Mari ja Mikk J\u00fcrjensi kodu Kohila l\u00e4hedal Keila j\u00f5e kaldal s\u00fcndis paljude kokkusattumuste tulemusena. Ja kuigi s\u00f5itmist on peres nii t\u00f6\u00f6 kui laste harrastuste p\u00e4rast palju, kaaluvad maalelamise v\u00f5lud logistilise peavalu \u00fcles.<\/p>\n
Raplamaaga on J\u00fcrjensid seotud sedakaudu, et abikaasa Mikk on sealtkandist p\u00e4rit. Lapsep\u00f5lve P\u00f5lvas veetnud Mari jaoks on s\u00fcdamelinn hoopis Tartu. P\u00e4rast Mart Reiniku g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petamist tuli andekal t\u00fcdrukul valida kahe teeotsa vahel \u2013 peale j\u00e4i Tartu \u00dclikooli Viljandi kultuuriakadeemia.<\/p>\n
“Mul oli kaalukausil, kas minna muusikat \u00f5ppima v\u00f5i siis teater, sest mu ema t\u00f6\u00f6tas Vanemuises ja teatritagune maailm oli minu jaoks v\u00e4ga paeluv. P\u00f5hip\u00f5hjus oli see, et mind on alati inimene ja iseenda inimeseks olemise tundma\u00f5ppimine v\u00e4ga huvitanud. Ja siis mulle tundus, et teatri kaudu on seda k\u00f5ige m\u00e4ngulisem ja huvitavam teha,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
J\u00fcrjensil on v\u00e4\u00e4rt oskus oma inimesed \u00fcles leida ja neist elu jooksul kinni hoida. S\u00f5prus Eeva Talsiga algas juba lasteaias ja t\u00e4navuste j\u00f5ulude ajal annab J\u00fcrjens koos Curly Stringsiga kontserte, kuhu on nii m\u00f5nedki lood kaasa tulnud nende plikap\u00f5lvest. Ka tulevad esitusele m\u00f5ned J\u00fcrjesi lood.<\/p>\n
Talsi s\u00f5nul teeb s\u00f5bra loomingu eriliseks ausus. “Loomulikult paneb ta selle poeetiliselt kirja ja on nii inspireeriv. Ta laulab oma s\u00f5nu, oma meloodiat. See ongi nagu tema heli,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Kursuse toetav j\u00f5ud <\/p>\n
J\u00fcrjens l\u00f5petas Viljandi kultuuriakadeemia kaheksanda lennu koos T\u00f5nis Niinemetsa, Kait Kalli, Ott Kartau, aga ka m\u00f6\u00f6dunud aastal lahkunud Ragne Veensaluga.<\/p>\n
“See k\u00f5ik oli liiga vara. See juhtus ikkagi nii vara, et meievanune inimene j\u00e4rsku meie seast kaob. Meile nii armas inimene. See oli meie kursusele ja inimestele, kes teda tundsid, nii ootamatu ja raske. See paneb m\u00f5tlema selle peale, et kui palju meil aega on ja mida me selle ajaga pihta hakkame. Samal ajal toob see h\u00e4sti kokku ka. Meie kursust liitis see veel kuidagi eriliselt. Me olime \u00fcksteisele h\u00e4sti suureks toeks ja saime sellega seet\u00f5ttu veel paremini hakkama,” tunnistas ta.<\/p>\n
Tema kursus on kooliajast peale t\u00f5esti tihedalt suhelnud \u2013 kindlasti tullakse kokku ka j\u00f5ulude paiku. J\u00fcrjens tegi n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6d ametlikult vaid kolm aastat Von Krahli teatris ja on viimased k\u00fcmme aastat olnud vabakutseline. Pigem kaldus kaalukauss muusika poole.<\/p>\n
“Ma andsin 2010. aastal v\u00e4lja oma esimese albumi “22”. See oli j\u00e4llegi kursuse kingitus mulle \u2013 nad kinkisid mulle v\u00f5imaluse salvestada Viljandi kultuuriakadeemia helistuudios. Ma arvasin, et seal see l\u00f5peb, et ma salvestan oma laulud, mis ma olen kunagi teinud, aga siis l\u00e4ks pall kuidagi veerema,” meenutas ta ja t\u00f5des, et esimese hooga ehmatas edu ta \u00e4ra.<\/p>\n
“Sinna k\u00f5rvale ilmus meediamaailm, mis oli minu jaoks h\u00e4sti v\u00f5\u00f5ras, et kuidas see intervjuude andmine k\u00e4ib. Mingil perioodil hakkasin h\u00e4sti palju ei \u00fctlema: ma ei l\u00e4he, ei tee ja ei laula. V\u00f5ib-olla pidin sellega kohanema,” nentis ta.<\/p>\n
Armastus esimesest silmapilgust <\/p>\n
Mari abikaasa Mikk J\u00fcrjens on Tallinna Linnateatri lavastaja ja n\u00e4itleja. Teadmine kellestki lahedast Marist, kes h\u00e4sti lauluab, j\u00f5udis Miku k\u00f5rvu pinginaaber P\u00e4rt Uusbergi kaudu.<\/p>\n
“Ma m\u00e4letan isegi, et ma olen olnud P\u00e4rdi k\u00f5rval mingil hetkel, kui see Mari talle helistas. Siis ma temast rohkem ei teadnud, ei m\u00f5elnud. Ma n\u00e4gin teda esimest korda Vigala laululaagris ja ta tuli inimesena mu teadvusesse,” meenutas Mikk.<\/p>\n
Selles samas laagris saigi Mari ja Miku lugu alguse. “Meil on t\u00f5esti selline armastus esimesest silmapilgust v\u00f5i v\u00e4hemalt s\u00fcmpaatia esimesest silmapilgust. Oli mingi laagri\u00f5htu, ta esines seal v\u00f5i midagi, j\u00e4i silma ja siis viimase laagri\u00f6\u00f6 olime suure kambaga \u00fcleval, olime \u00f6\u00f6 l\u00e4bi \u00fches seltskonnas ja vaatasime teineteise poole, Mari laulis. Hommikul oli kuidagi h\u00e4sti kurb \u00e4ra minna ja siis me vahetasime kontakte ja j\u00e4imegi suhtlema,” r\u00e4\u00e4kis Mikk.<\/p>\n
2014. aastal sai Mari Pokinenist Mari J\u00fcrjens ja t\u00e4naseks kasvatavad nad Mikuga koos kolme poega: kaksikuid Jani ja Mariust ning pesamuna Gustavit. Ja \u00fcksk\u00f5ik kust kandist ka ei vaata, kindel on, et Mikul lasub \u00fclisuur roll selles, et Mari on kodukoormuse kiuste saanud kogu aeg loominguga tegelda.<\/p>\n
“Ma tean, n\u00e4en ja tunnen seda, et ta armastab mind v\u00e4ga. Ta n\u00e4itab seda v\u00e4ga palju v\u00e4lja. Mul on h\u00e4sti hea meel, et ta teeb seda kuidagi nii, et meie pojad n\u00e4evad seda. Mulle tundub, et see on \u00fcks v\u00e4ga t\u00e4htis asi, et pojad n\u00e4eksid, kuidas nende isa armastab nende ema ja see on neile oluline tulevikus,” lausus Mari.<\/p>\n
Edust hoolimata ei j\u00e4\u00e4 loorberitele puhkama <\/p>\n
Abikaasa Miku s\u00f5nul on Mati t\u00f5eline perfektsionist. “Ta on nii armutu iseenda suhtes. V\u00f5ib-olla muusikuna, see teekond on juba nii pikk olnud ja kogemust on nii palju, ta juba annab endale armu, aga inimesena on ta kindlasti t\u00e4ielik perfektsionist. Ta teab seda ja ta tegeleb sellega, aga see on tema p\u00e4risosa ja \u00e4ra v\u00f5tta seda temalt k\u00fcll ei saa \u2013 see ei tundu mulle lihtne,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Mari t\u00f5des, et t\u00e4iuslikkuse tagaajamine on teda ka emaduses saatnud. “Mul on olnud v\u00e4ga raske sellega kohaneda, et k\u00f5ik asjad ei tule nii h\u00e4sti emana v\u00e4lja v\u00f5i kui ma ei ole olnud piisavalt rahulik v\u00f5i et n\u00fc\u00fcd l\u00e4heb k\u00fcll k\u00f5ik t\u00e4itsa untsu, kui n\u00fc\u00fcd mina ei tee siin seda \u00f5iget asja.”<\/p>\n
Ka pidev k\u00f5hklemine k\u00e4ib temaga kaasas. “T\u00e4naseks olen j\u00f5udnud sinna, et ma ei olegi seda t\u00fc\u00fcpi inimene, et ma suudaks kohe midagi otsustada, et ma suudaks kohe h\u00e4sti kindlalt teada, mida ma tahan. Ma pean selle kahtluse faasi l\u00e4bi tegema ja j\u00e4llegi uskuma, et ma leian selle \u00f5ige asja ja usu endasse \u00fcles.”<\/p>\n
Muusiku s\u00f5nul on tema m\u00f6\u00f6dunud aastal ilmunud kauam\u00e4ngiv “\u2026aga samas\u2026” tema enda jaoks jalgade-maha-saamise album. “Ma tundsin esimest korda sellist julgust, mida mul on varem palju v\u00e4hem olnud. Natuke nagu selline suureks saamise tunne oli see,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
“\u2026aga samas\u2026” t\u00f5i talle aasta alguses toimunud muusikaauhindade jagamisel nii aasta naisartisti kui ka aasta autorialbumi looja tiitli. J\u00fcrjens on lubanud endal albumi edust r\u00f5\u00f5mu tunda, kuid loorberitele puhkama ta ei plaani j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
“Aga see ei t\u00e4henda seda, et naudin n\u00fc\u00fcd terve elu neid kahte auhinda ja m\u00f5nulen selles. Elu l\u00e4heb kogu aeg edasi, tulevad uued unistused,” s\u00f5nas ta. “Ma olen piisavalt k\u00e4rsitu, piisavalt ebakindel, nii et ma kogu aeg tahan otsida, samal ajal p\u00fc\u00fcan ka r\u00f5\u00f5mustada selle \u00fcle, kui midagi l\u00e4heb h\u00e4sti ja saab midagi h\u00e4sti tehtud.”<\/p>\n
“Ma olen lihtsalt kuidagi nii t\u00e4nulik, et mu unistuse siiamaani on t\u00e4itunud, sest minus on alati ka see hirm, et appi, kui k\u00f5ik on h\u00e4sti, siis see ei saa ju igavesti kesta. On olnud ka v\u00e4ga raskeid hetki ja aegu, aga t\u00e4nutunne, et mu \u00fcmber on inimesed, kellega mul on nii palju, mida jagada ja hoida. Kuigi on p\u00e4evi, mil ma tunnen endiselt v\u00e4ikese Mari ebakindlust, siis mul on h\u00e4sti hea meel selle \u00fcle, et ma tunnen ennast palju paremini,” on ta \u00f5nnelik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mari ja Mikk J\u00fcrjensi kodu Kohila l\u00e4hedal Keila j\u00f5e kaldal s\u00fcndis paljude kokkusattumuste tulemusena. Ja kuigi s\u00f5itmist on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":61607,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,10848,140,14014,434],"class_list":{"0":"post-61606","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-mari-jurjens","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-mikk-jurjens","17":"tag-pealtnagija"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115696891564978151","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61606","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61606"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61606\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/61607"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61606"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=61606"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=61606"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}