![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3120514h6519t24.jpg\"\/)
“Semud ja sellid” Autor\/allikas: Endla Teater<\/p>\nKaili Viidas r\u00e4\u00e4kis “Deltas” Endla Teatris esietenduvast Karl Ristikivi novelli ainetel tehtud lastelavastusest “Semud ja sellid” ning \u00fctles, et see lavastus sobib h\u00e4sti ka lapse esimeseks teatrikogemuseks.<\/p>\n
Lavastuse “Semud ja sellid” universaalne teema on suureks kasvamine. “Alates umbes teisest eluaastast on see lavastus kindlasti sobilik. Seda lavastust on ette valmistatud juba eelteadmisega, et saalis on lapsed, kes tulevad esimest korda teatrisse. Tegemist on vanuser\u00fchmaga, kes oskavad juba kuulata ja j\u00e4lgida ning neid huvitab lugu,” s\u00f5nas ta. Veel pisematele m\u00f5eldud lavastused on pigem \u00fcles ehitatud sensoorika peale.<\/p>\n
Lavastus kestab 40 minutit, k\u00f5ik toimub naturaalselt, ei ole valjusid helisid, pimedaks minevat ruumi ega midagi, mis v\u00f5iks last ehmatada v\u00f5i talle \u00fcleliigsena tunduda. “Lavastus on loodud selliselt, et ta k\u00f5netab v\u00e4ikest last,” r\u00e4\u00e4kis Viidas. Ta mainis, et ka testvaataja positsioonis olevatelt t\u00e4iskasvanutelt on tulnud tagasisidet, et seda peaks vaatama iga t\u00e4iskasvanu, sest see m\u00f5jub nii soojana ja kutsub p\u00e4riselule.<\/p>\n
Kuigi k\u00f5ik vanad lood ei pruugi t\u00e4nap\u00e4eva last k\u00f5netada, oli Karl Ristikivi 1936. aastal kirjutatud lugudes palju m\u00e4ngulist ja igavikulist. “Minu enda lapsed puhkasid r\u00f5kates naerma, kui ma mingisuguseid kohti sealt ette lugesin. Tegelased ise on h\u00e4sti s\u00fcmpaatsed, sellised pisikesed naljakad kutsikad,” r\u00e4\u00e4kis ta ja lisas, et teose m\u00f5ttemaailm kaasab lapsi.<\/p>\n
“Semud ja sellid” Autor\/allikas: Endla Teater<\/p>\n
“Lavastus toimub Endla teatri neljandal korrusel. Kui ma m\u00f5tlen selle k\u00f5ige kahe-aastase peale, kes on alles jalad alla saanud ja ta peab nii k\u00f5rgele ronima, on see v\u00e4ga suur katsumus nii tema vanematele kui ka lapsele endale,” t\u00f5des Viidas. “Ma roomasin p\u00f5him\u00f5tteliselt neljak\u00e4pukil neljandale korrusele, et saada teada, mida ma sellel teekonnal n\u00e4en,” r\u00e4\u00e4kis ta. Ta proovis end v\u00e4ikse inimese m\u00f5ttemaailma ja suurusesse panna ning tema maailmataju m\u00f5ista.<\/p>\n
“See teekond treppidest \u00fcles peab olema talle juba kuidagi teistmoodi ettevalmistatud, ta tahab juba saada mingeid t\u00e4helepanupunkte. Nii saigi teekond tehtud nii, et igal vahekorrusel see v\u00e4ike teatrik\u00fclaline kohtub millegi v\u00f5i kellegagi h\u00e4\u00e4lte v\u00f5i jalaj\u00e4lgede n\u00e4ol. Tema \u00fclesanne on j\u00f5uda m\u00f6\u00f6da jalaj\u00e4lgi neljandale korrusele ning tee peal kohtub ta kanade, lehma ja seaga. Need kohtumised on sensoorsed, ta kuuleb h\u00e4\u00e4li, saab katsuda vilja, teri ja muud sellist,” lausus Viidas ja nimetas seda ka t\u00e4iskasvanu jaoks teraapiliseks tegevuseks.<\/p>\n
“Sellised n\u00fcansid on sellesse t\u00f6\u00f6sse tulnud t\u00e4nu eriala vaatepunkti nihkumisele. Teenusedisain on julgustanud mind minema edasi tavalisest positsioonist, kus vaataja istub ja n\u00e4itleja m\u00e4ngib,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
“Meil on elukaaslase Ott Kiluskiga tugev loominguline kooslus, tema on selle loo ka dramatiseerinud. Ta kogub esimese vabariigi ajal v\u00e4lja antud eesti kirjandust ning Ristikivi “Semud ja sellid” on nende seas. Algul j\u00f5udis jutt meie laste unejutuvaramusse ja sealtkaudu lavale,” s\u00f5nas Viidas.<\/p>\n
“Talu\u00f5uekultuur on kaduv n\u00e4htus, lapsed puutuvad maaeluga kokku vaid avatud talude p\u00e4eval,” nentis ta. Lavastuse talu\u00f5ue tegelased on silmus silmuse haaval kootud ja heegeldatud, seega m\u00f5jub see maailm eriti ehtsana.<\/p>\n
Viidas ise on linnalaps ning tal ei olnud ka v\u00e4iksena loomi, kellega igap\u00e4evaselt kokku puutuda. T\u00e4nap\u00e4eval on aga isegi maavanaemad, kelle juurde laps saata, harv n\u00e4htus. Lapsed ei tea enam, kust tulevad munad, piim ja muu toit. Selles lavastuses m\u00e4ngitakse see toidulaud ja selle p\u00e4ritolu l\u00e4bi ning k\u00fcntakse ka hobustega p\u00f5ldu.<\/p>\n
“Lapsed on nii r\u00f5\u00f5msad, kui nad n\u00e4evad p\u00e4riselu suurusele vastavaid loomi. Nad kilkavad, kui suur roosa siga tuleb lavale,” r\u00e4\u00e4kis Viidas. Tegemist on pooleldi nukulavastusega ning seal m\u00e4ngivadki kahekesi nukkudega Sten ja Liis Karpov.<\/p>\n
“Mulle tundus, et kui ma n\u00e4en enda \u00fcmber palju t\u00e4iskasvanuid, kes peavad lastele tehtavat asja t\u00fc\u00fctuks, mitte k\u00f5ige olulisemaks v\u00f5i isegi karistusrooduks, siis tegelikult on lapsed m\u00f5nes m\u00f5ttes k\u00f5ige olulisem publik. See on see, kust me inimestena kultuuritaju alustame. Lapse maailma toetamine ja m\u00f5istmine on minu jaoks oluline,” t\u00f5des Viidas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kaili Viidas r\u00e4\u00e4kis “Deltas” Endla Teatris esietenduvast Karl Ristikivi novelli ainetel tehtud lastelavastusest “Semud ja sellid” ning \u00fctles,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":61199,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,26418,37,33,35,34,36,31,32,21,30505,28028,3161,28,29,19,25,30512,177,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-61198","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-delta","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kaili-viidas","20":"tag-karl-ristikivi","21":"tag-klassikaraadio","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-semud-ja-sellid","27":"tag-teater","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115694732973537573","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61198","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61198"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61198\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/61199"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61198"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=61198"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=61198"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}