{"id":61769,"date":"2025-12-11T05:17:08","date_gmt":"2025-12-11T05:17:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/61769\/"},"modified":"2025-12-11T05:17:08","modified_gmt":"2025-12-11T05:17:08","slug":"sel-reedel-sirbis-sirp-7","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/61769\/","title":{"rendered":"Sel reedel Sirbis – Sirp"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Esik\u00fcljel Mari Kurismaa<\/p>\n

Piia Ruber<\/p>\n

Lummuses\u00a0sisaldub\u00a0mingi osa t\u00f5est. Juhan Raud vestles Mari Kurismaaga<\/p>\n

Mari Kurismaa: \u201eMa proovisin oma loometee alguses aru saada, mis asi see pilt ikkagi l\u00f5puks on ja mis ta ei ole ning kuidas keel sinna sobib v\u00f5i ei sobi.\u201c\u00a0<\/p>\n

N\u00e4itus \u201eMari Kurismaa. Videviku geomeetria\u201c Kumu III korrusel kuni 22. II 2026. Kuraator Mari Laanemets.\u00a0<\/p>\n

Kumu n\u00e4itusel\u00a0\u201eVideviku geomeetria\u201c\u00a0on muu hulgas \u00fcleval ka Mari Kurismaa suured maastikumaalid, millest enamik oli\u00a0kunstniku s\u00f5nul m\u00f5eldud\u00a0ruumis\u00a0ennast \u00fcksinda\u00a0kehtestama. N\u00fc\u00fcd lubavad need kunstniku retrospektiivn\u00e4itusel koos heita pilgu t\u00f5eliselt unen\u00e4olisse ja geomeetrilisse fantaasiamaailma, mis siiski n\u00e4ib olevat\u00a0mingis m\u00f5ttes\u00a0ka\u00a0argireaalsusest\u00a0t\u00f5elisem \u2013 umbes nagu Platoni\u00a0ideed\u00a0v\u00f5i Pythagorase matemaatika.\u00a0<\/p>\n

MIHHAIL TRUNIN:\u00a0Kriitika kui optika\u00a0<\/p>\n

Laureaadi k\u00f5ne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna saamise puhul 2025.\u202faasta\u00a08.\u202fdetsembril.<\/p>\n

UNO LIIVAKU:\u00a0S\u00f5naveebist nii ja naa\u00a0<\/p>\n

K\u00fcllap suhtuvad\u00a0paljud\u00a0S\u00f5naveebi otsekui\u00a0hea ja\u00a0ilusa eesti keele s\u00f5nastikku,\u00a0kuid kukalt kratsima ajab juba\u00a0S\u00f5naveebi\u00a0(SV)\u00a0avak\u00fclg \u201eotsi s\u00f5nade t\u00e4hendusi ja t\u00f5lkeid\u201c.\u00a0Nimelt on s\u00f5nade t\u00f5lkimine rohkem kui kahtlane ettev\u00f5te. T\u00f5lkida saab ainult teksti. Ju peaks olema\u00a0t\u00f5lkevasteid.\u00a0<\/p>\n

AILI K\u00dcSTLER: J\u00e4tkuvalt\u00a0kr\u00fcptiline\u00a0uus \u00d5S\u00a0<\/p>\n

Eesti Teaduste Akadeemia saalis esitleti kolmap\u00e4eval, 10. detsembril pidulikult\u00a0\u201eEesti \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatut \u00d5S 2025\u201c, selle veebiversiooni ning EKI teatmikku.\u00a0<\/p>\n

Kas kaitsetahe on seotud keele\u00f5ppetahtega?\u00a0<\/p>\n

Eesti keele \u00f5petamise\u00a0ja\u00a0uurimisega h\u00f5ivatud ning\u00a0\u00f5ppej\u00f5ud\u00a0on\u00a0h\u00e4mmelduses:\u00a0riigikogus\u00a0on\u00a0vastu v\u00f5etud seadusemuudatus, mille kohaselt\u00a0v\u00f5etakse\u00a0edaspidi kaitsev\u00e4kke aega teenima ainult need, kes oskavad eesti keelt\u00a0v\u00e4hemalt B1-tasemel<\/p>\n

Setete keel ja rohep\u00f6\u00f6rde paradoks. Margus Maidla\u00a0vestles Kalle Kirsim\u00e4ega<\/p>\n

Kalle Kirsim\u00e4e: \u201eGeoloogia tegevussf\u00e4\u00e4r on m\u00e4rksa laiem, kui ainult maavarad ja liigub \u00fcha rohkem ressursside taaskasutuse poole.\u201c\u00a0<\/p>\n

Akadeemik Kalle Kirsim\u00e4e, kes on Tartu\u00a0\u00fclikooli\u00a0geoloogia-mineraloogia professor, on Eesti geoloogiateaduses\u00a0silmapaistev\u00a0teadlane, kelle uurimist\u00f6\u00f6 ulatub settekivimite\u00a0sedimentoloogiast\u00a0ja mineraloogiast kuni j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse ja kaevandust\u00f6\u00f6stuse k\u00fcsimusteni.\u00a0<\/p>\n

Juurte juurde. Maarja Olesk\u00a0vestles Jerome\u00a0Osentowskiga<\/p>\n

Jerome\u00a0Osentowski\u00a0on\u00a0Ameerika \u00dchendriikides Colorados asuva\u00a0Kesk-Kaljum\u00e4estiku\u00a0permakultuuri\u00a0instituudi\u00a0(Central\u00a0Rocky\u00a0Mountain\u00a0Permaculture\u00a0Institute)\u00a0asutaja ja direktor. Ta on\u00a0kuulus\u00a0permakultuuri\u00a0ja uudsete taimekasvatusv\u00f5tete\u00a0edendaja, kes on 40 aastat\u00a0juhendanud\u00a0ka\u00a0permakultuuri\u00a0kursusi. Ta on\u00a0k\u00f5rbelisse\u00a0Kaljum\u00e4estikku rajanud talu, kus\u00a0v\u00e4ljas\u00a0ja\u00a0kasvuhoonetes\u00a0kasvavad\u00a0lopsakad\u00a0permakultuuri\u00a0toidusalud. Novembris k\u00fclastas ta Eesti\u00a0Permakultuuri\u00a0Seltsi kutsel Eestit ja tutvustas oma ideid Tallinnas ja Tartus.<\/p>\n

ANU SOOJ\u00c4RV:\u00a0M\u00f5tteid \u00fcmberm\u00f5testamise \u00fcmber\u00a0<\/p>\n

\u00a0Venemaa t\u00e4iemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal keeras \u00fcle kolme aastak\u00fcmnega\u00a0korrastuda\u00a0j\u00f5udnud m\u00e4lumaastiku j\u00e4lle pahupidi, nii Eestis kui\u202fka mujal. Kunagistel sotsialismimaadel algasid arutelud, mida teha avalikus ruumis oleva N\u00f5ukogude p\u00e4randiga, eesk\u00e4tt s\u00f5jamonumentidega. Vaieldi emotsionaalselt, aga lahati ka p\u00e4randi eest hea seisvate institutsioonide tasandil, mida siis ikkagi teha n-\u00f6\u00a0\u200b\u200bkeerulise p\u00e4randiga: on ju \u00fchelt poolt sel paratamatult oluline roll kultuuriloos, teiselt poolt see aga \u00e4rritab ja polariseerib.<\/p>\n

ALARI PURJU:\u00a0Nobeli perekonna elu ja \u00e4ri\u00a0<\/p>\n

L\u00f5hkeainete leiutamise k\u00f5rval kirjutas Alfred Nobel ka\u00a0kirjandusteoseid\u00a0seksist, piinamisest, keelatud l\u00f5budest ja usulisest fanatismist.\u00a0<\/p>\n

Bengt\u00a0Jangfeldti\u00a0Nobeli perekonna kulgemise lugu\u00a0algab\u00a0XIX\u00a0sajandi alguses, h\u00f5lmab ligikaudu kahtsada aastat ning kolme p\u00f5lvkonda. Kuigi perekond on t\u00e4nap\u00e4eval kuulus eelk\u00f5ige Alfred Nobeli algatatud ja rahastatud teadussaavutuste eest antavate auhindade poolest,\u00a0on\u00a0t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsed\u00a0paljud selle perekonna esindajad<\/p>\n

AIMAR\u00a0VENTSEL:\u00a0R\u00e4\u00e4gime\u00a0N\u00f5ukogude-j\u00e4rgsest\u00a0filmist\u00a0<\/p>\n

P\u00d6FFil\u00a0linastunud\u00a0kunagiste\u00a0N\u00f5ukogude vabariikide filmid\u00a0on\u00a0insaiderfilmid: Ukraina, Kasahstani, Moldova v\u00f5i Gruusia elu\u00a0on\u00a0n\u00e4idatud\u00a0selle mitmekihilisuses, ent konteksti tundmata seda ei taba.\u00a0<\/p>\n

K\u00fcljelt langev valgus on alati ilus. Konstantin Kuningas\u00a0vestles Sten-Johan Lillega<\/p>\n

P\u00e4rnu festivalil n\u00e4idati k\u00fcmmekond aastat tagasi filmi\u00a0Susumu\u00a0Shingust, kes valmistab tuule ja vee toel liikuvaid skulptuure.i\u00a0V\u00f5iks \u00f6elda, et\u00a0vormib\u00a0vett.\u00a0Detsembris kinodesse j\u00f5udnud Eeva M\u00e4e\u00a0m\u00e4ngufilmi \u201eMo\u00a0Papa\u201c (2025) ja\u00a0selle eelk\u00e4ija\u00a0\u201eMo\u00a0Mamma\u201c\u00a0(2023) operaator ja produtsent Sten-Johan Lill teeb sama. Kui paljude filmide dialoogide puhul on\u00a0p\u00e4evselge, et vaatame filmi, siis Lille\u00a0\u00fcles v\u00f5etud t\u00f6\u00f6d\u00a0on ps\u00fchholoogilisemad\u00a0\u2013\u00a0me hiilime dialooge vaatama, nagu v\u00f5iks kirjeldada ideaalset filmimist.\u00a0\u00a0<\/p>\n

STEN\u00a0KAUBER: Tekstidest filmikultuuri \u00fcmber\u00a0<\/p>\n

Raamatuaasta viis m\u00f5tted sellele,\u00a0et\u00a0filmikultuur ei leia aset ega arene ainult visuaalkujunditena\u00a0ekraanil, vaid ka seda saatvate, \u00fcmbritsevate ja m\u00f5testavate tekstidena. Esiteks teeb filmivaataja ja filmikultuuris osaleja oma vaatamisotsuse tihtilugu just arvustusi ja\u00a0muid\u00a0(meedia)tekste lugedes.<\/p>\n

Arvustamisel<\/p>\n

Mudlumi \u201eN\u00f6\u00f6pidest ja muust h\u00e4biv\u00e4\u00e4rsest\u201c<\/p>\n

Anu Allase \u201eAllaandmine algajatele\u201c<\/p>\n

\u201eEesti vanausuliste p\u00e4rimuskultuuri leksikon\u00a0I\u201c<\/p>\n

Wendy Donigeri\u00a0\u201eM\u00f5ista antud \u00e4mblik\u201c<\/p>\n

Eesti keelpillim\u00e4ngijate konkurss<\/p>\n

Andrus\u00a0Kallastu\u00a0autorikontsert\u00a0\u201eRemix\u00a03\u201c<\/p>\n

kontsert \u201eKlaverikunst. Sten Heinoja\u201c<\/p>\n

ansambel U: ja\u00a0Ludensemble\u2019i\u00a0\u00fchiskontsert \u201eBoulez\u00a0100\u00a0\/\u00a0Berio\u00a0100\u201c<\/p>\n

L\u00e4ti teatri esitlusfestival\u00a0\u201eSkate\u201c<\/p>\n

VAT-teatri\u00a0\u201eT\u00f5usvad viiuldajad\u201c<\/p>\n

Tartu\u00a0Uue\u00a0teatri \u201e\u00d6\u00f6sel p\u00e4ike ei p\u00f5le\u201c<\/p>\n

luuleteatri\u00a0Valhalla\u00a0\u201eSiuru\u00a0s\u00fcgis\u201c<\/p>\n

\u201eTu\u00a0ja Minakaru. Kumu esimene n\u00e4itus lastele\u201c<\/p>\n

dokumentaalfilm\u00a0\u201eM\u00e4lestus\u201c ja m\u00e4ngufilm\u00a0\u201eHiina meri\u201c\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Esik\u00fcljel Mari Kurismaa Piia Ruber Lummuses\u00a0sisaldub\u00a0mingi osa t\u00f5est. Juhan Raud vestles Mari Kurismaaga Mari Kurismaa: \u201eMa proovisin oma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":61770,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,3658,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-61769","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-sel-reedel-sirbis","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised","29":"tag-world","30":"tag-world-news","31":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115699243134037303","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61769","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61769"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61769\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/61770"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61769"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=61769"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=61769"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}