Marja Vaba kirjutab uue \u00d5S-i ilmumise puhul sellest, mida v\u00f5ib leida \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatust ja mida oleks m\u00f5istlik teistest s\u00f5naraamatutest otsida.<\/p>\n
\u00d5S 2025<\/a> on ilmunud! Seda vanimat korrap\u00e4raselt ilmuvat eestikeelset s\u00f5naraamatut teab ja oskab kasutada iga eesti keelt k\u00f5nelev inimene. \u00d5S-ist r\u00e4\u00e4gitakse koolis, \u00d5S-i usaldatakse, \u00d5S-is on kirjas keelenorm: \u00d5S on s\u00f5naraamat igaks elujuhtumiks\u2026 V\u00f5i kas ikka on?<\/p>\n Vaatleme olukordi, mil k\u00e4si \u00d5S-i j\u00e4rele haarab ning arutleme, kas soovitud info saab just sellest s\u00f5naraamatust k\u00e4tte.<\/p>\n S\u00f5nade \u00f5igekirja ja k\u00e4\u00e4namise saab teada \u00d5S-ist<\/p>\n Jah, nii on. \u00d5S on kirjakeele normi aluseks seatud lausa valitsuse m\u00e4\u00e4rusega<\/a>. \u00d5igekiri ja s\u00f5nade k\u00e4\u00e4namine-p\u00f6\u00f6ramine kuuluvad keelenormi alla ja neid saab nii veebi- kui paber-\u00d5S-ist j\u00e4rele vaadata. Kui \u00d5S-i k\u00e4ep\u00e4rast pole, saab s\u00f5nade \u00f5igekirja ja muutevormid teada ka S\u00f5naveebist, EKI on kinnitanud<\/a>, et sealne \u00fchends\u00f5nastik on samuti kirjakeele normiga koosk\u00f5las.<\/p>\n Uudiss\u00f5nu tasub vaadata \u00d5S-ist<\/p>\n See ei pruugi parim plaan olla. \u00d5S ilmub iga seitsme aasta tagant ning sinna lisatakse valik p\u00e4rast \u00d5S-i ilmumist keelde tulnud s\u00f5nu, aga mitte k\u00f5iki. \u00d5S-i ei muudeta ega t\u00e4iendata enne, kui seitsme aasta p\u00e4rast j\u00e4rgmine ilmub. Elu aga liigub edasi p\u00f6\u00f6rase kiirusega ja meie keelde tuleb igal aastal juurde mitusada uut s\u00f5na. Seega ei ole \u00d5S uudiss\u00f5nade otsimiseks \u00f5ige s\u00f5naraamat.<\/p>\n K\u00f5ige paremini leiad uued s\u00f5nad \u00fcles S\u00f5naveebi just selleks loodud rubriigis<\/a>. Sinna j\u00f5uavad k\u00f5ik uudiss\u00f5nad, mis EKI s\u00f5nastikumeistrite meelest peaksid s\u00f5naraamatus olemas olema. Leht t\u00e4ieneb jooksvalt, nii et uudiss\u00f5nas\u00f5pradel tasub sinna lausa iga n\u00e4dal vaadata.<\/p>\n Harviks\u00f5nu saab vaadata \u00d5S-ist<\/p>\n Paraku on see m\u00fc\u00fct. Muidugi tuleb ette, et tahame teada, mida m\u00f5ni mitte eriti tihti kasutatav s\u00f5na t\u00e4hendab, olgu see termin, mis erialateksti lugedes ette tuleb, vananenud keelend, mis ennemuistsetes juttudes leidub, v\u00f5i m\u00f5ni iseloomukas ja tore murdes\u00f5na. Teisis\u00f5nu ootavad keeles\u00f5brad, et \u00d5S kajastaks kogu eesti keele s\u00f5navara selle rikkuses ja mitmekesisuses.<\/p>\n Kahju k\u00fcll, aga kogu keelerikkus \u00d5S-i ei mahu. Vastupidi, teame, et uuest \u00d5S-ist on terve rida arhailisi s\u00f5nu, murdekeelendeid ja termineid<\/a> v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud. Kust selliseid s\u00f5nu j\u00e4rele vaadata, kui neid \u00d5S-is ei ole? Terminid on terminibaasides ja S\u00f5naveebi<\/a> oskuss\u00f5nastikes, murdes\u00f5nu saab j\u00e4rele vaadata eesti murrete s\u00f5naraamatust<\/a>, vananenud s\u00f5nu tasub otsida S\u00f5naveebi \u00fchends\u00f5nastikust. K\u00f5ik s\u00f5nad on kenasti kirjas, aga mitte \u00fches ja ainumas \u00d5S-is.<\/p>\n Kui s\u00f5na \u00d5S-is ei ole, ei maksa seda kasutada<\/p>\n See on \u00fcks suur m\u00fc\u00fct. \u00d5S ei ole lubatud s\u00f5nade nimekiri. Tasub meeles pidada, et s\u00f5navalik ei kuulu keelenormi alla. Lisaks on \u00d5S \u00fcsna v\u00e4ike s\u00f5naraamat: uues \u00d5S-is on umbes 60 000 s\u00f5na. K\u00f5rvutuseks: S\u00f5naveebis on kokku \u00fcle 300 000 m\u00e4rks\u00f5na. Paraku t\u00e4hendab see, et hulk kirjakeelseidki s\u00f5nu j\u00e4\u00e4b \u00d5S-ist v\u00e4lja, r\u00e4\u00e4kimata k\u00f5nekeelsustest v\u00f5i sl\u00e4ngis\u00f5nadest.<\/p>\n Kui sa k\u00f5hkled, kas s\u00f5na sinu teksti sobib, siis v\u00f5imaluse korral uuri ka teisi allikaid, n\u00e4iteks S\u00f5naveebi ja v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade leksikoni, v\u00e4ga v\u00f5imalik, et seal on sinu otsitav s\u00f5na olemas ja saad soovitud info k\u00e4tte.<\/p>\n S\u00f5nat\u00e4hendusi on hea vaadata \u00d5S-ist<\/p>\n See on \u00fcks eriti levinud m\u00fc\u00fct. \u00d5S-is nimelt ei ole p\u00f5hjalikke s\u00f5nat\u00e4hendusi kirjaski. M\u00f5ne s\u00f5na juures on s\u00fcnon\u00fc\u00fcm, mis s\u00f5na m\u00e4rks\u00f5na t\u00e4hendust avab, m\u00f5ne juures on l\u00fchiselgitus ja m\u00f5nel juhul n\u00e4idatakse \u00e4ra, millisesse m\u00f5ister\u00fchma s\u00f5na kuulub. Nii saame \u00d5S 2018-st teada n\u00e4iteks, et mihus on kvaliteet, menetlus talitus- v\u00f5i toimimisviis ja suru teatud liblikas. T\u00e4hendust aitavad \u00d5S-is avada ka n\u00e4itelaused.<\/p>\n S\u00f5nat\u00e4hendused ja nende n\u00fcansid leiab teistest keeleinfoallikatest, n\u00e4iteks S\u00f5naveebi \u00fchends\u00f5nastikust, v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade leksikonist ja eesti keele seletavast s\u00f5naraamatust.<\/p>\n Aga miks \u00d5S-i vaja on?<\/p>\n V\u00f5ib tekkida k\u00fcsimus, et kui \u00d5S-ist ei leia uusi ega harva esinevaid s\u00f5nu ega isegi mitte s\u00f5nat\u00e4hendusi, siis miks seda s\u00f5naraamatut \u00fcldse vaja on.<\/p>\n Esiteks on \u00d5S kirjakeele normi alus ja seega turvaline allikas neile, kelle kirjat\u00fckid peavad keelenormile vastama. Teiseks, kui eelistad kasutada pabers\u00f5naraamatut, siis \u00d5S on ainuke suur eesti keele s\u00f5naraamat, mis veel paberil ilmub.<\/p>\n Kolmandaks on \u00d5S t\u00e4pselt sama vana kui Eesti Vabariik, selle 107 aastat ajalugu tunnistust sellest, kuidas eesti keel muutub, \u00f5itseb ja areneb. \u00d5S-i t\u00f6\u00f6r\u00fchma juhi Margit Langemetsa s\u00f5nu laenates<\/a>: “\u00d5S 2025 on justkui kompass, mis aitab infom\u00fcras ja muutuste tuules suunda hoida”.<\/p>\n