{"id":61289,"date":"2025-12-10T11:49:18","date_gmt":"2025-12-10T11:49:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/61289\/"},"modified":"2025-12-10T11:49:18","modified_gmt":"2025-12-10T11:49:18","slug":"arvustus-noore-kaasaegse-kunsti-liit-on-institutsionaalsuse-enda-kasuks-pooranud-kunst","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/61289\/","title":{"rendered":"Arvustus. Noore kaasaegse kunsti liit on institutsionaalsuse enda kasuks p\u00f6\u00f6ranud | Kunst"},"content":{"rendered":"

N\u00e4itus<\/p>\n

Eesti Noore Kaasaegse Kunsti Liit (ENKKL)<\/p>\n

“Koos on soojem”<\/p>\n

Osalevad kunstnikud Karl Joonas Alamaa, Karola Ainsar, K\u00e4rt Heinvere, Irma Holm, Erik H\u00f5im, Kadri Joala, Saara Liis J\u00f5erand, Liisa-Lota J\u00f5eleht, Katariina Kesk\u00fcla, K\u00e4rt Koppel, Nele Kurvits, Johannes Luik, Elisa Margot Winters, Loora Kaubi, Marto M\u00e4gi, Daria Morozova, Katariin Mudist, Anna Ovt\u0161innikova, Kertu Rannula, Johanna Reinvald, Mia Maria Rohumaa, Raahel R\u00fc\u00fctel, Inessa Saarits, Lisette Sivard, Sonja Sutt, Annabel Tanila, Aimur Takk, Margaret Tilk, Elo Vahtrik, Nelli Viisimaa ja Rebeca \u017dukovit\u0161<\/p>\n

Avatud Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis 14.11.2025\u201314.12.2026<\/p>\n

Naljaga tasub ettevaatlik olla. Mida rohkem teda kedrata, seda v\u00e4hem on tegu naljaga ning v\u00e4lja puhastub labane (muiges vormistatud) t\u00f5de. Eesti Noore Kaasaegse Kunsti Liidu (ENKKL) l\u00e4henemine institutsionaalsusele v\u00f5ib olla v\u00e4lja kasvanud naljast, ent on j\u00f5udnud viimaseid p\u00e4evi avatud n\u00e4itusel “Koos on soojem” \u00fcliolulise t\u00f5eni \u00fchiskondlikke m\u00f5ju omavate struktuuride ehk institutsioonide kohta.<\/p>\n

Siinkohal tasuks mainida, et ENKKL-i modus operandi on olnud institutsionaalsuse enda kasuks p\u00f6\u00f6ramine. Institutsioon loob t\u00e4helepanu (liit alustas 2022. aastal Instagramis n\u00e4dalapreemiate jagamisega), annab t\u00f5siseltv\u00f5etavust (ENKKL on saanud end teostada v\u00e4ga t\u00f5sistel n\u00e4itusepindadel), pakub uusi tutvusi (praeguse seisuga kuulub liidu hingekirja 46 liiget), loob \u00fchendavat r\u00fctmi (liit annab v\u00e4lja nii sisukat ja informatiivset kuukirja kui podcast’i) ning pakub v\u00f5imalusi (kutse EKKM-is n\u00e4itust teha tuli liidule EKKM-i poolt). Ehk “institutsiooniv\u00e4line noorte kunstnike kogukond”, nagu end kodulehe nimetatakse, m\u00f5jub praeguseks ennemini poosi kui kehtiva enesekirjeldusena.<\/p>\n

Sellest pole aga suuremat lugu. “Koos on soojem” t\u00f5estab, et ENKKL on suutnud v\u00e4ltida institutsionaalsuse p\u00e4rispattu \u2013 hierarhiaid. V\u00f5i \u2013 s\u00f5nastades antud m\u00f5te positiivis \u2013 ENKKL illustreerib, kuidas institutsioon saab olla koostegemine, koost\u00f6\u00f6 ja koosolemine; n\u00e4ide sellest, et piisavalt kaugele arenenud risoom ei pea muutuma juurestikuks.<\/p>\n

Pead-jalad koos<\/p>\n

Detsentraliseeritus oli n\u00e4ituseloome protsessis keskne. Kuraatorit polnud. Projektijuhte oli kolm. Algsest 39 kunstnikust, kes soovisid n\u00e4itusel osaleda, j\u00e4i alles 31 (inimestel oli t\u00f6\u00f6de ja eluga kiire). Neist tekitati grupid, mis m\u00e4ngisid end paar korda ka \u00fcmber. M\u00f5nele tuli koost\u00f6\u00f6 kergelt, m\u00f5nele olla peavalu teinud. Seda teades hakkab terve n\u00e4itus meenutama teatavat gambiiti. Et tegelikult oleks kogu aeg natuke nagu \u00f5hus v\u00f5imalus, et \u00e4kki see k\u00f5ik ei t\u00f6\u00f6ta. Aga t\u00f6\u00f6tab! Ning vaatajana on mind suudetud kaasata sellesse hasarti (ei ole just tihe n\u00e4htus, et n\u00e4itusesaalis elad sa vaatajana kaasa projektijuhile). Peen ja \u00f5nnestunud k\u00e4ik.<\/p>\n

EKKM-i kolm korrust otsekui tekitaks iga n\u00e4itusega endale uue metafoorse t\u00e4hendusv\u00e4lja. “Koos on soojem” kohtleks n\u00e4ituseruume otsekui inimkeha. Esimene korrus on jalad. Siin on k\u00f5ige tugevamalt kohal m\u00e4ngulisuse ilu, huumor, \u00fchtsus ja avatus. See, millele liit toetub. Teine korrus on k\u00f5ht. Sinna on mahtunud ainult teosed armastusest, sest teadup\u00e4rast k\u00e4ib armastus ju k\u00f5hu kaudu. Kolmas korrus on pea. Teoste \u00fcmber k\u00e4iv m\u00e4ng on intellektuaalsem, teosed pole nii avatud, vaid n\u00f5uavad lahti m\u00f5testamist. Seinale on kinnitatud ka n\u00e4ituse valmimise kronoloogia ehk n\u00e4ituse m\u00e4lu.<\/p>\n

Olles nii m\u00f5negi kunstniku \u00fcksikloominguga tuttav, oli meeldiv n\u00e4ha erinevaid k\u00e4ekirju kas teineteisse lahustunult v\u00f5i eristuvatest keeltest d\u00fcnaamiliselt harmoniseeritult. Kordagi ei tekkinud tunnet nagu kellegi idee, l\u00e4henemine v\u00f5i suhtumine oleks liiga tooniandev. Hea n\u00e4ide nii lahustumisp\u00f5hisest kui harmooniap\u00f5hisest l\u00e4henemisest leiab kahest teosest, mis l\u00e4bivad selgroona k\u00f5iki korruseid.<\/p>\n

Eesti Noore Kaasaegse Kunsti Liidu grupin\u00e4itus “Koos on soojem” EKKM-is Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi\/ERR<\/p>\n

“Eesti kastanite koost\u00f6\u00f6 masin” on pisike majandusmudel, kus k\u00fclastaja paneb n\u00e4ituse alguses tasku \u00fche kastani, transpordib selle kolmandale korrusele ning laseb m\u00f6\u00f6da n\u00e4itusemaja l\u00e4bivat papptoru alla libiseda. Oluline on, et s\u00e4iliks kastanite bilanss. Kuigi ma tunnetan Johannes Luige ehitus\u00f5hinat, Elisa Margot Wintersi rituaalmaagilisust, Irma Holmi argipoeesiat ja Nelli Viisimaa (esteetiliselt kaalutletud) k\u00e4redust, ei suuda ma l\u00f5puni kedagi \u00fchtegi punkti paigutada. V\u00e4rvid segunevad ja annavad uue tooni.<\/p>\n

Kolmeosaline seeria “Kolm akti (I \u2013 kohtumine; II \u2013 kirjad; III \u2013 elekter)” illustreerib harmoonilist l\u00e4henemist. Kadri Joala, Saara Liis J\u00f5erand ja Elo Vahtrik on v\u00f5tnud avastada ja ettevaatlikult p\u00fchitseda romantilisi paarisuhteid. Kolmiku l\u00e4henemist saab v\u00f5tta nii kerge irooniaga kui ka intensiivselt siiralt, s\u00f5ltuvalt sellest, millise kogemuspagasi vaataja kaasa toob. Kolmiku iga liikme tugevus on aga selgelt esil \u2013 Joala v\u00f5imekus vormistada kaugust ja distantsi, J\u00f5eranna t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne tekstitundlikkus ning Vahtriku suutlikkus p\u00f6\u00f6rata laitmatu vormistus t\u00e4henduseks. Koost\u00f6\u00f6 ei pea t\u00e4hendama lahustumist. See v\u00f5ib olla ka viis saada eri mustrid harmooniliselt sobituma.<\/p>\n

Kuigi kahest teosest liialt kirjutamine on antiteetiline n\u00e4ituse vastu, ei saa \u00fcle ega \u00fcmber sellest, et teosed, mis kogu n\u00e4itust l\u00e4bisid, olid millegi hoidmisest ja armastusest. Kui n\u00e4itusel oleks kuraator, saaks ta selle eest kuldse t\u00e4hekese!<\/p>\n

M\u00e4nguhoos<\/p>\n

Iga teos n\u00e4itusel on mingitsorti m\u00e4ng. Aga m\u00e4ngulisus avaldub eri viisidel. Ainu\u00fcksi esimesel korrusel on m\u00e4ng esitatud nii ruumina, \u00f5\u00f5nestusena kui ka toore m\u00e4ngulise naljana.<\/p>\n

Karl Joonas Alamaa, Katariina Kesk\u00fcla, Anna Ovt\u0161innikova, Annabel Tanila ja Rebeca \u017dukovit\u0161i teos “Kas oled veel meiega?” on EKKM-i hoone kujuga m\u00e4ngumaja, mille sees saab vaataja omakorda minna m\u00e4ngumajja arvutim\u00e4ngus “Sims 4”, kus toimetavad liidu liikmete j\u00e4rgi tehtud simsid (kahjuks kummalgi k\u00fclastusel m\u00e4ng ei t\u00f6\u00f6tanud).<\/p>\n

Loora Kaubi, Katariin Mudist, Inessa Saarits, Lisette Sivard on vaatajani toonud kaheosalise teose “Monument (koos k\u00f5igiga)”. EKKM-i ette on rajatud neljameetrine pink, mille monumentaalsus \u2013\u00a0tegu on ikkagi imposantse pingiga \u2013 on v\u00e4lja m\u00e4ngitud kontrapunktina monumentide p\u00fchalikule \u00fcksiolemisele. N\u00e4itusesaalis j\u00e4lgitav otse\u00fclekanne v\u00e4hendab pingi \u017eestlikkust ning annab talle v\u00f5luvat argist paiksust.<\/p>\n

Erik H\u00f5imu, Aimur Takki ja Margaret Tilga “M\u00e4\u00e4\u00e4 m\u00e4 m\u00e4\u00e4\u00e4” on lihtne, vaimukas ja hurmavalt otsene skulptuurigrupp (tegu on ainsa teosega, mis toodab soojust), mille nalja ei tahaks rikkuda, lootuses, et m\u00f5ni lugeja ennast veel n\u00e4itusele veab. Sarnaselt ei tahaks rikkuda \u00fcllatust teise korruse installatsioonil “Tactical Spooning” (K\u00e4rt Heinvere, K\u00e4rt Koppel, Johanna Reinvald, Raahel R\u00fc\u00fctel), kus vaataja m\u00e4ngitakse m\u00f5tlema s\u00f5jale, et seej\u00e4rel pinge installatsiooni keskmes olevas voodis, k\u00f5rvaklappide intiimse helitaustaga, pehmelt lauhustada. Viimast teost soovitaks eriti k\u00f5igile, kes on n\u00e4itusel esimesel kohtingul.<\/p>\n

EKKM-is avati Eesti Noore Kaasaegse Kunsti Liidu grupin\u00e4itus “Koos on soojem” EKKM-is”Koos on soojem” Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi\/ERR<\/p>\n

Karola Ainsare, Nele Kurvitsa, Kertu Rannula ja Sonja Sutti “Lahedate t\u00fcdrukute muuseum” on vastastikkuse identiteediloome alusel tehtud minimuuseum kolmele kunstnikule. Nali on selles, et vastastikku on loodud fiktiivsed esemed teineteise lapsep\u00f5lvest ja kasvamisajast (nt Rannula p\u00e4evik pole tegelikult Rannula kirjutatud). Tegu on toreda tervikuga, mis l\u00e4heb \u00fcha paremaks, mida enam temast m\u00f5elda, sest sa pead kellegagi olema ju p\u00e4ris heaks s\u00f5braks saanud, et tema kohta midagi usutavat kokku luisata. Ja samas, eks igas luiskes ole ka terake t\u00f5de. . .<\/p>\n

Klassikalise institutsionikriitilise teosega “Eesti kunsti viis aastat 2026\u20132031”, l\u00f5petavad m\u00f5tteliselt n\u00e4ituse Liisa-Lota J\u00f5eleht, Darja Morozova, Marto M\u00e4gi ja Mia Maria Rohumaa. Iroonilise ja t\u00f6gava suhtumisega torgitakse kunsti \u00fcmbritsevat diskursiivset ruumi; k\u00fcll soravalt ja vaimukalt, ent kuidagi staatiliselt, mis tihtipeale vaevab institutsioonikriitilisi teoseid (tekib tunne nagu ma n\u00e4eks seda nalja umbes viieaastaste intervallide tagant \u00fcha uuesti, kui v\u00e4rske p\u00f5lvkond peale kasvab ja avastab, et saatetekstid on valdavalt kr\u00e4pp). Siis aga ilmus uudis, et keegi kaak oli n\u00e4itusele tulnud ning viisaastaku plaani (ehk tuleviku) \u00e4ra varastanud. Selles \u017eestis oli juba mingit v\u00f5luvalt d\u00fcnaamikat, mida sellistes siseringi sahkerdustes harvemini leiab.<\/p>\n

Teosed on vaimukad. Suhtumine kerge ja m\u00e4nguline, aga see, et k\u00f5ike tehti koos, selle osas ollakse surmt\u00f5sised ja v\u00e4lja teenitult uhked. Teisis\u00f5nu \u2013 m\u00e4ng on m\u00e4ng, aga see, et me m\u00e4ngime, see on p\u00fcha; see on oluline; see on t\u00e4htis. Sest m\u00e4nguruumis on hingel v\u00f5imalik \u00f5ppida tundma vabadust. Ja olla vaba.<\/p>\n

Lootuses, et ENKKL j\u00e4tkab oma tegevust ka siis kui “N” akron\u00fc\u00fcmis enam ei p\u00e4de, tahaks l\u00f5petada t\u00e4helepanekuga arboristikast. Nimelt on Eesti vanimad puud sarapuud. Nende harajad, k\u00f5igis suundades kasvavad madalad ja tihnikused kehandid,sisaldavad tohutut potensiaali; vanimad neist on \u00fcle tuhande aasta vanad! \u00dckski \u00fcksik\u00fcritajast tamm nii vanaks veel elanud pole. Pikka iga teile!<\/p>\n

***<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"N\u00e4itus Eesti Noore Kaasaegse Kunsti Liit (ENKKL) “Koos on soojem” Osalevad kunstnikud Karl Joonas Alamaa, Karola Ainsar, K\u00e4rt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":61290,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,20946,35,31114,34,36,31,32,21,20947,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-61289","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-kaasaegse-kunsti-muuseum","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eesti-noore-kaasaegse-kunsti-liit","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-koos-on-soojem","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115695122093301571","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61289","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61289"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61289\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/61290"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61289"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=61289"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=61289"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}