aga s\u00f5da ise on laiem, kulgeb l\u00e4bi erinevate teadusdistsipliinide ja pole ka t\u00e4na, veerand sajandit p\u00e4rast K\u00f5ivu essee ilmumist veel l\u00f5ppenud. See s\u00f5da keerleb ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi teooria ja praktika s(t)aatuse \u00fcmber ja on muutunud oma m\u00f5\u00f5tmetelt lausa hoomamatuks, kuna peale kliinilise praktika on ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi teooria levinud kirjanduse,29\u00a0filmi ja teatri uuringutesse, poliitilisse teooriasse, sotsioloogiasse ja filosoofiasse (eriti ontoloogiasse30). K\u00f5ivu essee ilmumise aegne (Looming 2000, nr 2, lk 290\u2013300) lahing keerles kitsamalt J\u00fcri Alliku pika j\u00e4rels\u00f5na \u00fcmber, mis ilmus Sigmund Freudi kolme teksti eestikeelseid t\u00f5lkeid koondava kogumiku “Inimhinge anatoomiast” l\u00f5pus.31\u00a0Alliku v\u00e4ga hinnangulisele ja erapoolikule j\u00e4rels\u00f5nale reageerisid kultuurilehes Sirp Valle-Sten Maiste ja Jaanus Adamson, millele j\u00e4rgnes omakorda Alliku vastulause.32\u00a0Madis K\u00f5ivu s\u00f5nul n\u00e4htub J\u00fcri Alliku j\u00e4rels\u00f5nast, nagu oleksid freudismis\u00f5jad juba l\u00f5ppenud ja v\u00f5itjad selgunud. See v\u00f5ib olla nii j\u00e4rels\u00f5na kesksest aspektist l\u00e4htudes, milleks on ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi teaduslik-meditsiiniline t\u00f5husus ja metoodiline l\u00e4bipaistvus. Kuid K\u00f5ivu s\u00f5nul elab Freudi m\u00f5ttep\u00e4rand edasi ka teistes valdkondades, mis on sama t\u00e4htsad kui teaduslik-meditsiiniline. Neis valdkondades pole ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs kaotanud ja Vahingu elul ja loomingul on oluline t\u00e4htsus just seesuguste kultuuriliste praktikate kontekstis. (441\u2013442)33<\/p>\n
Enne selle juurde minekut tuleks aga t\u00e4psustada, missugune on Madis K\u00f5ivu enese v\u00f5etud hoiak ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi diskursuse, selle teooria ja praktika n\u00fc\u00fcdisaegse staatuse suhtes, kui ta \u00fcldiselt n\u00f5ustub J\u00fcri Alliku ja ilmselt suure osa meditsiini- ja ps\u00fchholoogiateaduse kogukondade otsusega ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi kaotuse osas teadusena. K\u00f5iv haarab freudismi kui m\u00f5ttevoolu ajaloolisesse narratiivi, milles see m\u00e4ngib otsustava p\u00f6\u00f6raku rolli:<\/p>\n
Puhtteaduslikult v\u00f5ib freudistlik meditsiinitehnika olla kahtlane, kuid see ei muuda enam olulist. Kord on teda juba teaduslikuna v\u00f5etud ja selle formaalse maski all on ta korda saatnud p\u00f6\u00f6rdumatu. P\u00e4rast freudistlikku p\u00f6\u00f6ret ei saa me ka p\u00e4rast tagasip\u00f6\u00f6ret olla endised, t\u00e4iesti s\u00f5ltumatult esialgse “seade” teaduslikust v\u00e4\u00e4rtusest v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtusetusest. Selles m\u00f5ttes tulebki freudismi ja Freudi t\u00e4hendust seletada p\u00f6\u00f6rde l\u00e4biteinute j\u00e4rgi ja mitte vastupidi. (445)<\/p>\n
K\u00f5iv ei viita seda \u00fcldistust tehes \u00fchelegi allikale, aga tema vaatepunkt on l\u00e4hedane mitmele XX sajandi teise poole filosoofilisele k\u00e4sitlusele,34\u00a0mis j\u00e4tavad ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsile autonoomia ja t\u00e4htsuse alles ka p\u00e4rast selle l\u00e4bikukkumist positiivse teadusena. Ta kirjeldab \u00fcsna t\u00e4pselt ka ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctilise ravi ja kultuuripraktika paradoksaalset, retroaktiivset toimimisviisi, millel on v\u00f5ime isiku identiteeti \u00fcmber kujundada: “M\u00e4ngides m\u00e4ngime iseennast, et selleks saada. Endam\u00e4ngimine on ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctiline m\u00e4ng, mis kordab mind-ennast sellena, kellena ma kunagi olles pole kunagi (enne) olnud, kuid olen n\u00fc\u00fcd.” (446) K\u00f5iv osutab ka neurootiliste s\u00fcmptomite konstrueeritusele ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi enda poolt: “[\u2014] haigus, mille freudism on ravimiseks v\u00e4lja m\u00f5telnud ja inimestesse (haigetesse) sisendanud, on n\u00fc\u00fcd, sajandil\u00f5pul, k\u00f5rgelt tsiviliseeritud rahva elamismoodus.” (446\u2013447) Selles lauses v\u00f5ib tunda iroonianooti v\u00f5i viidet h\u00fcsteerilise ja obsessiivse neuroosi t\u00fchisusele v\u00f5rreldes n-\u00f6 t\u00f5siste ps\u00fchhiaatriliste haigustega nagu skisofreenia.<\/p>\n
Igal juhul on Vahing K\u00f5ivu k\u00e4sitluses \u00fcks freudistliku p\u00f6\u00f6rde l\u00e4biteinutest, kelle m\u00e4ngu edukuse j\u00e4rgi tuleks ka freudismi hinnata (mitte vastupidi), \u00f5igupoolest on ta meie esifreudist: totaalne m\u00e4ngija selle s\u00f5na ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctilises t\u00e4henduses. \u00dcksk\u00f5ik missugune doktriin, uskumus v\u00f5i harjumus v\u00f5ib Vahingu loomingus ja elus saada potentsiaalselt m\u00e4ngu alguspunktiks. Ja Vahingul on erip\u00e4rane anne m\u00e4ngida ideede ja doktriinidega t\u00e4ie naiivsusega nagu laps. (449) Siin tuleks teha t\u00e4psustus ja toonitada, et Vahing ei ole kindlasti nihilist v\u00f5i relativist, kelle jaoks m\u00e4ngu k\u00f5ikehaaravus seostuks mingisuguse v\u00e4\u00e4rtustevaakumiga. See tuleb v\u00e4lja eriti Vahingu antud intervjuudes,35\u00a0kus ta t\u00f5mbab tihti tugevaid piire v\u00f5i vannub truudust mingitele olulistele v\u00e4\u00e4rtustele (n\u00e4iteks ps\u00fchhiaatri eetika). K\u00f5ivu iseloomustust tuleks m\u00f5ista pigem nii, et Vahingu jaoks toimib m\u00e4ng t\u00f5e suhtes teatava testi v\u00f5i garantiina.\u00a0Spiel\u00a0peaks laskma \u00fcleliigsel ja v\u00f5ltsil langeda ja inimese t\u00f5elisema t\u00f5e alles j\u00e4tma.<\/p>\n
K\u00f5iv vaatleb Vahingu elu- ja kirjandustekste \u00fcldises m\u00e4ngu paradigmas, kus need kaks teksti \u2013 praktikad, h\u00e4ppeningid, \u017eestid ehk igap\u00e4evaelu tekstid \u00fchelt poolt; ja kirjandustekstid teiselt poolt \u2013 \u00fcksteist m\u00f5jutavad. Esimese, \u017eestide ja ette planeerimata performansite valdkonna n\u00e4iteks toob K\u00f5iv Vahingu demonstratiivse kassi laiba koristamise nende \u00fchisel P\u00e4rnu-reisil. (443\u2013444) Surnud kassi koristamise juurest liigub aga K\u00f5iv v\u00e4ga ruttu edasi ega esita k\u00fcsimust selle episoodi t\u00e4henduse kohta. Sestap j\u00e4\u00e4b lugejale segaseks, kas kassi laiba koristamine oli m\u00f5eldud lepitusliku aktina v\u00f5i kaastundeavaldusena, mida tuli avalikult (Madis K\u00f5ivu ja teise reisikaaslase ees) m\u00e4ngida, et kaastunne \u00fcldse tekiks ja endaga \u00f5iged emotsioonid kaasa tooks. Vahingu kirjandustekstidesse on m\u00e4ng lugejaga v\u00f5i isegi lugeja ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs K\u00f5ivu s\u00f5nul sisse kirjutatud\u00a0k\u00e4skiva\u00a0tooni kaudu. Vahingu tekst sunnib lugejat astuma mingisugusesse dispositsiooni, v\u00f5tma omaks mingeid hoiakuid ja tegema autoriga kaasa ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctilise seansi. (452) P\u00fc\u00fcan j\u00e4rgnevalt m\u00f5ista, mida K\u00f5iv selle k\u00e4skivuse all silmas pidas, kuid minu t\u00f5lgendus viib ilmselt K\u00f5ivu vaatepunkti juurest kuhugi edasi.<\/p>\n
Vahingu jutustajah\u00e4\u00e4le vaatepunkt pole niiv\u00f5rd k\u00e4skiv, kui\u00a0p\u00f6\u00f6rduv. See torkab silma juba grammatilisel tasandil. Vahingu l\u00fchijuttudes on palju teises p\u00f6\u00f6rdes osasid, pikem jutustus “Sina”, samuti auhinnatud “Machiavelli kirjad t\u00fctrele” on tervenisti teises p\u00f6\u00f6rdes. Seep\u00e4rast peaks ehk Vahingu tekste lugema l\u00e4htudes apostroofsusest \u2013 m\u00f5istest, mida harilikult defineeritakse kui p\u00f6\u00f6rdumist eemal viibiva isiku v\u00f5i isikustatud loodusj\u00f5u poole ja mida k\u00f5ige enam seostatakse l\u00fc\u00fcrilise luule poeetikaga.36\u00a0Apostroofsus on aga proosakirjanduse kontekstis register, mis narratiivsusega h\u00e4sti ei segune: on raske jutustada lugu ja samal ajal kellegi poole p\u00f6\u00f6rduda. Paljude Vahingu juttude katkestuslik mulje tuleb just sellest. Tihti l\u00e4heb kolmandas p\u00f6\u00f6rdes alanud jutustus sujuvalt \u00fcle teise p\u00f6\u00f6rdesse. N\u00e4iteks jutus “Dialoogi kolm surma” alustab Mark Vistra nimeline tegelane minajutustaja palve peale pikka ja detailset jutustust Arhangelski kliinikust, kus salap\u00e4rane Livt\u0161aki-nimeline arst alkohoolikuid ravib. P\u00e4rast sissejuhatust toimub \u00fcmberjutustuses keset lauset p\u00f6\u00f6re “sinu” poole, misj\u00e4rel jutustus j\u00e4tkub ja omandab sisendusliku, lausa h\u00fcpnootilise tooni:<\/p>\n
Livt\u0161ak ravib talvel ja ka k\u00f5ige raskemat alkohoolikut ainult kaks p\u00e4eva. Nii et haiglas ei ole keegi \u00fcle kolme p\u00e4eva, kui kaugelt\u00a0sa\u00a0ka poleks. Esimese p\u00e4eva hommikul vestleb Livt\u0161ak\u00a0sinuga\u00a0umbes pool tundi. P\u00e4rib, kuidas reis l\u00e4ks, mis kodukandis uudist, kuidas inimesed elavad. Siis pakub ta\u00a0sulle\u00a0teed k\u00fcpsistega ja p\u00e4rast seda laseb soojalt riidesse panna. Paneb ka ise riidesse ja\u00a0te\u00a0l\u00e4hete \u00f5ue. Algaks nagu tavaline ennel\u00f5unane jalutusk\u00e4ik.37<\/p>\n
J\u00e4rgneb ravialust metsa vahel tabava deliiriumi kirjeldus. Ta n\u00e4eb v\u00f6\u00f6st saadik lumes seisvaid mehi, kes teda j\u00e4lgivad ja kelle eest ta l\u00f5puks kliinikusse pageb. Vistra \u00fcmberjutustusega l\u00f5peb novelli esimene osa, see kummastav jutustus ei saa \u00fchegi jutustajah\u00e4\u00e4le kommentaari v\u00f5i seda kuulava tegelase reageeringu osaliseks. Novelli teises osas peab samasuguse monoloogi naise poolt petetud v\u00f5i tema armastuses pettunud minajutustaja; kolmandas Hendrik Huss, kes p\u00f6\u00f6rdub Minna-nimelise tegelase poole ja peab talle dotseeriva, s\u00f5bralikku n\u00f5u andva ja passiiv-agressiivse tooni vahel k\u00f5ikuva loengu. Loo l\u00fchike pu\u00e4nt on traagiline: viidatakse Minna enesetapule ja Hendrik Hussi tapmisele n\u00f5ndanimetatud “m\u00f5istlike meeste” poolt, kes teda naise surmas s\u00fc\u00fcdistasid. Lugejale j\u00e4\u00e4b raske \u00fclesanne kujundada oma arvamus nende kolme perspektiivi ja pu\u00e4ndi kohta. Samuti tekitab k\u00fcsimusi, kuidas \u00fchendada kolmest osast ja pu\u00e4ndist koosnev lugu pealkirjaga “Dialoogi kolm surma”: kas neid kolme monoloogi peaks m\u00f5istma luhtunud dialoogide v\u00f5i dialoogide katsetena?<\/p>\n
Sarnase n\u00e4ite pakub novell “Kunstniku trahvikviitungid”, milles minajutustaja alustab lugu vimma kirjeldamisest, mida ta tunneb tuttava kunstniku Richardi vastu. Richard on Leningradis kunsti \u00f5ppinud ja seal palju \u00fchistranspordis ilma piletita s\u00f5itnud, kandes pileti asemel kaasas \u00fcsna rohket trahviraha. Kogutud trahvikviitungeid hoiab mees ora otsa pikituna. Lugu algab taas kolmandas isikus ja p\u00f6\u00f6rdub siis teise:<\/p>\n
Ta tahtis neid orade otsa aetud kviitungeid mulle n\u00e4idata, kuid ma kartsin kviitungeid, keeldusin neid vaatamast. Uudishimu oli muidugi suur, aga kartus veelgi suurem, \u00fcle uudishimu. Ja et sellest kartusest ning ebameeldivast tundest ometi lahti saada, otsustasin Richardit h\u00e4bistada\u2026 r\u00fcndama hakata. Algul polnud mul mingit plaani, ma p\u00f5lesin soovist \u00fcksk\u00f5ik kui alatu v\u00f5ttega Richardit kui inimest ja kunstnikku h\u00e4vitada.\u00a0Sind\u00a0h\u00e4vitada\u2026 \u00dcksi ma vaevalt toime oleksin tulnud, vaja oli k\u00fclalisi ja\u00a0su\u00a0naist, just sedasama Leningradis \u00f5hinaga kositud naist.38<\/p>\n
\u00dcsna \u00f5ela tooniga alanud loos \u2013 minajutustaja tahaks Richardit nagu kiusu v\u00f5i negatiivse afekti ajel tema naisest lahku ajada \u2013 j\u00f5uab jutustaja l\u00f5puks punkti, kus ta \u00fcritab n\u00e4idata, et lahkuminek oli vajalik ja Richard on sellest hoopis kasu saanud. “Kunstniku trahvikviitungeid” on sestap lihtne t\u00f5lgendada kui v\u00f5rdlemisi ohtliku ja inimeste eludesse aktiivselt sekkuva\u00a0Spiel’i n\u00e4idet ja apoloogiat.<\/p>\n
Kui Madis K\u00f5iv kirjutab, et “m\u00e4ng on neisse tekstidesse parooli tasemel sisse kirjutatud”, n\u00e4ib ta m\u00f5ista andvat, et neis teises isikus p\u00f6\u00f6rdumise kohtades (ja Vahingu tekstides \u00fcldisemalt) on lugejal ise\u00e4ranis lihtne enda subjektiivsust neisse tekstidesse projitseerida. Lugemisel tekkinud eeldused \u00fcritab Vahingu teksti h\u00e4\u00e4l seej\u00e4rel aga \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata, justkui proovides t\u00fchistada v\u00f5i ootamatult kummastada lugejas tekkinud samastumist. Selline t\u00f5lgendus on siiski spekulatiivne, kuna ei saa kindel olla, kuidas t\u00e4pselt lugeja end teise p\u00f6\u00f6rde poeetikaga suhtesse paigutab. V\u00e4hemalt sama v\u00f5imalik nagu samastumine jutustaja p\u00f6\u00f6rdumise adressaadiga on ka samastumine p\u00f6\u00f6rduja enesega.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et K\u00f5ivu peamine teene Vahingu retseptsioonis on v\u00f5tta t\u00f5sise arutluse alla tema spetsiifiline kaksikroll eesti kirjanduse autori ja seltskonnainimesena. See roll moodustub p\u00f5iminguna Vahingu kirjutatud ja “elatud” tekstidest, mille loomise meetodiks oli lavastamine. Niimoodi kujunes Vahingust K\u00f5ivu arusaama j\u00e4rgi omalaadne ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctik kirjanike seas, kelle tekstid ja seltskondlikud teod on alati kodeeritud kui v\u00f5imalikud provokatsioonid, mis ootavad reaktsioone ja vastukaja. K\u00f5iv r\u00f5hutab oma t\u00f5lgenduses, et neis provokatsioonides pani Vahing ka iseennast m\u00e4ngu ning ei teadnud tavaliselt, millega m\u00e4ng l\u00f5peb.<\/p>\n
L\u00f5petuseks<\/p>\n
Paul-Eerik Rummo on \u00fches arvustuses meenutanud, et kuuek\u00fcmnendate keskel Hando Runneliga Friedebert Tuglasel k\u00fclas k\u00e4ies oli viimane v\u00e4ljendanud arvamust, et noorema, n\u00f5ndanimetatud kuuek\u00fcmnendate p\u00f5lvkonna autorite \u00fcheks probleemiks on nendega sarnastelt positsioonidelt l\u00e4htuva kriitiku puudumine.39\u00a0Loomulikult v\u00f5ib sellise kriitiku kandidaatidena v\u00e4lja pakkuda Maie Kaldat v\u00f5i Ain Kaalepit. Aastak\u00fcmneid hiljem, ilma seda programmiliselt manifesteerimata v\u00f5i planeerimata, kujunes \u00fcheks kuuek\u00fcmnendate p\u00f5lvkonna kriitiku kandidaadiks Madis K\u00f5iv. Sellise staatuse omistamine K\u00f5ivule v\u00f5ib esialgu k\u00f5lada vastuoluliselt, sest ta ei avaldanud nende autorite noorus- ja hiilgeaegadel \u00fchtki retsensiooni. K\u00f5ivu puhul ongi tegemist pigem pikaaegse kaasm\u00f5tleja ja -teelisega, kes tundis siinses artiklis k\u00e4sitletud autorite tekste s\u00fcgavuti, kuid kel ei olnud erinevatel N\u00f5ukogude v\u00f5imu perioodidel kas sotsiaalset kapitali v\u00f5i oma ametialase identiteedi t\u00f5ttu soovi nende autorite kohta midagi avaldada. Nagu n\u00e4itas aga siin tehtud l\u00e4hivaatlus, on K\u00f5iv kirjutanud Jaan Kaplinski, Mati Undi ja Vaino Vahingu loomingu kohta \u00fched k\u00f5ige p\u00f5hjapanevamad esseed, millest Undi loomingut puudutav suutis ennetada paari aastak\u00fcmne p\u00e4rast kultuuris keskseks saanud arutlusi postmodernse olukorra \u00fcle. See on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, kuid mitte t\u00e4iesti \u00fcllatav, sest nagu alguses mainitud, \u00fcmbritses teda noorukieast peale kultuurne ja mitmekesiseid vaimseid otsinguid toetav keskkond. Autsaideri v\u00f5i distantsil viibiva vaatleja staatus tuli talle ilmselt kasukski, v\u00f5imaldades vaba ja v\u00e4heste piirangutega m\u00f5ttelendu. K\u00f5ivu esseed ei sisalda tavaliselt asjakohast sissejuhatust, keskpaika ja \u00fcldistavat kokkuv\u00f5tet, vaid tiirlevad \u00fcksikn\u00e4idete, erinevate kultuuriliste ja ajalooliste assotsiatsioonide ja filosoofiliste tagap\u00f5hjade vahel. On tunda, et K\u00f5iv on lugenud rohkem, kui viitab. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4vad mitmed tema \u00fcldistused h\u00e4maraks, isegi kui tunduvad usutavad.<\/p>\n
Siinse artikliga ei ole K\u00f5ivu kui eesti kirjanduse kriitiku, uurija ja kommenteerija panus m\u00f5istagi ammendatud. Edaspidi v\u00e4\u00e4riks l\u00e4hemat vaatlust K\u00f5ivu (ja m\u00f5nel juhul temaga koos Vahingu) n\u00e4gemus Faehlmannist, Kreutzwaldist ja “Kalevipojast”, samuti tema k\u00e4sitlus eesti kirjanduse ja m\u00f5tlemise autonoomseks saamisest ja lahti murdmisest baltisaksa kultuuri r\u00fcpest essees “Was ist des Esten Philosophie?”. Eesti kirjanduse ja ida m\u00f5tteloo vaheliste seoste uurijatel tasuks kindlasti arvesse v\u00f5tta esseed “Luhta-minek. Valtoni ja Tammsaare teekonnad”.<\/p>\n
Autor t\u00e4nab Aare Pilve kasulike m\u00e4rkuste eest.<\/p>\n
1\u2002M. K\u00f5iv, Juhan Jaik. Vihmatark ja luudermikk. Rmt: M. K\u00f5iv, Luhta-minek. Tartu, 2005, lk\u00a0306\u2013307.<\/p>\n
2\u2002Nii on Joosep Susi hiljuti res\u00fcmeerinud: “Pisut utreerides v\u00f5ib v\u00e4ita, et kogu n\u00fc\u00fcdisluule kujutabki endast \u00e4\u00e4rem\u00e4rkusi Jaan Kaplinskile. [\u2014] Praegusaja luule kaplinskilikkus avaldub \u00fchelt poolt nn uussiiruses v\u00f5i -lihtsuses, argiseikade poetiseerimises ja metafooridest loobumises \u2013 murrangus, mille t\u00f5i kaasa luulekogu “\u00d5htu toob tagasi k\u00f5ik” (1985).” J. Susi, Kaplinski kohalolu. Sirp 2. VI 2023.<\/p>\n
3\u2002K\u00f5iv viitab l\u00e4bi oma essee traktaadile “619”, mis on ilmselt Loomingus 1992 nr 11, lk 1499\u20131544 ilmunud traktaadi varasem versioon. K\u00f5ivu essee p\u00f5hjal v\u00f5ib j\u00e4reldada, et tegu on sisuliselt peaaegu samade tekstidega. Kasutan edaspidi Loomingus ilmunud versiooni.<\/p>\n
4\u2002P\u00f5hinen siin artiklil “Russell’s Logical Atomism”. Stanford Encyclopedia of Philosophy.<\/p>\n
5\u2002Eesti keeles on hea sissejuhatus pragmatistlikusse filosoofiasse Henrik Sova raamat “Semantiline l\u00f5ks” (2023).<\/p>\n
6\u2002Siinsed v\u00e4ljav\u00f5tted on vaid v\u00e4ike valik teemadest, mida “621” k\u00e4sitleb. Traktaadist k\u00e4ib l\u00e4bi suurem osa XX sajandi filosoofias vaieldud teemasid, sh n\u00e4iteks Ferdinand de Saussure’i ja Jacques Derrida arendatud t\u00e4henduse negatiivsus v\u00f5i “j\u00e4ljelisus”, mida Kaplinski k\u00e4sitleb v\u00f5rdlevalt budismi negatiivsuse-m\u00f5tlemisega (\u00b6 379\u2013385); \u00b6 615 n\u00e4ib aga otseselt refereerivat Gilles Deleuze’i immanentsusfilosoofiat.<\/p>\n
7\u2002M. K\u00f5iv, N\u00f5nda lausus Jaan Kaplinski. Rmt: M. K\u00f5iv, Luhta-minek, lk 426. K\u00f5ik kolm siin vaadeldavat esseed, ka “Mati Unt: Must mootorrattur” ja “Mees, kes ei mahu iseendasse”, on ilmunud selles raamatus, millele edaspidi viitab lehek\u00fcljenumber tekstis.<\/p>\n
8\u2002Vt vastavate seisukohtade paljususe kohta nn kontinentaalfilosoofias “Philosophy and Poetry: Continental Perspectives” (Toim. R. Ghosh). New York, 2019. Eesti filosoofidest pooldab filosoofia ja kirjanduse l\u00e4henemist ja isegi \u00fchtesulamist Leo Luks oma raamatus “Filosoofia kui looming” (2021).<\/p>\n
9\u2002Erinevalt Uku Masingust, kelle meelest oli ikkagi determineeriv seos indoeuroopa keelte ja selge subjekti ja objektiga filosoofiate vahel \u00fchelt poolt ja soome-ugri keelte ja hajusama subjekti ja objektiga m\u00f5tlemise vahel teiselt poolt. Masinglikku vaadet toetab viimasel ajal oma esseedes ja Heideggeri-t\u00f5lgitsustes Ahto Lobjakas: Masinglikke m\u00e4rkmeid. T\u00f5lkija h\u00e4\u00e4l IX. Eesti Kirjanike Liidu t\u00f5lkijate sektsiooni aastaraamat 2021, lk 22\u201330; V-S. Maiste, Me k\u00f5ik oleme potentsiaalsed Anaximandrosed. [Intervjuu.] Sirp 31. V 2024.<\/p>\n
10\u2002H. Krull, Valmisolek ja ihaldav produktsioon. Kaks Alliksaart. Rmt: H. Krull, Millimallikas. Tallinn, 2000, lk 20.<\/p>\n
11\u2002Siin on l\u00e4bivalt silmas peetud n\u00f5ndanimetatud teist, Arbujate-j\u00e4rgset vabav\u00e4rsilist Alliksaart.<\/p>\n
12\u2002Mart Velsker m\u00e4\u00e4ratleb Kaplinskit vastupidi just keele-luuletajana antoloogia “Keele maitsest” j\u00e4rels\u00f5nas (Tallinn, 2018, lk 434\u2013435), kuid m\u00e4\u00e4ratlemise kontekst on teistsugune kui siin. “Keele maitsesse” kogutud autoritest kirjutab suur osa keele teemal.<\/p>\n
13\u2002J. Kaplinski, \u00d5htu toob tagasi k\u00f5ik. Tallinn, 1985, lk 87.<\/p>\n
14\u2002A. Alliksaar, Kindlameelse kinglooma kimbatus kingapoes. Rmt: A. Alliksaar, P\u00e4ikesepillaja. Tartu, 2016, lk 119.<\/p>\n
15\u2002A. Merilai, Meton\u00fc\u00fcmiline Kaplinski. Rmt: A. Merilai, Vokimeister. Tartu, 2011, lk 565\u2013573.<\/p>\n
16\u2002M. Mutt, Liblikas, kes lendas liiga l\u00e4hedale. Mati Unt ja tema aeg. Tallinn, 2023, lk 224.<\/p>\n
17\u2002Samav\u00f5rra v\u00f5ib t\u00f5si olla, et Undi erip\u00e4rase ande \u00fcle arutletigi juba \u00fcsna varakult. Ka K\u00f5ivu essee levis kirjanduslikes ringides ja hilisemad kommentaatorid olid seda lugenud ilmselt ammu enne ilmumist.<\/p>\n
18\u2002\u00dche Loomingu tollase toimetaja s\u00f5nul olevat partei keskkomitee andnud m\u00f5ista, et Madis K\u00f5iv on kirjanduslikes ajakirjades persona non grata. Vt M. K\u00f5iv, Luhta-minek, lk 655.<\/p>\n
19\u2002Olen seda teemat varem k\u00e4sitlenud artiklis “Argim\u00fctoloogia kui Mati Undi poeetika l\u00e4htekoht”. Keel ja Kirjandus 2020, nr 4, lk 295\u2013312. Keskendusin tollases artiklis peamiselt argim\u00fctoloogia m\u00f5istele ning v\u00f5\u00f5rituse ja realistliku kujutamise ise\u00e4ralikule suhtele Undi loomingus. Siinses artiklis avan pikemalt K\u00f5ivu essee r\u00f5huasetusi, mis on natuke erinevad.<\/p>\n
20\u2002J. Baudrillard, Simulaakrumide eelnevus. Rmt: J. Baudrillard, Simulaakrumid ja simulatsioon. Tlk L. Tomasberg. Tallinn, 1999, lk 8\u20139.<\/p>\n
21\u2002F. Jameson, Postmodernism, or, the Cultural Logic of Late Capitalism. Durham, 1991, lk 309.<\/p>\n
22\u2002Olen neid versioone osaliselt K\u00f5ivu essee m\u00f5jul, aga natuke teisest vaatepunktist anal\u00fc\u00fcsinud oma artiklis “Argim\u00fctoloogia kui Mati Undi poeetika l\u00e4htekoht”, lk 304\u2013307.<\/p>\n
23\u2002M. Unt, Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi. Rmt: M. Unt, Must mootorrattur. Tallinn, 1976, lk 132.<\/p>\n
24\u2002Kahjuks ei arenda K\u00f5iv seda m\u00f5tet pikemalt ega osuta t\u00e4psemalt, kas ta peab silmas nouveau roman’i esindajaid, nagu n\u00e4iteks Michel Butor v\u00f5i Alain Robbe-Grillet.<\/p>\n
25\u2002M. K\u00f5iv, J\u00e4\u00e4m\u00e4est loobumine. Rmt: M. K\u00f5iv, Luhta-minek, lk 496\u2013497. Siinkohal tuleks korraks peatuda Undi raamatu pealkirjal. Must mootorrattur on samanimelise l\u00fchiloo \u00fche tegelase, ajakirjaniku unes ilmuv fantasm, mida v\u00f5ib t\u00f5lgedada kui tema hirmu kehastust. Ta ei anna v\u00e4lja p\u00e4ris tegelase m\u00f5\u00f5tu, sest kuigi tal on m\u00f5ned konkreetsed omadused \u2013 mustad kindad, nahkkuub, mustad prillid \u2013, ilmub ta ajakirjanikule unes ja r\u00e4\u00e4gib ainult paar s\u00f5na. Pigem on tegemist tegelase abielusuhet puudutavaid hirme ja \u00e4revust vahendava unen\u00e4olise s\u00fcmboliga. Pealkirjana v\u00f5ib seda t\u00f5lgendada kui raamatu peamist teemat: \u00fchiskonnas ringlevad raskesti m\u00e4\u00e4ratletava p\u00e4ritoluga hirmud ja m\u00fc\u00fcdid.<\/p>\n
26\u2002Siinkohal v\u00f5iks vaielda, kas “S\u00fcgisballi” Mustam\u00e4e pole midagi sellise koosluse taolist, mis teatud vaatepunktist v\u00f5ib muutuda ka suureks modernistlikuks legendiks. Sellist t\u00f5lgendust toetaks Viivi Luige t\u00e4helepanek, et enne “S\u00fcgisballi” kirjutamist olid Mustam\u00e4e ja \u00d5ism\u00e4e k\u00fcll teatud m\u00f5ttes olemas, kuid neid ei olnud veel “loodud S\u00f5na abil”. V. Luik, S\u00f5na on rohkem kui s\u00f5na. Keel ja Kirjandus 2005, nr 10, lk 779.<\/p>\n
27\u2002N\u00e4idendi poolik k\u00e4sikiri leidub K\u00f5ivu p\u00e4randi seas Eesti Kultuuriloolises Arhiivis. Vt selle n\u00e4idendi valmimise kohta K\u00f5ivu m\u00e4rkusi j\u00e4releh\u00fc\u00fcdes Vahingule: M. K\u00f5iv, S\u00f5ber Vaino. Looming 2008, nr 5, lk 762\u2013763. Vrd V. Vahing, Autor endast. Rmt: V. Vahing, Vaimuhaiguse m\u00fc\u00fct. Tartu, 2005, lk 12.<\/p>\n
28\u2002V. Vahing, P\u00e4evaraamat II. Tallinn, 2007, lk 188.<\/p>\n
29\u2002Vt n\u00e4iteks ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctiliste koolkondade ja kriitikute vaatepunktide tutvustust: E.\u00a0Wright, Psychoanalytic Criticism. A Reappraisal. Oxford, 1998; samuti The Cambridge Companion to Literature and Psychoanalysis. Cambridge, 2022, milles p\u00fcstitatakse k\u00fcsimusi kirjanduse ja ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi seoste, sh ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi, eriti Freudi loomingu enese kirjanduslikkuse kohta. Huvitav katse paigutada ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi oma spetsiifilisele kohale teaduse, filosoofia ja kirjanduse vahel on Justin Clemensi raamat “Psychoanalysis is an Antiphilosophy” (Edinburgh, 2013). Olen siin ja edaspidi osutanud vaid teostele, millega olen ise p\u00f5hjalikult tutvunud. Ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi ja eri valdkondade suhteid vaagiva kirjanduse hulk on n\u00fc\u00fcdisajal kasvanud \u00fche lugeja jaoks vaevu hoomatavate proportsioonideni.<\/p>\n
30\u2002Vt A. Zupan\u010di\u010d, What IS Sex? MIT Press, 2017.<\/p>\n
31\u2002J. Allik, Sigmund Freudi elu ja t\u00f6\u00f6. Rmt: S. Freud, Inimhinge anatoomiast. Tlk A. Lill. Tartu, 1999, lk 177\u2013342.<\/p>\n
32\u2002J. Adamson, V-S. Maiste, Kuidas armastada Freudi ka p\u00e4rast Allikut. Sirp 17. IX 1999; J.\u00a0Allik, Freudi v\u00f5ib armastada ka teda tundes. Sirp 8. X 1999. Vt ka Hasso Krulli kommentaari samas numbris ja Mati Undi kirjutist “Freudi paljastamine” (Eesti Ekspress 15. IV 2000). V\u00f5imalust v\u00f5rrelda J\u00fcri Alliku j\u00e4rels\u00f5na enam-v\u00e4hem samal ajal l\u00e4\u00e4nes toimunud aruteludega, milles on esindatud nii skeptikud kui ka Freudi p\u00e4randi kaitsjad, pakub kogumik “Whose Freud? The Place of Psychoanalysis in Contemporary Culture” (New Haven & London, 2000). Freudi elu ja ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi s\u00fcnni kohta kirjutatud uusim k\u00f5rgetasemeline (ja meetodilt ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctiline) biograafia on Joel Whitebooki “Freud. An Intellectual Biography” (New York, 2017).<\/p>\n
33\u2002K\u00f5iv ise kultuuriliste praktikate m\u00f5istet ei kasuta, aga n\u00e4ib l\u00e4bi essee millegi sellise suunas osutavat.<\/p>\n
34\u2002Vt n\u00e4iteks P. Ric\u0153ur, Psychoanalysis and the Movement of Contemporary Culture. Rmt: The Conflict of Interpretations. Evanston, 1974, lk 121\u2013160; C. Castoriadis, Epilegomena to a Theory of the Soul which has been Presented as a Science. Rmt: Crossroads in the Labyrinth. Sussex, 1984, lk 3\u201345. Ric\u0153ur ja Castoriadis on \u00fchel n\u00f5ul, et ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs on m\u00f5jutanud inimeste k\u00e4itumismotiivide ja selle kaudu ka kunsti ja kirjanduse m\u00f5istmist k\u00f5ige p\u00f5himisemal tasandil.<\/p>\n
35\u2002Vt V. Vahing, M\u00e4ngud ja k\u00f5nelused. Tallinn, 2002.<\/p>\n
36\u2002Apostroofsuse kummalisust on p\u00f5hjalikult m\u00f5testanud Jonathan Culler artiklis “Apostrophe”, Diacritics, kd 7, nr 4 (Winter, 1977), lk 59\u201369; ja monograafias “Theory of the Lyric” (London, Cambridge, 2015) asetab ta apostroofsuse l\u00fc\u00fcrilise luule keskmesse. V\u00f5lgnen selle m\u00f5tte eest t\u00e4nu huvitavale vestlustele Steven Noorsooga tema bakalaureuset\u00f6\u00f6 teema \u00fcle.<\/p>\n
37\u2002V. Vahing, Kaunimad jutud. Tartu, 1995, lk 115. Siinkirjutaja kursiiv.<\/p>\n
38\u2002V. Vahing, Kaunimad jutud, lk 174\u2013175. Siinkirjutaja kursiiv.<\/p>\n
39\u2002P-E. Rummo, R\u00e4hesoo ja Hecuba [1995]. Rmt: P-E. Rummo, Kuldnokk k\u00f5nnib. Tartu, 2010, lk 96.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Madis K\u00f5iv on tuntud eelk\u00f5ige f\u00fc\u00fcsiku ja m\u00f5tleja, aga ka n\u00e4idendite, eksperimentaalsete l\u00fchjuttude, paari kr\u00fcptilise romaani ja kuue…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":61142,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[30994,37,33,35,173,34,36,30995,28934,30992,1536,140,30993],"class_list":{"0":"post-61141","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-artur-alliksaar","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-indrek-ojam","16":"tag-jaan-kaplinski","17":"tag-madis-koiv","18":"tag-mati-unt","19":"tag-meelelahutus","20":"tag-vaino-vahing"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115694500952582654","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61141","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61141"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61141\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/61142"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61141"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=61141"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=61141"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}