{"id":61991,"date":"2025-12-11T09:52:08","date_gmt":"2025-12-11T09:52:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/61991\/"},"modified":"2025-12-11T09:52:08","modified_gmt":"2025-12-11T09:52:08","slug":"inglise-saviauk-nihutas-tuletegemise-alguse-marksa-varasemaks-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/61991\/","title":{"rendered":"Inglise saviauk nihutas tuletegemise alguse m\u00e4rksa varasemaks | Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Inglismaalt Suffolki krahvkonnast Barnhami k\u00fcla l\u00e4hedal tuli maap\u00f5uest v\u00e4lja umbes 415 000 aasta vanune tulekolle. Tegu on teadaolevalt vanima sihilikule tule tegemisele viitava leiuga. Teadlased oletavad<\/a>, et kolde valmistasid neandertallased.<\/p>\n

Muistne tulekolle tuli v\u00e4lja Barnhami k\u00fcla l\u00e4hedalt vanast savikarj\u00e4\u00e4rist. Teadlased leidsid sealt kamaka kuumutatud savi, kuumakahjustustega r\u00e4nist pihukirveid ja kaks raudp\u00fcriidi t\u00fckki. Raudp\u00fcriit on mineraal, mis tekitab vastu tulekivi h\u00f5\u00f5rudes taela s\u00fc\u00fctamiseks s\u00e4demeid. Uurijate s\u00f5nul viitavad k\u00f5ik need leiud omaaegsele sagedasti kasutatud tuleasemele, vahendab Reuters<\/a>.<\/p>\n

Kolle asus omaaegse veev\u00f5tukoha l\u00e4hedal, mille juures panid oma laagripaiga p\u00fcsti ka muistsed inimesed. Uuringu juhtivautori ja arheoloogi Nick Ashtoni s\u00f5nul oletab t\u00f6\u00f6r\u00fchm, et inimesed t\u00f5id p\u00fcriidi leiukohta kaasa just tuletegemiseks. Kui oletus vett peab, nihutab leid inimeste tuletegemisoskuse senisest varasemaks.<\/p>\n

Muistne tulekolle tuli v\u00e4lja Barnhami k\u00fcla l\u00e4hedalt vanast savikarj\u00e4\u00e4rist. Autor\/allikas: Craig Williams, The Trustees of the British Museum<\/p>\n

P\u00f6\u00f6rdepunkt inimkonna arengus<\/p>\n

Eelnevalt p\u00e4rinesid vanimad tuletegemisele viitavad leiud umbes 50\u00a0000 aasta tagusest ajast. Seni vanimaks peetud leiukoht tuli v\u00e4lja P\u00f5hja-Prantsusmaalt ja oletatavasti olid selle muistsed kasutajad neandertallased.<\/p>\n

Tule teadlikult ja kontrollitult kasutama \u00f5ppimine oli t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul inimlaste arenguloos m\u00e4rgiline s\u00fcndmus. Uuendus ei v\u00f5imaldanud \u00fcksnes paremini toitu valmistada ja end kiskjate eest kaitsta, vaid andis ka sooja. See v\u00f5imaldas k\u00fctt-korilastel end sisse seada ka seni liiga jaheda kliimaga oludes. Uuringu kaasautori ja Briti muuseumi arheoloogi Rob Davise s\u00f5nul olid ka Briti saared varem seal elamiseks liiga jahedad.<\/p>\n

Toitu k\u00fcpsetama \u00f5ppides said muistsed inimesed eemaldada lisaks lihast haigustekitajaid ning s\u00f6\u00f6davatest juurtest ja mugulatest m\u00fcrkaineid. K\u00fcpsetatud toit oli \u00fchtlasi pehmem ja h\u00f5lpsamini seeditav. Kuna selle seedimine ei n\u00f5udnud kehalt enam nii palju energiaressurssi, sai vabanenud energia arvelt hoida t\u00f6\u00f6s suuremat aju. Liiatigi v\u00f5imaldas varasemast laiem toidulaud t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul muistsetel inimlastel paremini ellu j\u00e4\u00e4da. Samuti oli n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalik \u00e4ra toita senisest rohkem suid.<\/p>\n

Tuli v\u00f5is toetada ka inimeste \u00fchiskondlikku arengut. \u00d6ine tuletegemine v\u00f5imaldas inimestel kokku tulla ja suhelda. Teadlased oletavad, et nad v\u00f5isid l\u00f5kke \u00e4\u00e4res lugusid jutustada ning arendada seel\u00e4bi oma keelt ja uskumuste s\u00fcsteeme. Davise s\u00f5nul sai l\u00f5kkest seega omamoodi kogukonnakeskus.\u00a0<\/p>\n

Tema hinnangul on inimene liigina suutnud end \u00fcmbritsevat maailma tule abil oluliselt muuta. Uus leid osutab tema s\u00f5nul, et mitmek\u00fclgne tulekasutus polnud Homo sapiens’i erip\u00e4ra, vaid sama tegid ka neandertallased. V\u00f5imalik, et tule suutsid taltsutada ka samal ajal elanud teised suure ajuga inimlased, n\u00e4iteks Denissi inimesed.<\/p>\n

Teadlased leidsid sealt kamaka kuumutatud savi, kuumakahjustustega r\u00e4nist pihukirveid ja kaks raudp\u00fcriidi t\u00fckki. Autor\/allikas: Jordan Mansfield, Pathways to Ancient Britain Project.<\/p>\n

Nutikad sugulased<\/p>\n

Barnhami leiukoht p\u00e4rineb paleoliitikumist ehk vanemast kiviajast. Teisis\u00f5nu on see varasem teadaolevalt vanimatest Aafrikast leitud n\u00fc\u00fcdisinimeste j\u00e4\u00e4nustest. T\u00f6\u00f6r\u00fchm oletab seet\u00f5ttu, et Barnhami koldes tegi tuld neandertallased. Sellisel juhul oleks leid m\u00e4rk selle muistse sugulasliigi k\u00f5rgest intellektist ja leidlikkusest.<\/p>\n

Uuringu kaasautori ja paleoantropoloogi Chris Stringeri s\u00f5nul ei tulnud Barnhami leiukohast p\u00e4riselt v\u00e4lja \u00fchtki inimese kivistist. K\u00fcll aga leiti l\u00e4inud sajandi keskel Barnhamist umbes 160 kilomeetri kauguselt, Swanscombe linnast l\u00f5una poolt, 400\u00a0000 aasta vanuse inimese koljut\u00fckid. Nende ehitus klapib Stringeri s\u00f5nul Sima de Huesose leiukohast Hispaaniast leitud umbes 430\u00a0000 aasta vanuste neandertallase j\u00e4\u00e4nuste omaga. Sestap olid ka Barnhami tulemeistrid tema hinnangul ilmselt samuti neandertallased.<\/p>\n

Viimased neandertallased surid v\u00e4lja umbes 39\u00a0000 aasta eest, peagi peale n\u00fc\u00fcdisinimeste saabumist nende peamisele asualale ehk Euroopasse. Neandertallaste p\u00e4rand elab aga edasi enamiku maamunal elavate inimeste genoomis, sest enne sugulasliigi h\u00e4\u00e4bumist j\u00f5udsid nad n\u00fc\u00fcdisinimestega piisavalt palju viljakaid j\u00e4rglasi saada.<\/p>\n

Barnhami leiukohta on areholoogid uurinud varemgi. Uuringutest on teada, milline see paik kolde valmimise ajal ilmselt v\u00e4lja n\u00e4ha. Leiukohas on j\u00e4lgi v\u00e4ga erinevatest loomadest alates elevantidest kuni pisiimetajate ja lindudeni. Loomaluudel olevad l\u00f5ikej\u00e4ljed viitavad aga selgelt inimtegevusele.<\/p>\n

Aafrikast on teada ka enam kui miljoni aasta taguseid leide, mis viitavad, et muistsed inimesed kasutasid looduses esinevat tuld: alates metsap\u00f5lengutest kuni v\u00e4lgutabamuste tulemusel s\u00fcttinud tuledeni. Nendes leiukohtades polnud aga m\u00e4rke tule tahtlikust kasutamisest.<\/p>\n

Uuringu autorid tegid Barnhami leiukoha ainesega neli aastat teste, mis toetaks sealse tuletegemine tahtlikkust. Nende s\u00f5nul tuli sihip\u00e4rane tegutsemine v\u00e4lja mitmest t\u00f5endist. Sealhulgas n\u00e4itas geokeemiline test, et samas paigas oli mitu korda tehtud tuld, mille temperatuur k\u00fc\u00fcndis enam kui 700 kraadini.<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6 avaldati ajakirjas Nature<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inglismaalt Suffolki krahvkonnast Barnhami k\u00fcla l\u00e4hedal tuli maap\u00f5uest v\u00e4lja umbes 415 000 aasta vanune tulekolle. Tegu on teadaolevalt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":61992,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[297,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,21098,31403,28,29,31399,95,31405,31401,31400,19,31398,31402,25,23,24,31406,31404,6227,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-61991","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-arheoloogia","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kivistised","20":"tag-kolle","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-loke","24":"tag-maailm","25":"tag-neandertaal","26":"tag-neandertaallane","27":"tag-neandertallased","28":"tag-news","29":"tag-nuudisinimene","30":"tag-nuudisinimesed","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-tulease","35":"tag-tuletegemine","36":"tag-tuli","37":"tag-uldised-uudised","38":"tag-uudised","39":"tag-viimased-uudised","40":"tag-world","41":"tag-world-news","42":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61991","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61991"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61991\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/61992"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61991"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=61991"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=61991"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}