{"id":61236,"date":"2025-12-10T10:45:08","date_gmt":"2025-12-10T10:45:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/61236\/"},"modified":"2025-12-10T10:45:08","modified_gmt":"2025-12-10T10:45:08","slug":"olin-isaga-lahedane-aga-sajandi-armuloost-diana-klasiga-polnud-meil-iial-juttu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/61236\/","title":{"rendered":"olin isaga l\u00e4hedane, aga \u201esajandi armuloost\u201c Diana Klasiga polnud meil iial juttu"},"content":{"rendered":"

\u201eMe oleme kistud siia v\u00f5itlema isa nimel, kes ise ei saa enam enda eest r\u00e4\u00e4kida. Isa jaoks oli Diana \u00fcks \u00f5nnetu hing, kellel oli s\u00f6\u00f6giraha kogu aeg otsas ja keda ta vajadusel toetas, s\u00f5bra ja kolleegina,\u201c \u00fctleb Roosi-Mae. \u201eMeie koduhoovi on kallatud sopakoorem, mida me peame n\u00fc\u00fcd k\u00fchveldama \u2013 muud valikut meil pole.\u201c Roosi-Mae on suhelnud Dianaga t\u00e4pselt \u00fche korra elus. See oli 2022. aastal, kui Kroonikas ilmus Diana intervjuu, milles ta r\u00e4\u00e4kis enda ja J\u00fcri Aarma suhtest.<\/p>\n

Refereeritud artikli t\u00e4istekst Eesti Ekspressis.<\/a><\/p>\n

J\u00fcri ja Roosi-Mae Aarma.<\/p>\n

Foto: Peeter Sirge<\/p>\n

J\u00fcri Aarma suri 2019. aastal, kolm aastat hiljem r\u00e4\u00e4kis Diana Klas ajakirjas Kroonika, et nad olid J\u00fcriga partnerid nii laval kui elus. \u201eMe olime hingesugulased,\u201c r\u00e4\u00e4kis Diana. \u201eMa ei ole mitte kunagi kedagi niimoodi armastanud. Armastasin teda v\u00e4ga. Mu lapsed n\u00e4gid kaksk\u00fcmmend aastat \u00adainult \u00fchte meest. Ta oli nende eeskuju, \u00f5petaja ja toetaja. Ta oligi kogu minu elu.\u201c<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on Diana oma elu pannud raamatukaante vahele ja kirjutanud teose \u201eN\u00fc\u00fcd julgen r\u00e4\u00e4kida\u201c, kus r\u00e4\u00e4gib ka J\u00fcri Aarmast. \u00d5htuleht kirjutas aga juba oktoobri l\u00f5pus, et J\u00fcri l\u00e4hedased p\u00fc\u00fcavad takistada raamatu ilmumist. \u201eOlen j\u00f5udnud olukorda, kus minult n\u00f5utakse, et ma eemaldaksin oma elulooraamatust\u00a0\u201eN\u00fc\u00fcd julgen r\u00e4\u00e4kida\u201c\u00a0k\u00f5ik J\u00fcri Aarmat puudutavad m\u00e4lestused. Isegi l\u00f5igu, kus ma kirjeldan oma unen\u00e4gu. Jah, te lugesite \u00f5igesti \u2013 Kiur Aarma koos oma \u00f5ega \u00e4hvardavad mind kohtuga ning n\u00f5uavad absurdsust. Ka unen\u00e4gu tuleks n\u00fc\u00fcd tsenseerida,\u201c kirjutas Diana sotsiaalmeedias.<\/p>\n

Naine r\u00f5hutas, et tema kirjutatud teos ei ole\u00a0J\u00fcri Aarma elulugu, vaid tema enda lugu. \u201eJ\u00fcri oli minu elust vaid \u00fcks peat\u00fckk \u2013 oluline, valus ja samas inimlik osa suuremast tervikust. Mul on seaduslik ja inimlik \u00f5igus oma m\u00e4lestustele.\u201c<\/p>\n

Novembri keskel teatas Diana abikaasa Kerdo M\u00f6lder, et raamat saab siiski ilmuda. \u201eKohus keeldus v\u00f5tmast menetlusse Kiur ja Roosi-Mae Aarma hagi selle osa, mis palus keelata Diana ja J\u00fcri Aarma vahelise suhte kajastamist ning n\u00f5udis raamatu sisulist tsenseerimist. Kohus r\u00f5hutas, et elulooraamatud ja autobiograafiad on lubatud kirjanduslik ja kunstiline enesev\u00e4ljendus. Sellise \u017eanri loomulik osa ongi kellegi eraelu puudutamine \u2013 ja see ei muutu ebaseaduslikuks ainult sellep\u00e4rast, et l\u00e4hedastele see ei pruugi meeldida.\u201c<\/p>\n

Detsembri algul v\u00f5eti hagi aga siiski menetlusse. \u201eKohus v\u00f5ttis raamatus sisalduvate v\u00e4idete ja hinnangute osas asja menetlusse alles p\u00e4rast seda, kui k\u00f5rgema astme kohus oli t\u00fchistanud maakohtu m\u00e4\u00e4ruse ning juhtis t\u00e4helepanu esimese astme kohtu minetustele. See pole midagi ebatavalist,\u201c selgitas Kiur Aarma ja Roosi-Mae Aarma esindaja Erko-Andreas Roosik \u00d5htulehele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eMe oleme kistud siia v\u00f5itlema isa nimel, kes ise ei saa enam enda eest r\u00e4\u00e4kida. Isa jaoks oli…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":61237,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[91],"tags":[240,37,33,35,173,34,36,241,140],"class_list":{"0":"post-61236","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kuulsused","8":"tag-celebrities","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-kuulsused","16":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115694870408840912","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61236","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61236"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61236\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/61237"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61236"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=61236"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=61236"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}