{"id":61418,"date":"2025-12-10T14:19:17","date_gmt":"2025-12-10T14:19:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/61418\/"},"modified":"2025-12-10T14:19:17","modified_gmt":"2025-12-10T14:19:17","slug":"uued-kunstnikupalga-saajad-on-selgunud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/61418\/","title":{"rendered":"Uued kunstnikupalga saajad on selgunud"},"content":{"rendered":"

Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon valis rekordilise 95 esitatud taotluse hulgast kunstnikupalga saajateks aastatel 2026\u20122028:\u00a0Sirja-Liisa Eelma, Hedi Jaansoo, Maria Kapajeva, Erki Kasemetsa, Hanna-Liis Konti, Angela Maasalu, Marge Monko, Maret Sarapu, Kadri Toomi ja Aivar T\u00f5nso,\u00a0kellega loomeliit s\u00f5lmib lepingu. Kunstnikupalka annab EKL v\u00e4lja koost\u00f6\u00f6s Eesti Kultuuriministeeriumiga, palga suurus on 1,1-kordne kultuurit\u00f6\u00f6taja miinimumpalk ning igal aastal valitakse vastavalt eelarvelistele vahenditele kas 5 v\u00f5i 10 kunstnikupalgalist.<\/p>\n

Kunstnikupalga eesm\u00e4rk on v\u00f5imaldada professionaalsete kunstnike p\u00fchendumist loomingulisele tegevusele ja panustada seel\u00e4bi Eesti kultuuri arengusse. Palga erinevuseks loomestipendiumitest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev suurem stabiilsus. Komisjoni esimehe, Eesti Kunstnike Liidu presidendi Maarin Ektermanni s\u00f5nul oli valikut keeruline teha, sest tugevaid taotluseid oli mitmek\u00fcmne kunstnikupalga jagu: \u201eTegemist on ainulaadse meetmega, mis annab kunstnikule kindluse ja t\u00f6\u00f6rahu pretsedenditult pikaks ajaks. K\u00f5igil kunstnikupalga p\u00e4lvinutel on juba nii Eestis kui rahvusvaheliselt palju t\u00e4helepanu \u00e4ratanud loominguline praktika ning see kolmeaastane periood annab kindlasti j\u00f5udu nii j\u00e4rgmisteks h\u00fcpeteks kui ka rahulikult oma praktika s\u00fcvendamiseks.\u201c<\/p>\n

Kunstnikupalgale v\u00f5ivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kunstnikud, kuraatorid v\u00f5i kunstiteadlased\/kriitikud, kes soovivad j\u00e4rgneva kolme aasta jooksul p\u00fchenduda erialasele loomet\u00f6\u00f6le. Ektermann: \u201eValikut tehes j\u00e4lgisime komisjoniga sel korral ehk t\u00e4helepanelikumalt kandideerijate teisi t\u00f6\u00f6kohustusi ning ka varasemaid kunstnikupalga p\u00e4lvimisi. Soovime loomeliidu poolt ka kunstnikupalgalisi rohkem toetada, leida neile vajadusel \u00f5iged dialoogipartnerid, aidata luua kontakte ning nende tegevust ka laiemale avalikkusele vahendada.\u201c<\/p>\n

Valimiskomisjoni kuulusid lisaks Ektermannile T\u00fc\u00fcne-Kristin Vaikla (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Indrek Grigor (Tartu Kunstimuuseum), Johannes Luik (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Kaarin Kivir\u00e4hk (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus), T\u00f5nis Saadoja (Eesti Kunstiakadeemia), Tiina Sarapu (EKLi poolt kutsutud kunstnik), Liina Siib (EKLi poolt kutsutud kunstnik) ning Kristina \u00d5llek (EKLi poolt kutsutud kunstnik).<\/p>\n

Loe l\u00e4hemalt k\u00f5igist k\u00fcmnest uuest kunstnikupalgalisest:<\/p>\n

Sirja-Liisa Eelma\u00a0on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle loomingu l\u00e4bivateks teemadeks on vaikus ning n\u00e4htava ja n\u00e4htamatu suhe. Eelma praktika toetub maalimise ajalise faktori ning ruumikonteksti koosm\u00f5jule, tema teostele on omane sisekaemus ja meditatiivne rahu.
Eelma on l\u00f5petanud Eesti Kunstiakadeemias maali eriala ning eeloleval kevadel kaitseb ta EKA doktorikoolis autoetnograafilist uurimist\u00f6\u00f6d \u201eMaalikunsti Indra v\u00f5rk. Erinevused, kordused ja peegeldused.\u201c\u00a0 Teda on tunnustatud Konrad M\u00e4e (2016) ja Kristjan Raua nimelise preemiaga (2023) ning tema teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi ning mitmetesse erakogudesse.<\/p>\n

Hedi Jaansoo\u00a0on kunstnik ja fotograaf, kes t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ikeste ja \u00f5rnade motiividega \u2013 ebakindluse, igatsuse ja konfliktsete ihadega. Kombineerides fotograafiat ja installatiivseid detaile, ilmnevad tema loomingus vaikelud lillede ja mittefunktsionaalsete ehetega, feministlikud ambitsioonid ja \u00f5rn vastupanu.
Jaansoo on l\u00f5petanud Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala (MA, 2018), t\u00e4iendades end Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemias (2012\/13). 2023. aastal t\u00f6\u00f6tas ta pooleaastases residentuuris WIELSi kaasaegse kunsti keskuses Br\u00fcsselis. Alates 2024. aastast on ta Fotokunstnike \u00dchenduse (FOKU) projektijuht ja FOKU galerii \u00fcks eestvedajatest.<\/p>\n

Maria Kapajeva\u00a0on feministlik kunstnik, kelle praktika uurib kultuurim\u00e4lu, identiteeti ja sugu kui muutuvaid seisundeid. Tema looming toob rambivalgusesse \u00fchiskondlike normide t\u00f5ttu t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4nud lood ning tekitab neile lugudele \u00fchise, kogukondliku vaimse ja f\u00fc\u00fcsilise ruumi.
Kapajeva on l\u00f5petanud \u00dchendkuningriigis University for the Creative Artsi (BA, 2009; PGC 2015) ja Westminsteri \u00dclikooli (MA, 2013) ning alates 2021. aastast tegeleb doktori\u00f5pingutega Eesti Kunstiakadeemias. 2024. aastal p\u00e4lvis ta Eesti Kultuurkapitali Kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia ning tema teosed on Tartu Kunstimuuseumi, Kiasma, Fotomuseum Winterthuri jt kollektsioonides.<\/p>\n

Erki Kasemets\u00a0on installatsiooni-, maali-,\u00a0performance\u2013 ja teatrikunstnik, kelle isikliku loomingu k\u00f5rval on oluline olnud ka osalemine ettearvamatu ja varieeruva stiiliga r\u00fchmituses Vedelik (1995\u2013 ). Kasemets on paadunud brikol\u00f6\u00f6r, kelle kunst s\u00fcnnib k\u00e4ep\u00e4rastest vahenditest, kasutades s\u00e4\u00e4stlikult ja vaimukalt tarbetuks muutunud argielu objekte, luues nendest mastaapseid installatsioone.
Kasemets on \u00f5ppinud Eesti Kunstiakadeemias lavakunsti ning omandanud seal doktorikraadi loovuurimusega teemal \u201eV\u00e4ljaspool tavalist: pidu, pr\u00fcgi ja pol\u00fcgoonteater\u201d (2017), lisaks on ta end t\u00e4iendanud Aalto \u00dclikoolis ja Helsingi Kunstiakadeemias. Kasemets p\u00e4lvis 2002. aastal Konrad M\u00e4e preemia ning tema teoseid kuulub Eesti Kunstimuuseumi ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudesse.<\/p>\n

Hanna-Liis Kont\u00a0onkuraator ja kunstiteadlane, kes uurib ja kasutab oma t\u00f6\u00f6s osalusel ning kaasamisel p\u00f5hinevaid l\u00e4henemisi. Ta on platvormi \u201eKunst loob l\u00e4hedust\u201c algataja ja eestvedaja. Sidudes kunsti ja n\u00e4ituste vahendamise sotsiaalsete oskuste arendamisega, loob ta uusi koost\u00f6\u00f6kohti kunstivaldkonna asutuste, haridus- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide ning laste ja noorte vahel. Tema kureeritud n\u00e4itused on p\u00e4lvinud mitmeid tunnustusi, seal hulgas kahel korral Eesti Muuseumide Aastaauhindadel \u201eAasta n\u00e4ituse\u201c tiitli; 2024. aastal p\u00e4lvis Kont ka Eesti Kultuurkapitali Kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia.
Kont on l\u00f5petanud Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse eriala (BA, 2014) ning muuseumiuuringud \u00dchendkuningriigis East Anglia \u00dclikoolis (MA, 2016); alates 2018. aastast tegeleb Eesti Kunstiakadeemias doktori\u00f5pingutega.<\/p>\n

Angela Maasalu\u00a0on maalikunstnik, kelle looming k\u00e4sitleb vastuolulisi inimkogemusi, mis tunnistavad korraga \u00f5nne ja traagikat, elu dramaatilisust ning koomilisust. Lugude jutustamiseks kasutab ta sageli autobiograafilisi fragmente, kombineerides neid \u00fcldinimlike s\u00fcmboolsete ja poeetiliste kujunditega.
Maasalu on \u00f5ppinud Tartu \u00dclikoolis maali ja kunstiajalugu (BA 2012), Eesti Kunstiakadeemias maali (MA 2015) ning t\u00e4iendanud end Inglismaal UAL Central Saint Martinsi \u00fclikoolis (2013\u20132014). 2023. aastal p\u00e4lvis Maasalu Eesti Kultuurkapitali Kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia, tema teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi kogusse.<\/p>\n

Marge Monko\u00a0on nii foto- kui filmimeediumis t\u00f6\u00f6tav kunstnik, kes keskendub oma loomingus naise kogemuse k\u00e4sitlemisele, r\u00f5huasetusega kehal ja selle fotograafilisel kujutamisel l\u00e4bi l\u00e4hiajaloo, aga ka reproduktiiv-tervishoiuga seotud teemadele. Monko teoseid on m\u00f5jutanud nii ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs, feminism kui ka reklaamit\u00f6\u00f6stus.
Monko on \u00f5ppinud Eesti Kunstiakadeemias fotograafiat (BA 2005, MA 2008), t\u00e4iendanud end Viini Rakenduskunstide \u00dclikoolis ning aastatel 2013\u20132015 HISK-is (Higher Institute for Contemporary Art) Gentis Belgias. Monko on p\u00e4lvinud Kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (2012) ning Ida- ja Kesk-Euroopa kunstiauhinna Henkel Art Award (2012). Tema teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Kiasma, Viini Moodsa Kunsti Muuseumi mumoki, Folkwangi Muuseumi, Poola Muzeum Sztuki w \u0141odzi, FRAC Lorraini ja Winterthuri Fotomuuseumi kogudesse.<\/p>\n

\u00a0Maret Sarapu\u00a0on klaasikunstnik, kes oma loomingus juhindub suuresti argielust, uurides sealjuures materjali v\u00f5imalusi ja ilu, mida klaas luua suudab. Kas praktiseerides esteetikat, mis on poliitikast vaba, on see eskapismi v\u00f5i enesehoole vorm? Kas oma aias tegutsemine on egoistlik v\u00f5i s\u00fcgavalt vastutustundlik tegevus? Oma hiljutisemas loomingus on ta p\u00f6\u00f6rdunud ka automaatkirjutamise ja teadvuse voo kuulamise poole.
Sarapu on l\u00f5petanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (BA, 2002, MA, 2005) ning t\u00e4iendanud end erialastel kursustel ning residentuurides Eestis ja v\u00e4lismaal. Sarapu on edukalt osalenud mitmetel protsendikunsti konkursitel ning tema t\u00f6id leiab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Ameerika klaasimuuseumi, T\u00fcrgi Moodsa klaasikunsti muuseumi jt kogudest.<\/p>\n

\u00a0Kadri Toom\u00a0on graafik, kelle loomingut iseloomustab tr\u00fckitehnikate ja fotograafiliste meetodite \u00fchendamine, materjali- ja ruumitundlik l\u00e4henemine ning p\u00fc\u00fcd v\u00e4ljuda traditsioonilisest vormist. Tema viimase aja looming t\u00f5ukub maastiku kogemisest \u2013 nii ekraanidel, linnaruumis kui ka perifeersetel v\u00e4ljadel ning teostes j\u00e4\u00e4vad k\u00f5lama kollaa\u017eilikud vaikelud, mis peegeldavad t\u00e4nap\u00e4eva inimese m\u00f5tteviisi ning ruumitunnetust. Toom on panustanud j\u00e4rjepidevalt ka graafikavaldkonna arengusse, olles festivali \u201eMuhu Print\u201c (2017\u2013 ) kaaskorraldaja, Eesti Vabagraafikute \u00dchenduse juhatuse liige (2020\u20132024) ning platvormi Hea Uus Graafika (HUG, 2025\u2013 ) kaasasutaja.
Toom on l\u00f5petanud Tartu K\u00f5rgema Kunstikooli maaliosakonna (2006) ja Eesti Kunstiakadeemia graafika eriala (MA, 2009). Ta on p\u00e4lvinud Kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (2023), Eesti Vabagraafikute \u00dchenduse tunnustuse \u201eAasta Graafik\u201c (2021) ja Wiiralti preemia ergutuspreemia (2022) ning tema t\u00f6id v\u00f5ib leida Tartu Kunstimuuseumi kogudest.<\/p>\n

Aivar T\u00f5nso\u00a0tegutseb nii helikunstniku kui ka helikunstiga seotud s\u00fcndmuste korraldajana. Tema loomingulise tegevuse tuumaks on heli- ja ruumikogemuse kaudu taju avardamine. N\u00fcansirohkete helimaastike abil suunab ta t\u00e4helepanu kuulamiskultuuri olulisusele t\u00e4nap\u00e4eva m\u00fcrarikkas maailmas. Kuraatori ja korraldajana toetab ta helikunsti valdkonda hetkel peamiselt 2015. aastast toimuva \u00dcle Heli festivali ja selle satelliits\u00fcndmuste kaudu.
T\u00f5nso on oma tegevuse eest p\u00e4lvinud Kultuurkapitali Kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (2021) ja 2018. aastal Eesti Maastikuarhitektide Liidu eripreemia helikunsti ja ruumi s\u00fcnteesimise eest (koos Sten Saaritsa, Martin R\u00e4sta, Liisi K\u00fcla ja Roman-Sten T\u00f5nissooga).<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Sirja-Liisa Eelma (Foto: Tanja Muravskaja), Hedi Jaansoo (Foto: Mikk Heinsoo), Maria Kapajeva (Foto: Nele Tammeaid), Erki Kasemets (Foto: Targo Miilimaa), Hanna-Liis Kont (Foto: Kairi Laiapea), Angela Maasalu (Foto: Angela Maasalu), Marge Monko (Foto: Renee Altrov), Maret Sarapu (Foto: Terje Ugandi), Kadri Toom (Foto: Oleg Hartsenko), Aivar T\u00f5nso (Foto: Ken M\u00fcrk\/ERR).<\/p>\n

Kunstnikupalga saajad alates 2016. aastast:
2016\u20122018: Kaido Ole, Anu Vahtra, Mark Raidpere, Marge Monko, Kris Lemsalu
2017\u20122019: D\u00e9nes Kalev Farkas, Kiwa, Flo Kasearu, Jaanus Samma
2018\u20122020: Edith Karlson, Tanja Muravskaja, T\u00f5nis Saadoja
2019\u20122021: Jass Kaselaan, J\u00fcri Kask, Marko M\u00e4etamm, K\u00e4rt Ojavee, Laura P\u00f5ld
2020\u20122022: Merike Estna, Raul Keller, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Kristina Norman
2021\u20132023: Eike Eplik, Anders H\u00e4rm, Tiina Sarapu, Jevgeni Zolotko, Sigrid Viir
2022\u20132024: Edith Karlson, Kristi Kongi, Kadri M\u00e4lk, Hanno Soans, Jaan Toomik.
2023\u20132025: Art Allm\u00e4gi, Sandra Kosorotova, Peeter Laurits, Krista M\u00f6lder, Terje Ojaver, Darja Popolitova, Laura P\u00f5ld, Taavi Suisalu, Airi Triisberg, Kristina \u00d5llek.
2024\u20122026: Erik Alalooga, Tanel Rander, Uku Sepsivart, Diana Tamane, Maria Valdma-H\u00e4rm.
2025\u20122027: Marten Esko, Urmas L\u00fc\u00fcs, Laivi Suurv\u00e4li, Timo Toots, Johanna Ulfsak.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon valis rekordilise 95 esitatud taotluse hulgast kunstnikupalga saajateks aastatel 2026\u20122028:\u00a0Sirja-Liisa Eelma, Hedi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":61419,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-61418","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115695712081217365","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61418","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61418"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61418\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/61419"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61418"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=61418"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=61418"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}