{"id":61744,"date":"2025-12-11T02:56:16","date_gmt":"2025-12-11T02:56:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/61744\/"},"modified":"2025-12-11T02:56:16","modified_gmt":"2025-12-11T02:56:16","slug":"pohikooli-ja-gumnaasiumiseaduse-muutmine-on-teisel-lugemisel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/61744\/","title":{"rendered":"P\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse muutmine on teisel lugemisel"},"content":{"rendered":"<p>Riigikogus on kolmap\u00e4eval teisel lugemisel p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u, mis v\u00f5imaldab \u00f5petajatel saada palka vastavalt karj\u00e4\u00e4rimudeli astmetele, kirjutab BNS.<\/p>\n<p>Uuendusena on sisse viidud s\u00e4te, et \u00f5petaja t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4r kehtib lisaks kvalifikatsioonin\u00f5uetele vastavatele \u00f5petajatele ka nendele \u00f5petajatele, kellel on v\u00f5i kes omandavad magistrikraadi v\u00f5i kes \u00f5pivad k\u00f5rghariduse tasemel \u00f5petajakoolituses.<\/p>\n<p>Ministeeriumi haridusjuhtimise ja \u00f5petajapoliitika valdkonna juhi Haana Zuba-Reinsalu s\u00f5nul on karj\u00e4\u00e4rimudeli eesm\u00e4rk pakkuda \u00f5petajatele karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalust ja sellega seonduvat palgas\u00fcsteemi. \u201cEesti on \u00fcks v\u00e4heseid riike, kus palga alam\u00e4\u00e4r on k\u00f5ikidele \u00f5petajatele \u00fchesugune ning see ei ole \u00f5iglane kogemustega \u00f5petajate suhtes. \u00d5petajatel peab olema selge arenguteekond ning ka kvalifikatsioonita \u00f5petajatele tagatud \u00f5petajakutseni j\u00f5udmiseks paremad tingimused. \u00d5petaja alampalk on garanteeritud alustava \u00f5petaja astmel neil, kes \u00f5petajaks \u00f5pivad v\u00f5i magistrikraadi omandavad, sest \u00f5petajate haridustase on oluline ning soovime selle omandamist igak\u00fclgselt toetada,\u201c selgitas Zuba-Reinsalu. \u201eRiik eraldab ka j\u00e4rgmisel aastal koolipidajatele \u00f5petajate t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulude toetust, mida ei saa muuks otstarbeks kasutada kui \u00f5petajate t\u00f6\u00f6tasuks. Toetuse andmisel erisusi ei tehta ja raha eraldatakse \u00fcldharidus- ja kutsekoolide pidamiseks iga ametikoha kohta t\u00f6\u00f6j\u00f5ukuludeks 22 protsenti rohkem \u00f5petaja t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4rast. See v\u00f5imaldab koolijuhil v\u00e4\u00e4rtustada \u00f5petaja panust,\u201c s\u00f5nas Haana Zuba-Reinsalu.<\/p>\n<p>Kutsestandarditel p\u00f5hineva karj\u00e4\u00e4rimudeli kasutuselev\u00f5tmine ning sidumine \u00f5petajate t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4raga ja t\u00e4iendus\u00f5ppev\u00f5imalustega loob s\u00fcsteemse l\u00e4henemise ning selge arengutee k\u00f5ikidele \u00f5petajatele, alates ametisse sisenejatest kuni kogenud \u00f5petajateni. Samasuguse \u00fclesehitusega karj\u00e4\u00e4rimudel luuakse ning t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4r kehtestatakse nii \u00fcldhariduse- kui ka kutse\u00f5petajatele.<\/p>\n<p>Mudel annab paindlikud v\u00f5imalused igale koolile arvestada oma arenguvajaduste ja erip\u00e4raga. Iga \u00f5petaja saab selles mudelis liikuda oma tugevuste ja t\u00f6\u00f6rollide j\u00e4rgi, kas spetsialiseerudes aine- v\u00f5i kutse\u00f5petajana, l\u00f5imitud aine- ja keele\u00f5ppe metoodikuna, arendades uurimist\u00f6\u00f6d ja innovatsiooni v\u00f5i panustades kooli juhtimisse ja kogukonda. Ka pidaja ja kooli erisusi on v\u00f5imalik karj\u00e4\u00e4rimudelisse integreerida. N\u00e4iteks \u00f5pikogukondade eestvedamine, mentorlus ja alustavate \u00f5petajate juhendamine, piirkondlike v\u00f5i rahvusvaheliste projektide juhtimine, erinevad metoodilised tegevused on vaid m\u00f5ned n\u00e4ited \u00f5petajate t\u00f6\u00f6\u00fclesannetest, mis on suunatud \u00f5ppija arengu toetamisele ning millega \u00f5petajad igap\u00e4evaselt tegelevad.<\/p>\n<p>Koolidel ja koolipidajatel on ka t\u00e4nasel p\u00e4eval v\u00f5imalus oma karj\u00e4\u00e4rimudeleid koos vastava t\u00f6\u00f6- ja palgakorraldusega luua, kuid seda v\u00f5imalust on kasutatud eba\u00fchtlaselt. \u00d5petajate j\u00e4relkasvu tagamiseks on oluline, et nii noorena ametisse astuv kui ka karj\u00e4\u00e4rip\u00f6\u00f6ret tegev \u00f5petaja n\u00e4eks \u00f5petajat\u00f6\u00f6s perspektiivi ja arenguv\u00f5imalusi ning oleks motiveeritud omandama magistritasemel k\u00f5rgharidust.<\/p>\n<p>\u00d5petajaametisse asumine muutub samuti eeln\u00f5u j\u00e4rgi paindlikumaks \u2013 t\u00f6\u00f6le kvalifitseeruvad \u00a0ka k\u00f5ik need, kellel on enne 2013. aastat omandatud pedagoogiline haridus, kuid kellel ei ole varasemat koolis t\u00f6\u00f6tamise kogemust. \u00a0Samuti vastavad \u00f5petajate kvalifikatsioonin\u00f5uetele uuest aastast k\u00f5ik doktorikraadiga kooli t\u00f6\u00f6le tulla soovijad.<\/p>\n<p>Eeln\u00f5uga kehtestatakse ka koolijuhtide atesteerimise kohustus, mille j\u00e4rgi peab kooli pidaja korraldama iga direktoriga kord aastas arenguvestluse ning viienda t\u00f6\u00f6aasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib l\u00e4bi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see kinnitab, kas juht vastab oma ametikohale seatud n\u00f5uetele.<\/p>\n<p>\u00d5petajate karj\u00e4\u00e4rimudel ja koolijuhtide atesteerimise kohustus hakkavad seaduse muudatuste vastuv\u00f5tmisel kehtima 1. m\u00e4rtsist 2026.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigikogus on kolmap\u00e4eval teisel lugemisel p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u, mis v\u00f5imaldab \u00f5petajatel saada palka vastavalt karj\u00e4\u00e4rimudeli&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":61745,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,2707,33,35,34,36,31,32,406,21,28,29,7150,19,408,1323,7149,25,640,31301,25917,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-61744","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eelnou","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-haridus","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-muudatus","23":"tag-news","24":"tag-opetajad","25":"tag-palk","26":"tag-pohikooli-ja-gumnaasiumiseadus","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-riigikogu","29":"tag-teine-lugemine","30":"tag-tootasu-alammaar","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115698688550586563","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61744","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61744"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61744\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/61745"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61744"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=61744"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=61744"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}