“Kinod teevad palju, et publikut suunata ja meelitada: nad loovad s\u00fcndmusi ja \u00fcritavad raamistada filme selgemalt teatud sihtr\u00fchmadele. Arenguruumi on aga s\u00fcstemaatilises publikuteadmiste loomises,” \u00fctleb Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi k\u00fclalisteadur ja Eesti filmimuuseumi teadur-kuraator Sten Kauber. Teisis\u00f5nu saab publik k\u00fcll n-\u00f6 jalgadega h\u00e4\u00e4letades filmielus kaasa r\u00e4\u00e4kida, aga tootjad v\u00e4ntavad filme ikka rohkem k\u00f5hutunde p\u00f5hjal.<\/p>\n
“Tootjad m\u00f5tlevad publikule k\u00fcll, aga sageli alles siis, kui film on juba sisuliselt valmis ja on aeg seda vaatajateni vahendada.”<\/p>\n
Eesti vaatajate ootuste ja filmiprofessionaalide tegevuste vastastikm\u00f5ju uuris Kauber p\u00f5hjalikumalt oma \u00e4sja kaitstud doktorit\u00f6\u00f6s. Selleks uuris ta enam kui 400 kinok\u00fclastaja hoiakuid, tegi 25 s\u00fcvaintervjuud filmivaldkonna professionaalidega ja fookusr\u00fchma arutelu 21 osalejaga ning anal\u00fc\u00fcsis filmivaldkonna poliitikadokumente. “Mu uurimus n\u00e4itab, et tootjad m\u00f5tlevad publikule k\u00fcll, aga sageli alles siis, kui film on juba sisuliselt valmis ja on aeg seda vaatajateni vahendada,” toob Kauber v\u00e4lja.<\/p>\n
Mitte ainult “m\u00e4ngi \u00e4ngi”\u00a0<\/p>\n
Eesti filmipublik paistab Sten Kauberi s\u00f5nul v\u00e4hemalt Euroopas silma agara kinosk\u00e4imisega. “Kuigi peale koroonat on k\u00fclastatavus varasemast v\u00e4iksem, oli 2019. aastal see Euroopa kontekstis suuruselt kolmas, kui suhestame selle per capita kinok\u00fclastuste arvuga aastas,” toob ta v\u00e4lja. Enne pandeemiat k\u00e4isid inimesed kinos sagedamini vaid Iirimaal ja Prantsusmaal. L\u00e4ti, Leedu ja Soomega v\u00f5rreldes oli Eestis kinok\u00fclastusi pea kaks korda rohkem. Samuti iseloomustab Eesti publikut huvi just kodumaiste filmide vastu, mida ei n\u00e4e k\u00f5igis riikides.<\/p>\n
“Vaatajate ootused Eesti filmile on v\u00e4ga mitmekesised.”<\/p>\n
Oma t\u00f6\u00f6s uuriski Kauber muu hulgas, mida vaatajad kodumaiselt filmilt ootavad. “Minu tulemustest tuli v\u00e4lja, et vaatajate ootused Eesti filmile on v\u00e4ga mitmekesised. Nad ei oota ainult meelelahutuslikke rahvafilme, vaid ka n\u00f5udlikumaid, kultuurim\u00e4lu loovaid ja identiteeti kehtestavaid filme. Samuti raskete teemade k\u00e4sitlemist nii ajaloos kui ka t\u00e4nap\u00e4evas,” loetleb ta.\u00a0<\/p>\n
Eesti film seostub kohaliku publiku jaoks \u00e4ratundmisega: soovitakse n\u00e4ha eesti keelt, kohalikke probleeme ja inimesi ning et film kujutaks seda k\u00f5ike usutavalt. Samuti otsivad Eesti vaatajad filmist n-\u00f6 oma loo jutustamist ja rahvuslikku kuuluvustunnet. “Veel oodatakse, et filmid k\u00e4sitleksid s\u00fcgavamaid ja t\u00f5sisemaid teemasid ning tooksid kunstilist v\u00e4\u00e4rtust. Teisalt ei soovita stereot\u00fc\u00fcpseid, liiga t\u00f5siseid filme, mida seotakse laiema stereot\u00fc\u00fcbiga Eesti filmi \u00fcmber,” m\u00e4rgib Kauber. Teadur lisab, et n-\u00f6 \u00e4ngifilmi stereot\u00fc\u00fcp on hakanud siiski viimastel aastatel kaduma t\u00e4nu EV100 filmidele ja \u017eanrite mitmekesistumisele.<\/p>\n
Filmiloojad arvestavad v\u00e4rske doktori s\u00f5nul publiku ootustega, ent teevad seda sageli eba\u00fchtlaselt ja vaistlikult. “Tootjad m\u00f5tlevad publikule k\u00fcll, aga sageli alles siis, kui film on juba sisuliselt valmis ja saabub aeg seda vaatajateni vahendada. Varases arendus- v\u00f5i tootmisfaasis on ehk liiga v\u00e4he tegevusi, millega publikut kaasata,” arutleb ta. Eestis napib tema s\u00f5nul s\u00fcstemaatilist teadmist filmipublikust: ei tehta piisavalt publiku-uuringuid, mille p\u00f5hjal vaatajaid teadlikumalt kinno meelitada.\u00a0<\/p>\n
Kinosk\u00e4ik on s\u00fcndmus<\/p>\n
Sten Kauber kirjeldas Eesti filmiprofessionaalide ja publiku vastastikm\u00f5ju oma t\u00f6\u00f6s kujutletud lubavuste m\u00f5iste kaudu. See t\u00e4hendab, et inimesed ootavad kinosk\u00e4igult teatud kogemusi ja v\u00e4\u00e4rtusi ning loodavad tunda teatud tundeid. V\u00e4rske doktori s\u00f5nul otsivad inimesed esiteks s\u00fcndmuslikkust ja elamuslikkust. “Kinno ei minda lihtsalt midagi vaatama, vaid selleks, et saada elamus, tekitada enda jaoks s\u00fcndmus. See on teadlik viis kogeda vs vaadata,” seletab ta.<\/p>\n
Teiseks loodavad vaatajad, et kinosk\u00e4ik on sotsiaalne ja kollektiivne. “Ei minda ainult filmi p\u00e4rast, vaid selleks, et kellegagi koos midagi kogeda: vahetada muljeid, minna restorani s\u00f6\u00f6ma v\u00f5i teha lisaks muid sotsiaalseid tegevusi,” kirjeldab Kauber. Kolmandaks ootab publik kinolt, et seal oleks tagatud keskendumine filmile ja t\u00e4ielik offline’i minek. Viimaks peetakse oluliseks kino t\u00e4iuslikke tingimusi filmi kogemiseks ehk pimedat ruumi ning head pildi- ja helikvaliteeti.<\/p>\n
“Kinno ei minda lihtsalt midagi vaatama, vaid selleks, et saada elamus, tekitada enda jaoks s\u00fcndmus.”<\/p>\n
“Kinodel tundub publiku k\u00f5netamine \u00fcsna tugev just kogemuse ja s\u00fcndmuslikkuse tasandil,” hindab ta praegust olukorda. Teisis\u00f5nu tunnetavad kinod eelmainitud kujutletud lubavusi h\u00e4sti ja p\u00fc\u00fcavad kinok\u00fclastaja kogemust nende j\u00e4rgi disainida.\u00a0<\/p>\n
N\u00e4iteks on investeeritud parematesse ekraanidesse ja toolidesse, aga ka korraldatud kohtumisi filmitegijatega ja pakutud k\u00f5ikv\u00f5imalikke eriprogramme. “See toob linastuse \u00fcmber lisategevusi: korraldatakse m\u00e4nge v\u00f5i loositakse auhindu, et teha asi vaataja jaoks huvitavamaks. V\u00e4hemalt sama oluline s\u00fcndmustamise vorm on aga ka arutelud, sissejuhatused ja kohtumised filmitegijatega, mida mu uurimus eriti esile t\u00f5stab,” kirjeldab v\u00e4rske doktor. Arenguruumi oleks aga s\u00fcstemaatilises publiku soovide uurimises.<\/p>\n
Samuti l\u00e4htus Kauber oma t\u00f6\u00f6s sotsiaalv\u00f5rgustiku turgude m\u00f5istest. See viitab, et film ei liigu publikuni klassikalise toode-reklaam-ost loogika j\u00e4rgi. Otsus, miks keegi \u00fcht v\u00f5i teist filmi vaatama l\u00e4heb, s\u00fcnnib hoopis ebakindlamatel ja kirjumatel asjaoludel. “Enne vaatamist ei tea me filmi v\u00e4\u00e4rtust. P\u00fc\u00fcame siis lugeda turult erinevaid signaale: s\u00f5prade soovitusi ja paratekste nagu treilereid, s\u00fcnopsiseid, intervjuusid v\u00f5i meediakajastusi,” selgitab v\u00e4rske doktor. Tootjad ja levitajad p\u00fc\u00fcavad aga omakorda l\u00e4bi suhete ja kommunikatsioonitegevuste m\u00f5ista publiku soove.\u00a0<\/p>\n
Viimaks p\u00f6\u00f6ras Kauber t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rtuse koosloomele ehk t\u00f5siasjale, et v\u00e4\u00e4rtus ei teki ainult siis, kui film on valmis ja j\u00f5uab vaatajateni. Tegelikult loovad seda k\u00f5ik filmimaailma osapooled korraga. Seejuures pole v\u00e4\u00e4rtus etteantud omadus, vaid ajas muutuv protsess, mis s\u00f5ltub sellest, kuidas film ringleb tootmise, n\u00e4itamise, arutelude ja publiku kogemuste vahel. “V\u00e4\u00e4rtusloome toimub nii tootmise, levitamise, n\u00e4itamise, publiku tegevuse, kriitika kui ka sotsiaalmeedia arutelu kaudu,” loetleb v\u00e4rske doktor.\u00a0<\/p>\n
“V\u00e4\u00e4rtusloome toimub nii tootmise, levitamise, n\u00e4itamise, publiku tegevuse, kriitika kui ka sotsiaalmeedia arutelu kaudu.”<\/p>\n
Vaatajaid saab v\u00e4\u00e4rtusloomesse kaasata mitmel moel: n\u00e4iteks saab tootja korraldada taustan\u00e4itlejate otsingu v\u00f5i avaldada enne filmi kinnoj\u00f5udmist tutvustavat materjali. V\u00e4\u00e4rtusloome on seegi, kui filmi \u00e4ra vaadanud inimene oma muljed \u00fchismeediasse postitab \u2013 tootjad kasutavad Kauberi s\u00f5nul selliseid muljeid omakorda \u00e4ra filmi turundamisel.<\/p>\n
V\u00e4rske doktori s\u00f5nul v\u00f5iks Eesti filmit\u00f6\u00f6stuses v\u00e4\u00e4rtuse loomist m\u00f5testada senisest laiemalt. Praegu n\u00e4hakse \u00fchest k\u00fcljest kunstilist v\u00e4\u00e4rtust ehk autori positsiooni, rahvuslikku identiteeti ja festivaliedu. Teiselt poolt on esil majanduslik v\u00e4\u00e4rtus ehk publiku suurus ja kassaedu. “V\u00e4hem k\u00e4sitletakse, kuidas film loob kultuurilist, hariduslikku, emotsionaalset ja kogemuslikku v\u00e4\u00e4rtust, aga ka poliitilist, \u00fchiskondlikku ja keskkondlikku v\u00e4\u00e4rtust. Kui saaksime seda m\u00e4\u00e4ratleda ja m\u00f5\u00f5ta, oleks arusaam filmi toimimisest \u00fchiskonnas laiem,” osutab Kauber.<\/p>\n
Publik h\u00e4\u00e4letab piletikassas<\/p>\n
Filmikultuuri toimimisse panustab terve rida filmituru osapooli filmitegijatest filmiuurijateni. Sten Kauberi s\u00f5nul on iga\u00fchel neist oma roll ja panus. Nii kujundavad filmitegijad ja produtsendid publikuni j\u00f5udvat filmivalikut ideede algatamise, rahastajad kindlate filmide toetamise, levitajad kinno j\u00f5udnud filmide n-\u00f6 pakendamise ja kinod kava kaudu.<\/p>\n
“Publik ise pole aga lihtsalt passiivne tarbija, vaid aktiivne v\u00e4\u00e4rtuslooja. Publiku vastuv\u00f5tt kujundab, milliseid lugusid peetakse \u00fchiskonnas oluliseks ja mis teemad saavad tulevikus rohkem k\u00f5lapinda,” \u00fctleb ta.<\/p>\n
“Eks vaataja annab oma piletiostudega m\u00e4rku, mida ta soovib.”<\/p>\n
Praegu on Eesti kinoturul olukord, kus Apollo kontserni n\u00e4ol on \u00fche turuosalise k\u00e4es suurima kinoketi k\u00f5rval ka \u00fcks suurem levitaja ja tootmisfirma. Kui Kauber oma uuringuid 2018. aastal alustas, k\u00e4is Apollo, Coca-Cola Plaza ja Cinamoni vahel veel tihe turukonkurents. N\u00fc\u00fcdseks on tema s\u00f5nul m\u00f5nes m\u00f5ttes keeruline tagada vaatajatele mitmekesisust . “See t\u00e4hendab, et printsiipe ja v\u00e4\u00e4rtusi, mille alusel kogemust vaatajale disainitakse, m\u00f5jutab k\u00f5ige rohkem \u00fcks toimija,” m\u00e4rgib ta.\u00a0<\/p>\n
Kaudselt v\u00f5ib Apollo m\u00f5jutada ka publiku ootusi, andes teatud filmidele paremad linastusajad, pikema jooksmisaja ja n\u00e4htavamad reklaamid. Samas usub Kauber, et tootjad ja levitajad, Apollo nende seas, j\u00e4lgivad piletim\u00fc\u00fcgi p\u00f5hjal t\u00e4helepanelikult filmide kinomenu. “Eks vaataja annab oma piletiostudega m\u00e4rku, mida ta soovib,” s\u00f5nab ta.<\/p>\n