{"id":61755,"date":"2025-12-11T03:40:20","date_gmt":"2025-12-11T03:40:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/61755\/"},"modified":"2025-12-11T03:40:20","modified_gmt":"2025-12-11T03:40:20","slug":"hanah-lahe-jaatmereform-ei-tapa-konkurentsi-ega-tosta-hindu-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/61755\/","title":{"rendered":"Hanah Lahe: j\u00e4\u00e4tmereform ei tapa konkurentsi ega t\u00f5sta hindu | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Hiljuti ilmunud osade turuosaliste \u00fchisp\u00f6\u00f6rdumine<\/a> seab kahtluse alla kogu j\u00e4\u00e4tmereformi suuna, v\u00e4ites, et reform ei lahenda \u00fchtki olulist probleemi, toob kaasa hinnat\u00f5usu ning p\u00e4rsib konkurentsi ja innovatsiooni. Need v\u00e4ited ei kirjelda kaugeltki j\u00e4\u00e4tmereformi tegelikku eesm\u00e4rki.<\/p>\n

Riigi j\u00e4\u00e4tmepoliitika on reformi vajanud juba k\u00fcmmekond aastat ning sellega on n\u00f5us ka opositsioonierakondade esindajad riigikogus, olgugi, et j\u00e4\u00e4tmereformi eeln\u00f5u teemal peavad nad kriitilisi k\u00f5nesid.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4tmereformi eeln\u00f5u koostamine on olnud \u00fclipikk ja mitmeastmeline protsess, millele panid nii valitsus kui ministeerium aluse juba 2020. aastal, kui Maailmapank avaldas Eesti j\u00e4\u00e4tmevaldkonna tervikanal\u00fc\u00fcsi ning 2023. aasta kevadel sai j\u00e4\u00e4tmereformi elluviimine kirja ka koalitsioonilepingusse. K\u00f5ik huvigrupid, kes v\u00e4hegi soovinud, on saanud teha eeln\u00f5ule ettepanekuid ja v\u00e4ga paljud neist on ka arvesse v\u00f5etud.<\/p>\n

Mitmete ettepanekutega, n\u00e4iteks, mis puudutasid tootjavastutust, pakendidisaini jm, l\u00e4heme edasi j\u00e4rgmisel aastal, kui hakkab kehtima Euroopa Liidu pakendim\u00e4\u00e4rus (PPWR), mille raames muudatusi nii ehk naa teha plaanime.\u00a0<\/p>\n

Kas j\u00e4\u00e4tmereform suretab konkurentsi?<\/p>\n

Eelnevalt viidatud \u00fchisp\u00f6\u00f6rdumises v\u00e4idetakse, et omavalitsused saavad “enneolematu v\u00f5imu” ning turg suletakse sisuliselt munitsipaalettev\u00f5tetele.<\/p>\n

Tegelikult teeb reform vastupidist. Selle raames tehtava veo- ja k\u00e4itlushangete eraldamise eesm\u00e4rk on tuua turule rohkem ettev\u00f5tteid. Praegu tegutseb Eestis vaid viis vedajat, kellest kaks domineerivad 93 veopiirkonda. Sisetehingud j\u00e4\u00e4vad veohangetes edaspidigi keelatuks.\u00a0<\/p>\n

See muudatus \u2013 logistika- ja k\u00e4itlusringide eraldamine \u2013 on midagi, mida ettev\u00f5tjad ise on aastaid soovinud. Konkurents selle tulemusel ei v\u00e4hene, vaid suureneb, sest teenused tehakse hankeliselt selgemaks ja v\u00e4iksemad ettev\u00f5tted saavad l\u00f5puks siseneda turule, kus seni on domineerinud m\u00f5ni \u00fcksik suur tegija. N\u00e4iteks Soomes on vedajaid \u00fcle 150, mis on tagab turul korraliku konkurentsi ja seel\u00e4bi on ka kodanikele l\u00f5pptulemusena arve soodsam.<\/p>\n

Sisetehingud k\u00e4itluses<\/p>\n

J\u00e4\u00e4tmereformi kohta esitatud kriitika fookus on k\u00e4itluse sisetehingutel. On t\u00f5si, et omavalitsustel on \u00f5igus oma territooriumil tekkinud j\u00e4\u00e4tmeid ise t\u00f6\u00f6delda, see tuleneb nii riigikohtu kui ka Euroopa Kohtu praktikast. Ometi on selge, et sisetehingute ulatus vajab rangemat raamistikku.<\/p>\n

Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmete hinnangul j\u00e4i komisjoni aruteludest ja j\u00e4\u00e4tmereformi eeln\u00f5ule tehtud ettepanekutest enim paistma mure sisetehingute p\u00e4rast, seet\u00f5ttu v\u00f5eti eeln\u00f5u menetlemise raames teema eraldi \u00fcles.<\/p>\n

Keskkonnakomisjon on peale j\u00e4\u00e4tmereformi eeln\u00f5u kolmandat lugemist algatamas eraldi eeln\u00f5ud, mille eesm\u00e4rk on sisetehingute ulatus selgelt reguleerida ja sisuliselt keelustada juhud, kus need piiraksid ausat konkurentsi. See samm vastab ka konkurentsiameti soovitustele ning ettev\u00f5tjate muredele, kuid see on eraldi menetlus, mis ei tohi takistada kogu reformi tervikuna.<\/p>\n

Muudatust ei lisatud j\u00e4\u00e4tmereformi eeln\u00f5usse seep\u00e4rast, et riigikogul oleks v\u00f5imalik enne uut aastat kogu pakett vastu v\u00f5tta, et see j\u00f5uaks rakenduda. Samuti leiti komisjonis, et kohalike omavalitsustega tuleks leida k\u00e4itluse sisetehingute keelustamisel hea kompromiss, n\u00e4iteks andes neile \u00fcleminekuaja. Eriti puudutab see neid omavalitsusi, kus on alles tehtud uued k\u00e4itlemise hanked v\u00f5i omavalitsus on investeerinud oma k\u00e4itlemise rajatistesse.<\/p>\n

Kas hinnad t\u00f5usevad?<\/p>\n

\u00dchisp\u00f6\u00f6rdumises tuuakse esile hinnat\u00f5usu risk: kuni kolmekordne kallinemine pakendij\u00e4\u00e4tmete kogumises ja veos. See ei vasta t\u00f5ele.<\/p>\n

“Mittestorteerija maksab edaspidi 2\u20133 korda rohkem, sest segaolmej\u00e4\u00e4tmete t\u00fchjendamine on kallis teenus ja j\u00e4\u00e4b kalliks ka edaspidi.”<\/p>\n

Sorteeriv leibkond maksab keskmiselt umbes viis eurot kuus j\u00e4\u00e4tmeveo eest, kortermajas isegi v\u00e4hem. Mittestorteerija maksab edaspidi 2\u20133 korda rohkem, sest segaolmej\u00e4\u00e4tmete t\u00fchjendamine on kallis teenus ja j\u00e4\u00e4b kalliks ka edaspidi, kuna see j\u00f5uab otse v\u00f5i tuhana l\u00e4bi p\u00f5letusahju pr\u00fcgilasse meie keskkonda.<\/p>\n

Pakendite kogumisel tekkiv lisakulu ei tule inimese taskust, selle katab tootja v\u00e4hemalt 80 protsendi ulatuses, nagu tootjavastutus ette n\u00e4eb, tarbija kanda on maksimaalselt 20 protsenti. T\u00e4htis on m\u00f5ista, et praegu maksab inimene pakendite eest kolm korda: poes, j\u00e4\u00e4tmevedajale ja maksumaksjana EL-i plastitasu. Reform v\u00e4hendab seda koormust oluliselt, sest rohkem pakendeid l\u00e4heb ringlusse, mis omakorda v\u00e4hendab Eesti makstavat plastimaksu (16\u201320 miljonit eurot aastas) 2030. aastaks ligi poole v\u00f5rra.<\/p>\n

Tegelikud kulud v\u00e4henevad v\u00f5i j\u00e4\u00e4vad samaks<\/p>\n

\u00dchisp\u00f6\u00f6rdumises v\u00e4idetakse, et pakendij\u00e4\u00e4tmete kogumiss\u00fcsteemi muutus toob kaasa kulude mitmekordse kasvu ning tootja ei saa enam kulude \u00fcle kontrolli hoida.<\/p>\n

Tegelikult tegutseb praegu Eestis kolm paralleelset s\u00fcsteemi \u2013 iga taaskasutusorganisatsioon kogub ja veab pakendeid oma korraga. See tekitab dubleerimist ja ebaefektiivsust. Reformiga saab pakendij\u00e4\u00e4tmete kogumine \u00fchtse korralduse ning avaliku hanke, mida viib l\u00e4bi kohalik omavalitsus. See v\u00e4hendab kulusid, suurendab l\u00e4bipaistvust ja parandab vedude kvaliteeti.<\/p>\n

\u00dchisp\u00f6\u00f6rdumine v\u00e4idab, et Eestis on pakendiringluse sihid t\u00e4idetud ja probleemi pole. Tegelikult oleme sihid t\u00e4itnud ainult lihtsamate materjalide puhul ning plasti sihtarvudest j\u00e4\u00e4me juba praegu maha.<\/p>\n

Eesti maksab 16\u201320 miljonit eurot aastas plastimaksu ja see ongi p\u00e4ris probleem. Lisada siia veel j\u00e4\u00e4tmete ladestamisest ja p\u00f5letamisest tulenev keskkonnakahju n\u00e4iteks Uikala pr\u00fcgila n\u00e4ol ning fakti, et j\u00e4\u00e4tmeid kui ressurssi raisates j\u00e4\u00e4vad Eesti majandusse tulemata k\u00fcmned ja sajad miljonid ning innovatsioon.<\/p>\n

Ringlus on reformi keskmes<\/p>\n

Kriitikud v\u00e4idavad, et reform keskendub ainult liigiti kogumisele, mitte ringlussev\u00f5tule. See ei vasta samuti t\u00f5ele. Reformis on olemas kogu vajalike muudatuste komplekt:<\/p>\n