1. Atmosf\u00e4\u00e4ri\u00f5hu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
T\u00fc\u00fcp: Seaduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Seadust muudetakse, et viia Eesti \u00f5igus koosk\u00f5lla EL-i uute m\u00e4\u00e4rustega, mis k\u00e4sitlevad osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase. Muu hulgas ajakohastatakse viiteid, t\u00e4psustatakse kutsete ja lubade andmise korda ning laiendatakse reguleerimisala uutele ainer\u00fchmadele, sealhulgas HFO-dele ja looduslikele k\u00fclmaainetele.<\/p>\n
Oluline osa muudatustest on suunatud F-gaaside kasutamise v\u00e4hendamisele ja keskkonnahoiu parandamisele. F-gaasid on inimtekkelised gaasid, mis tekitavad kasvuhooneefekti \u2013 n\u00e4iteks SF6 on 23 000 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Kuna F-gaase leidub tavalistes k\u00fclm- ja kliimaseadmetes ning alajaamades olevates elektril\u00fclitites, seab seadus rangemad n\u00f5uded nende k\u00e4itlemisele, kontrollile ja aruandlusele. Eesm\u00e4rk on soodustada \u00fcleminekut looduslikele k\u00fclmaainetele ning rohetehnoloogiale k\u00fclmamajanduses.<\/p>\n
HFO-sisaldavate seadmete omanikud (praegu 14) peavad hakkama seadmeid registreerima ja tegema lekkekontrolle (100\u2013300 eurot). K\u00fclma-, kliima- ja soojuspumpade k\u00e4itajate kutsetunnistused muutuvad t\u00e4htajaliseks. K\u00e4itlemisloa kohustus laieneb ka looduslikele k\u00fclmaainetele, mis m\u00f5jutab v\u00e4hemalt 20 ettev\u00f5tjat.<\/p>\n
Mitmes valdkonnas v\u00e4hendatakse samal ajal halduskoormust. N\u00e4iteks kaob kohustus registreerida eluhoonetesse paigaldatud suurema v\u00f5imsusega soojuspumpasid (50\u2013100 seadet), lihtsustatakse F-gaaside aruandlust ja kehtestatakse k\u00fcnniskogused, mis v\u00e4hendavad andmete esitamise kohustust umbes 10 ettev\u00f5tjal.<\/p>\n
Muudatused on kavandatud j\u00f5ustuma \u00fcldkorras ning Euroopa Komisjoni tuleb uutest karistuss\u00e4tetest teavitada enne 1. jaanuari 2026.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
2. Tarbijakaitseseaduse ja l\u00f5hkematerjaliseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u
Esitaja: majandus- ja t\u00f6\u00f6stusminister Erkki Keldo
T\u00fc\u00fcp: Seaduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Seadusega v\u00f5tab Eesti \u00fcle ebaausate kaubandustavade direktiivi muudatused. \u00dcldise sisuga keskkonnav\u00e4ited (nt keskkonnas\u00f5bralik, biolagunev, looduslik) muutuvad lubatavaks ainult juhul, kui neid saab t\u00f5endada tunnustatud \u00f6kom\u00e4rgise v\u00f5i EL-i k\u00f5rgeima standardiga. Samuti keelatakse kestlikkusm\u00e4rgiste kasutamine, kui need ei p\u00f5hine sertifitseerimisskeemil v\u00f5i avaliku sektori asutuse poolt kehtestatud s\u00fcsteemil.<\/p>\n
Lisaks ei tohi enam reklaamida kogu toodet v\u00f5i ettev\u00f5tet rohelisena juhul, kui keskkonnas\u00f5bralik on vaid osa tootest v\u00f5i teenusest \u2013 n\u00e4iteks kui ringlussev\u00f5etud materjalist on vaid pakend. Samuti keelatakse v\u00e4ited, mis tuginevad \u00fcksnes heitmete kompenseerimisele (nt \u201eCO\u2082-neutraalne\u201c) ning tuleviku lubadused ilma konkreetsete ja kontrollitavate eesm\u00e4rkide ning s\u00f5ltumatu eksperdi j\u00e4relevalveta. Keeldu laiendatakse ka kauplemisv\u00f5tetele, mis loovad eksliku mulje toote parandamisv\u00f5imalustest v\u00f5i muudest omadustest, mis tegelikult puuduvad.<\/p>\n
Tarbijakaitseseaduse muudatustega t\u00f5stetakse trahvim\u00e4\u00e4rasid, mis puudutavad ebaausa kauplemisv\u00f5tte kasutamist, ebam\u00f5istlikult kahjustavaid lepingutingimusi ja v\u00f5la\u00f5igusseaduses s\u00e4testatud n\u00f5uete rikkumist. Direktiivi (EL) 2019\/2161\/EL \u00fclev\u00f5tmiseks tuleb liikmesriigil n\u00e4ha ette ulatuslike rikkumiste puhul trahvid kuni 4% ettev\u00f5tja eelmise majandusaasta k\u00e4ibest v\u00f5i kuni 2 miljonit eurot, kui k\u00e4ibeandmed puuduvad.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
3. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse t\u00e4iendamise seaduse (ohjeldusmeetmete rakendamine) eeln\u00f5u
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
T\u00fc\u00fcp: Seaduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Eeln\u00f5uga kohaselt luuakse selge \u00f5iguslik alus ohjeldusmeetmete rakendamiseks olukordades, kus patsiendi ps\u00fc\u00fchikah\u00e4irest v\u00f5i kehalisest haigusest tulenev seisund muudab ta otsusev\u00f5imetuks ja tekitab otsese ohu tema enda v\u00f5i teiste elule ja tervisele. Sellised olukorrad v\u00f5ivad tekkida v\u00e4ltimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi v\u00f5i statsionaarse \u00f5endusabi osutamisel, kui patsiendi k\u00e4itumine ei v\u00f5imalda tervishoiuteenust edasi osutada ilma kohese sekkumiseta.<\/p>\n
Praegu tohib ohjeldusmeetmeid rakendada \u00fcksnes tahtest olenematu ps\u00fchhiaatrilise ravi raames, kuid praktikas on vajadus sekkuda sageli ka vabatahtlikult ravil olevate patsientide v\u00f5i patsientide puhul, kes viibivad v\u00e4ljaspool ps\u00fchhiaatriaosakonda, n\u00e4iteks erakorralises meditsiinis, intensiivravis v\u00f5i kiirabis. Sellise vajaduse v\u00f5ivad p\u00f5hjustada n\u00e4iteks joobeseisund, deliirium v\u00f5i muu seisund, mis muudab patsiendi k\u00e4itumise ettearvamatuks ja ohtlikuks. Selge seadusliku aluse loomine on vajalik, sest ohjeldusmeetmed on intensiivne vabadusp\u00f5hi\u00f5iguse riive.<\/p>\n
\u00d5igusraamistiku kehtestamine tagab patsientide ja tervishoiut\u00f6\u00f6tajate ohutuse ning \u00fchtlase ja kvaliteetse ravi, v\u00f5imaldades v\u00e4ltida olukordi, kus sekkumise \u00f5igusp\u00e4rasus on vaieldav. Kuigi ohjeldusmeetmete rakendamisega kaasneb tervishoiuteenuse osutajatele t\u00e4iendav j\u00e4lgimis- ja dokumenteerimiskohustus, v\u00e4hendab uus kord halduskoormust vaidluste lahendamisel.<\/p>\n
4. Postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigil\u00f5ivuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u
Esitaja: regionaal- ja p\u00f5llumajandusminister Hendrik Johannes Terras<\/p>\n
Seadust muudetakse, et ajakohastada Eesti postiturgu ja tagada universaalse postiteenuse j\u00e4tkusuutlik osutamine arvestades nii kasutajate kui ka teenusepakkuja huve.<\/p>\n
Traditsiooniliste postiteenuste valdkonnas on sisuliselt tegu monopoolse turuga, samas kui kullerteenustes toimub aktiivne konkurents. Muutuv turg ja rahvusvahelised trendid tingivad vajaduse uuendada universaalse postiteenuse korraldust, rahastamist ja kogu postiturule kehtivaid n\u00f5udeid.<\/p>\n
Eeln\u00f5uga v\u00e4hendatakse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt halduskoormust: universaalse postiteenuse osutaja vabastatakse ebam\u00f5istlikult koormavast kulude h\u00fcvitamise taotluste esitamise kohustusest ning teised operaatorid ei pea enam taotlema tegevusluba, vaid saavad edaspidi tegutseda majandustegevusteate alusel.<\/p>\n
Muudatuste tulemusena paraneb universaalse postiteenuse kuluefektiivsus ja stabiilsus, lihtsustub aruandlus- ja loamenetlus ning postiteenused muutuvad kasutajatele paindlikumalt ja paremini k\u00e4ttesaadavaks.<\/p>\n
5. Arvamuse andmine Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eeln\u00f5u (758 SE) kohta
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
T\u00fc\u00fcp: Arvamuse andmine<\/p>\n
Eeln\u00f5u on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, et\u00a0 erastada Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4ling. Algatajate j\u00e4rgi tuleks osad kanalid \u00fcle anda koos eelarvega, n\u00e4iteks Klassikaraadio SA-le Eesti Kontsert ning Vikerraadio riigikantseleile, et t\u00e4ita riikliku ohuteavituse \u00fclesannet. Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu arhiiv antaks koos rahaliste vahenditega Filmiarhiivile.<\/p>\n
Kultuuriministeerium teeb valitsusele ettepaneku eeln\u00f5u mitte toetada, kuna Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu likvideerimine on vastuolus Eesti Vabariigi p\u00f5hiseaduse, rahvusvaheliste kohustuste ning avaliku huvi p\u00f5him\u00f5tetega.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
6. Arvamuse andmine Riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u kohta (757 SE)
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
T\u00fc\u00fcp: Arvamuse andmine<\/p>\n
Eeln\u00f5u on algatanud Jaak Valge ja Leo Kunnas, et parlamendis saaks fraktsioone moodustada ka v\u00e4hemalt viis erakonda mitte kuuluvat Riigikogu liiget. N\u00e4hakse ette, et eeln\u00f5ude l\u00f5pph\u00e4\u00e4letus v\u00f5i muudatusettepanekute h\u00e4\u00e4letamine toimuks alati neljap\u00e4eval j\u00e4rjestikuste p\u00e4evakorrapunktidena. Arup\u00e4rimistele vastamisel n\u00e4hakse ette kohustus vastata v\u00e4hemalt 24h enne suulist vastamist ka kirjalikult. Muudetakse kollektiivse p\u00f6\u00f6rdumisega seonduvat – kui kollektiivsele p\u00f6\u00f6rdumisele on andnud allkirja rohkem kui 50 000 inimest, korraldab Riigikogu komisjon olulise t\u00e4htsusega riikliku k\u00fcsimuse arutelu.<\/p>\n
Justiits- ja digiminister teeb valitsusele ettepaneku loobuda arvamuse andmisest, kuna tegemist on riigikogu enesekorraldus\u00f5igust puudutavate muuduatustega.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
7. Arvamuse andmine piiri\u00fclese asendusemaduse keelustamise seaduse eeln\u00f5u (762 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
T\u00fc\u00fcp: Arvamuse andmine<\/p>\n
Eeln\u00f5u on algatanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, et keelustada Eestis nii riigisisene kui piiri\u00fclene asendusemadus.<\/p>\n
Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eeln\u00f5u mitte toetada. Nii justiits- ja digiministeeriumi kui ka sotsiaalministeeriumi hinnangul on tegemist laia ja olulise m\u00f5juga muudatusettepanekuga, millele peab eelnema p\u00f5hjalik m\u00f5juanal\u00fc\u00fcs ja huvir\u00fchmade kaasamine.<\/p>\n
Eeln\u00f5u seletuskirjas ei ole piisavalt k\u00e4sitletud \u00f5iguslikke tagaj\u00e4rgi, rakendamise mehhanisme ega v\u00f5imalikke vastuolusid p\u00f5hiseaduse ja EL \u00f5igusaktidega, sealhulgas eraelu puutumatuse ja pereelu kaitsega.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
8. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a m\u00e4\u00e4ruse nr 184 “Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
T\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u<\/p>\n
Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskirja muudetakse, et rajada Piirissaare sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndisse ja piiranguv\u00f6\u00f6ndisse riiklikult olulist andmeside- ja muud piiritaristut. PPA kavandab andmesidekaabli trassi paigaldamist Peipsi ja L\u00e4mmij\u00e4rve piirkonda, mis l\u00e4bib nii Piirissaare sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndit kui ka Emaj\u00f5e suudmeala piiranguv\u00f6\u00f6ndit.<\/p>\n
Eeln\u00f5uga v\u00f5imaldatakse Piirissaare sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndis KeA n\u00f5usolekul p\u00fcstitada ehitisi mitte \u00fcksnes kaitseala, vaid ka riigikaitse tarbeks.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
9. Vabariigi Valitsuse m\u00e4\u00e4ruste muutmine seoses halduskoormuse v\u00e4hendamisega
Esitaja: regionaal- ja p\u00f5llumajandusminister Hendrik Johannes Terras
T\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u<\/p>\n
M\u00e4\u00e4rustest eemaldatakse s\u00e4tted, mis dubleerivad seadusi v\u00f5i panevad isikutele kohustusi, mida haldusorgan saab ise t\u00e4ita.<\/p>\n
Mitmed seni kehtinud kohustused tunnistatakse kehtetuks: n\u00e4iteks kontrollib p\u00f5llumajandus- ja toiduamet edaspidi ise kasutaja\u00f5iguste vajadust.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
10. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
T\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u<\/p>\n
Eeln\u00f5uga ajakohastatakse tervishoiuteenuste loetelu ning muudetakse perearstiabi rahastamist t\u00e4psemaks ja \u00f5iglasemaks. Pearaha arvestamisel v\u00f5etakse senisest p\u00f5hjalikumalt arvesse nii patsiendi vanust kui ka haiguskoormust, mis jaotatakse viide r\u00fchma vastavalt haiguste arvule. Vanuser\u00fchmadena kehtestatakse 0\u20133, 3\u20136 ja 7+ aastat. Perearstidel, kes pakuvad kvaliteetset teenust, on \u00f5igus saada 10% k\u00f5rgemat pearaha. Samuti diferentseeritakse tasu iseseisvate perearstide ja tervisekeskustes t\u00f6\u00f6tavate arstide vahel, et paremini kajastada erinevaid kulustruktuure.<\/p>\n
Muudatustega toetatakse perearstiabi k\u00e4ttesaadavust kogu riigis. Maapiirkondade kaugusetasu arvestus muutub senisest t\u00e4psemaks, lisades arvesse asustustiheduse ja suhtelise vaesuse n\u00e4itajad, et toetada v\u00e4iksemates piirkondades perearstiabi p\u00fcsimist. Samuti ajakohastatakse perearstikeskuste p\u00fcsikulusid kattev baasraha piirhind, mis kehtib s\u00f5ltumata nimistu suurusest. Eesm\u00e4rk on tagada esmatasandi arstiabile \u00f5iglasem ja stabiilsem rahastus ning v\u00e4hendada piirkondlikke ebav\u00f5rdsusi.<\/p>\n
Eriarstiabis lisatakse loetellu mitmeid uusi t\u00f5endusp\u00f5hiseid ja kulut\u00f5husaid teenuseid ning ajakohastatakse olemasolevate teenuste kirjeldusi, tingimusi ja hindu. Kaasaegsemaks muutuvad otorinolar\u00fcngoloogia ja patoloogia teenused, optimeeritakse individuaalse f\u00fcsioteraapia kasutust ning parandatakse vaimse tervise teenuste k\u00e4ttesaadavust, pikendades ps\u00fchhiaatria juhtumikorralduse ja kutseta ps\u00fchholoogide teenuste rahastamist. E-konsultatsioonid \u00fchtlustatakse \u00fcheks lihtsamaks teenuseks ning laboriteenuste piirhinda alandatakse ajutiselt 15%, kuni valmib uuendatud kulustruktuur.<\/p>\n
\u00d5endusabis lisatakse loetellu eri\u00f5e koduvisiidi teenus, et pakkuda patsiendile kodus paremat tuge ning v\u00e4hendada v\u00e4ltimatut hospitaliseerimise vajadust. Ajakohastatakse koolitervishoiu tingimusi, sealhulgas t\u00e4psustatakse suuremat tuge vajavate kutse\u00f5ppurite teenuseid ning muudetakse alkoholitarvitamise h\u00e4ire teenuste tasustamist. Ennetustegevustes laienevad s\u00f5eluuringud: k\u00e4ivitatakse vasts\u00fcndinute ts\u00fcstilise fibroosi uuring, pikendatakse kopsuv\u00e4hi juhtprojekti ning j\u00e4mesoolev\u00e4hi s\u00f5eluuringu sihtr\u00fchmaga liituvad 56-aastased. Samuti laiendatakse pneumokokknakkuse vastu vaktsineeritavate r\u00fchmi.<\/p>\n
Ravimiteenustes paraneb ligip\u00e4\u00e4s uutele t\u00f5husatele haiglas kasutatavatele v\u00e4hiravimitele ning muudele kaasaegsetele raviv\u00f5imalustele, mis on olulised raskete krooniliste ja harvaesinevate haigustega patsientidele. K\u00f5ik tervishoiuteenuste loetelu muudatused on heaks kiitnud Tervisekassa n\u00f5ukogu ning muudatuste maksumus \u2013 5,65 miljonit eurot \u2013 on Tervisekassa eelarves juba arvesse v\u00f5etud, mist\u00f5ttu riigieelarvesse t\u00e4iendavaid kulusid ei teki.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
11. Eesti kodakondsuse andmine (32 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
T\u00fc\u00fcp: Korralduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 32 isikule naturalisatsiooni korras.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
12. Eesti kodakondsuse andmine (22 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
T\u00fc\u00fcp: Korralduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 22 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.<\/p>\n
Neist 1 on praegu Aserbaid\u017eaani, 2 Egiptuse, 1 Soome, 1 T\u00fcrgi, 2 Ukraina ja 15 Venemaa kodanikud.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
13. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
T\u00fc\u00fcp: Korralduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Ukraina kodakondsusest.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
14. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
T\u00fc\u00fcp: Korralduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse Venemaa kodakondsusest.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
15. \u00dclevaade 2024. aastal Eestis antud riigiabist ja v\u00e4hese t\u00e4htsusega abist
Esitaja: rahandusminister J\u00fcrgen Ligi
T\u00fc\u00fcp: Protokolli m\u00e4rgitava otsuse eeln\u00f5u<\/p>\n
\u00dclevaade k\u00e4sitleb nii valdkondade p\u00f5hist, n\u00e4iteks p\u00f5llumajanduse, kalanduse, transpordi, telekommunikatsiooni, kui ka horisontaalset riigiabi, mis on antud teadus- ja arendustegevusele, keskkonnakaitsele, t\u00f6\u00f6h\u00f5ivele, kultuurile jne. Lisaks saab \u00fclevaate ka regionaalabist, \u00fcldist majandushuvi pakkuvatest teenustest ning kriisiabist Ukrainale, aga ka COVID-19 seotud kuludest.<\/p>\n
Eestis 2024. aastal ettev\u00f5tjatele antud abi kogumaht oli 410,5 miljonit eurot, millest 83% moodustas riigiabi. Kogumaht v\u00e4henes 27,9 miljoni euro v\u00f5rra v\u00f5rreldes eelneva aastaga. Ilma kriisiabita oli kogumaht 405,9 miljonit eurot ehk 14,7 miljonit eurot v\u00e4hem kui 2023. aastal.<\/p>\n
Riigiabi kogumaht koos kriisimeetmetega oli 340,7 miljonit eurot, mis j\u00e4i 24,9 miljoni euro v\u00f5rra alla 2023. aasta tasemele. Languse peamiseks p\u00f5hjuseks oli COVID-19 kriisiabi v\u00e4henemine.<\/p>\n
Riigiabi anti valdavalt toetustena (89,3%), v\u00e4iksemas mahus maksusoodustustena (10,1%). Laenudena anti 1,5 miljonit eurot (2023. aastal 4,0 miljonit), tagatisi 2024. aastal ei antud. Aktsiakapitali suurendamise vormis anti 0,5 miljonit eurot riskikapitali. Ilma kriisiabita oli riigiabi maht 336,2 miljonit eurot, mis on 11,7 miljonit eurot v\u00e4hem kui eelmisel aastal.<\/p>\n
V\u00e4hese t\u00e4htsusega abi kogumaht v\u00e4henes 69,7 miljoni euroni (2023. aastal 72,7 miljonit eurot). Sellest 96,4% anti toetustena, tagatiste ja laenude osakaal m\u00f5nev\u00f5rra kasvas ning maksusoodustuste osakaal j\u00e4i v\u00e4ga v\u00e4ikeseks (0,2%). Kokkuv\u00f5ttes n\u00e4itab \u00fclevaade, et riigiabi ja v\u00e4hese t\u00e4htsusega abi mahud Eestis 2024. aastal m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4henesid ning toetuste osakaal p\u00fcsis j\u00e4tkuvalt domineeriv.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
16. \u00dchtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021\u20132027 kinnitamine
Esitaja: rahandusminister J\u00fcrgen Ligi
T\u00fc\u00fcp: Protokolli m\u00e4rgitava otsuse eeln\u00f5u<\/p>\n
Eesti suunab riigikaitse ja julgeoleku tugevdamiseks 385 miljonit eurot EL \u00fchtekuuluvuspoliitika (\u00dcKP) kasutamata vahenditest, mis moodustab 11,5% kogu Eestile eraldatud EL toetuste mahust.<\/p>\n
Kevadel avanes v\u00f5imalus \u00dcKP raha suunata kaitsevaldkonda ning ministeeriumid tegid suvel p\u00f5hjaliku anal\u00fc\u00fcsi, mille tulemusel leiti tegevusi, millest loobudes sai umbes 200 miljonit eurot \u00fcmber suunata riigikaitsesse.<\/p>\n
Lisaks t\u00f5steti s\u00f5jalise liikuvuse eesm\u00e4rkidesse 186 miljoni euro ulatuses vahendeid, mis algselt olid planeeritud Tallinn\u2013P\u00e4rnu\u2013Ikla maantee Libatse\u2013Nurme teel\u00f5igu ehituseks ning Rail Balticu kohalike peatuste ja terminalide rajamiseks. Nende \u00fcmbert\u00f5stmiste tulemusel kasvas kaitsevaldkonda suunatav summa kokku 386 miljoni euroni. K\u00f5ik ettepanekud ja kavandatavad tegevused on Euroopa Komisjoniga mitteametlikult l\u00e4bi r\u00e4\u00e4gitud.<\/p>\n
Muudatused esitatakse Euroopa Komisjonile kinnitamiseks enne aasta l\u00f5ppu, et kiirendada kaitsega seotud investeeringute k\u00e4ivitamist.<\/p>\n
Suurim planeeritud investeering \u2013 84,8 miljonit eurot \u2013 suunatakse s\u00f5jalise liikuvuse parandamisse maanteedel ja raudteedel, eelk\u00f5ige Tallinn\u2013P\u00e4rnu\u2013Ikla ja Tallinn\u2013Tartu suundadel ning Rail Balticu taristul, et tagada liitlaste ja Eesti kaitsev\u00e4e t\u00f5hus liikumine.<\/p>\n
Kaitseinvesteeringute pakett h\u00f5lmab ka mitmeid strateegilisi lisategevusi. Ermistu kaitset\u00f6\u00f6stuspargi baastaristu rajamiseks investeeritakse 52 miljonit eurot, et luua eeldused laskemoona ja muu kaitsetoodangu tootmiseks. Lisaks suunatakse 24,5 miljonit eurot taristule, mis toetab liitlaste vastuv\u00f5ttu ja kaitsev\u00e4e tegevust, 23,8 miljonit eurot kaitset\u00f6\u00f6stuse tootearendusse ning 14,9 miljonit eurot teadus- ja arendustegevusse, sealhulgas kaitsetehnoloogia testimiseks ja tehisintellekti arendamiseks laiap\u00f5hjalises riigikaitses.<\/p>\n
Eesti on \u00dcKP vahendite kasutamisel Euroopa Liidu kiiremate seas: kasutusele on v\u00f5etud 79% kogu perioodi toetusmahust (2,4 miljardit eurot) ja v\u00e4lja makstud 22% (680 miljonit eurot). 2025. aastal on kavas v\u00e4ljamakseid kahekordistada, mis toetab majanduskasvu ning aitab kiirendada nii tsiviil- kui ka kaitsetaristu arendamist.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
17. Eesti Vabariigi erakorralise ja t\u00e4ievolilise suursaadiku tagasikutsumine
Esitaja: v\u00e4lisminister Margus Tsahkna
T\u00fc\u00fcp: Protokolli m\u00e4rgitava otsuse eeln\u00f5u<\/p>\n
V\u00e4lisministeerium teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja t\u00e4ievolilise suursaadiku tagasikutsumisest.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu tollireformi ettepaneku artikkel 18 kohta
Esitaja: rahandusminister J\u00fcrgen Ligi
T\u00fc\u00fcp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta<\/p>\n
Euroopa Komisjon on algatanud Euroopa Liidu (EL) tolliliidu reformimise, et parandada ELi ettev\u00f5tjate konkurentsikeskkonda. \u00dchine kaubanduspoliitika ja tolliliit on valdkonnad, mis on ELi ainup\u00e4devuses.<\/p>\n
Eesti toetab EL tolliliidu reformi ning algatuse eesm\u00e4rke: lihtsustada tolliprotsesse usaldusv\u00e4\u00e4rse ettev\u00f5tja jaoks,\u202fdigitaliseerimisega kiirendada kaubavahetust ja suurendada tolliandmete turvalisust ning viia tolliriskide juhtimine ELi \u00fclesele tasemele.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu \u00fchise p\u00f5llumajanduspoliitika, \u00fchise turukorralduse poliitika ja koolikavade ettepanekute kohta eelarveperioodil 2028\u20132034
Esitaja: regionaal- ja p\u00f5llumajandusminister Hendrik Johannes Terras
T\u00fc\u00fcp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta<\/p>\n
Euroopa Komisjon avaldas 16. juulil 2025 kolm m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u, mis kujundavad \u00fchise p\u00f5llumajanduspoliitika (\u00dcPP) ja p\u00f5llumajandustoodete turukorralduse raamistikku aastateks 2028\u20132034 ning uuendavad EL koolikava toetuste s\u00fcsteemi. \u00dcPP rakendamist kavandatakse siduda riiklike ja regionaalsete partnerluskavade fondiga (NRPF), kusjuures koolikava detailsemad rakendustingimused viiakse \u00fcle turukorralduse m\u00e4\u00e4rusesse ning senine eraldi koolikava m\u00e4\u00e4rus lihtsustatakse.<\/p>\n
Eesti toetab \u00dcPP rakendamist riigiplaani kaudu, r\u00f5hutades vajadust s\u00e4ilitada liikmesriikidele paindlikkus toetuste kujundamisel, AKIS-teadmussiirde s\u00fcsteemi rakendamisel ning p\u00f5lvkondade vahetuse, v\u00e4ikep\u00f5llumajandustootjate ja keskkonnaalaste sekkumiste toetamisel. Samas ei toetata EL tasandi valdkonnap\u00f5hiseid CLLD reegleid, mis suurendaksid halduskoormust. Turukorralduse ettepanekutest toetab Eesti turustusstandardite t\u00e4iustamist, kanepituru selgemat reguleerimist ja sektorip\u00f5histe sekkumiste vabatahtlikkust. Koolikava puhul n\u00e4hakse vajadust lihtsustada kontrollimehhanisme.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu N\u00f5ukogu otsuse, millega antakse liikmesriikidele luba allkirjastada Euroopa Liidu huvides kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni kolmas lisaprotokoll, eeln\u00f5u kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
T\u00fc\u00fcp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu \u00f5igusakti eeln\u00f5u kohta<\/p>\n
Euroopa Liidu N\u00f5ukogu eeln\u00f5u n\u00e4eb ette anda liikmesriikidele luba allkirjastada Euroopa Liidu huvides 1959. aasta kriminaalasjades vastastikuse abistamise konventsiooni kolmas lisaprotokoll, mille eesm\u00e4rk on t\u00f5hustada rahvusvahelist kriminaal\u00f5iguslikku koost\u00f6\u00f6d. Lisaprotokoll t\u00e4iendab seniseid menetlusreegleid, mh tehniliste salvestusseadmete kasutamise, sidevahendite pealtkuulamise, videokonverentsi kaudu \u00fclekuulamise, elektrooniliste suhtluskanalite kasutamise ja isikuandmete kaitse osas.<\/p>\n
Eesti hinnangul kuulub lisaprotokolli allkirjastamine liikmesriikide p\u00e4devusse, kuna see ei muuda EL \u00f5iguse kohaldamisala ega m\u00f5juta EL \u00f5iguse rakendamist. Eesti saab n\u00f5ukogu otsust toetada \u00fcksnes tingimusel, et selles kajastub selgelt ELi ja liikmesriikide jagatud p\u00e4devus.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
21. Eesti seisukoht Euroopa Parlamendi ja N\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u kohta, mis k\u00e4sitleb \u00fclemaailmse liigse tootmisv\u00f5imsuse negatiivset kaubandusm\u00f5ju liidu teraseturule
Esitaja: majandus- ja t\u00f6\u00f6stusminister Erkki Keldo
T\u00fc\u00fcp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu \u00f5igusakti eeln\u00f5u kohta<\/p>\n
Terasesektor on majandusjulgeoleku ja kaitsev\u00f5ime seisukohast kriitiline. 2025. aastal vastu v\u00f5etud konkurentsiv\u00f5ime kompass ning terase ja metallide tegevuskava n\u00e4evad ette meetmeid ELi teraset\u00f6\u00f6stuse tugevdamiseks ning stabiilsete tarneahelate tagamiseks. Kaubanduse valdkonnas v\u00f5ttis komisjon endale kohustuseks hiljemalt 2025. aasta 3. kvartalis esitada ettepanek kaubandusmeetme kohta, mis asendab terase kaitsemeetmed alates 1. juulist 2026, pakkudes v\u00e4ga t\u00f5husat kaitset \u00fclemaailmse liigse tootmisv\u00f5imsuse p\u00f5hjustatud negatiivsete kaubandusm\u00f5jude eest.<\/p>\n
Eeln\u00f5u kohaselt avatakse tollimaksuvabad tariifikvoodid, mis h\u00f5lmavad importi k\u00f5ikidest kolmandatest riikidest (va Euroopa Majanduspiirkonna riigid Norra, Island, Liechtenstein) ja mille tase on v\u00f5rdne impordi turuosaga, mis valitses liidu teraseturul enne \u00fclemaailmse liigse tootmisv\u00f5imsuse m\u00f5ju (komisjoni anal\u00fc\u00fcsi kohaselt sobivaim alus 2013.a.).<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
22. Eesti seisukohad m\u00e4\u00e4ruse, millega kehtestatakse tingimused riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi raames \u00fchise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika jaoks antava liidu toetuse rakendamiseks ajavahemikul 2028\u20132034
Esitaja: regionaal- ja p\u00f5llumajandusminister Hendrik Johannes Terras
T\u00fc\u00fcp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu \u00f5igusakti eeln\u00f5u kohta<\/p>\n
Euroopa Komisjon esitas 16. juulil 2025 m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u, mis kehtestab 2028\u20132034 perioodil tingimused EL toetuse rakendamiseks \u00fchise kalanduspoliitika, merenduspoliitika, vesiviljeluse ning Euroopa ookeanipakti eesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks. M\u00e4\u00e4rus tugineb \u00fchtse riigiplaani s\u00fcsteemile ning s\u00e4testab, kuidas liikmesriigid saavad rahastada nimetatud valdkondade tegevusi uue Euroopa fondi kaudu.<\/p>\n
Eesti toetab kalanduspoliitika rakendamist \u00fchtse riigiplaani osana, kuid r\u00f5hutab vajadust arvestada sektori erip\u00e4rasid, v\u00e4ltida halduskoormuse kasvu ning tagada proportsionaalsed ja selged rahastamisreeglid. Oluliseks peetakse \u00fchtset terminoloogiat, j\u00e4tkuvat EL rahastust kontrolliks ja andmekogumiseks, toetuste otsustamisel lihtsustatud kuluarvestuse v\u00f5imalust ning liikmesriikide p\u00e4devust kujundada detailsemad meetmed ise. Samuti toetatakse vajadust \u00fchtlustada toetuste maksimumm\u00e4\u00e4rad, piirata toetusi t\u00f5siseid rikkumisi toime pannud isikutele ning lubada toetada ettev\u00f5tete \u00fcleminekuid. Eesti ei toeta CLLD valdkonnap\u00f5hiseid EL-reegleid ega kalanduspoliitika n\u00f5uete laiendamist merenduse ja ookeanipakti tegevustele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"1. Atmosf\u00e4\u00e4ri\u00f5hu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5uEsitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres SuttT\u00fc\u00fcp: Seaduse eeln\u00f5u Seadust…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4390,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-61629","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115696989822274478","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61629","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61629"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61629\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4390"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61629"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=61629"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=61629"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}