{"id":62003,"date":"2025-12-11T10:03:08","date_gmt":"2025-12-11T10:03:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/62003\/"},"modified":"2025-12-11T10:03:08","modified_gmt":"2025-12-11T10:03:08","slug":"analuus-kui-musk-saaks-oma-tahtmise-el-i-lagunemise-varjatud-plussid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/62003\/","title":{"rendered":"ANAL\u00dc\u00dcS | Kui Musk saaks oma tahtmise: EL-i lagunemise varjatud plussid"},"content":{"rendered":"<p>Kui Elon Musk r\u00e4\u00e4gib, siis maailm kuulab teda. Tema viimane torge \u00fcha totalitaarsemaks muutuva Euroopa Liidu suunas kutsus \u00fcles nimetatud super-struktuuri ennast l\u00f5petama.<\/p>\n<p>See lihtne avaldus k\u00e4ivitas meediaruumis reaktsioonide tsunami. Huvitaval kombel ei tabanud ilmunud lood Muski peamist m\u00f5tet, nimelt seda, et ta soovis maailma suurima superriikliku b\u00fcrokraatia laiali saatmist. Selle asemel kujutati tema kommentaari EL-i laialisaatmise kohta kui lapsikut reaktsiooni trahvidele, mille EL X-ile m\u00e4\u00e4ras.<\/p>\n<p>Nagu Elon Muski algne postitus X-is paljastab, ei olnud tema kommentaar ELi kohta \u00fcldsegi vastuseks X-ile m\u00e4\u00e4ratud trahvile. EL-i kommentaari puhul oli tegemist reaktsiooniga teise X-i kasutaja kriitikale ELi trahvide kohta Ungarile, piisava hulga ELi-v\u00e4liste immigrantide vastuv\u00f5tmisest keeldumise teemal.<\/p>\n<p>Teisis\u00f5nu, Muski tegelik eesm\u00e4rk ei olnud mitte r\u00fcnnata ELi digiteenuste seaduse kohaldamist, vaid tema kommentaar oli seotud Br\u00fcsseli eurokraatia v\u00e4ljakujunenud ja \u00e4\u00e4rmiselt problemaatilise praktikaga, millega surutakse maha liikmesriikide vastuseisu mitmesugustes poliitikak\u00fcsimustes.<\/p>\n<p>Selline EL-i poolne k\u00e4itumismuster on viimasel ajal palju t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud, kuid tegemist pole millegi uuega. Toon vaid \u00fche n\u00e4ite: Kreeka rahvas teab seda valusalt h\u00e4sti, kuna nad peavad endiselt elama 15 aasta taguse EL-i fiskaalr\u00fcnnaku tagaj\u00e4rgedega. EL-i stabiilsus- ja kasvupakti sama karmi j\u00f5ustamise oht ripub t\u00e4naseni tumeda pilvena v\u00f5lgades liikmesriikide kohal.<\/p>\n<p>Fiskaalreeglite j\u00f5ustamine on vaid \u00fcks viis, kuidas EL oma liikmesriikide \u00fcle liigset majanduslikku v\u00f5imu rakendab. Kaks teist n\u00e4idet on ELi vahendite \u00fcha suurem relvana kasutamine liikmesriikides ja Br\u00fcsseli laiaulatuslikud ambitsioonid oma maksude kehtestamiseks.<\/p>\n<p>Koos Muski lihtsa ja arusaadava ettepanekuga tekitavad need EL-i v\u00f5imuhaaramise katsed paratamatult k\u00fcsimuse: milline n\u00e4eks Euroopa majandus v\u00e4lja, kui Euroopa Liit laguneks?<\/p>\n<p>Kuigi see k\u00fcsimus v\u00f5ib olla revolutsioonilist laadi, on see tegelikult asjakohane, kui m\u00f5elda visioonile, millest EL s\u00fcndis. Kui 1980. aastatel koostati plaane Euroopa Majandus\u00fchenduse asendamiseks EL-iga, oli visiooniks \u00fcks neljast vabadusest, mis avaks kogu Euroopa \u00fchele suurele turule. T\u00f6\u00f6j\u00f5ud, kapital, kaubad ja teenused saaksid vabalt liikuda \u00fcle riigipiiride.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval pole EL sugugi selline. Juba 1992. aasta Maastrichti lepinguga hakkas EL v\u00f5tma kuju, mis oli oluliselt pealet\u00fckkivam \u2013 eriti majanduslikult \u2013 kui selle algne nelja vabaduse idee oleks lubanud. V\u00f5ib-olla k\u00f5ige r\u00e4ngemaks algse nelja vabaduse idee rikkumiseks oli stabiilsuse ja kasvu pakt (SGP). See saavutas lepingus p\u00f5hiseadusliku staatuse ja andis EL-ile fiskaalv\u00f5imu, millel polnud mingit p\u00f5hjendust ei Euroopa majanduse parandamiseks ega EL-i plaanidest inspireeritud majandusuuringute osas.<\/p>\n<p>Kui EL homme lakkaks eksisteerimast, hakkaks Euroopa majandusega palju head juhtuma. Esiteks ei oleks enam ohtu, et superriiklik struktuur sekkub \u00fclemv\u00f5imu moodi \u00fcksikute riikide eelarveasjadesse. Kuigi eelarvedefitsiit ei ole hea, eriti kui see muutub struktuurseks, ei saaks Br\u00fcsseli j\u00e4ik fiskaalb\u00fcrokraatia dikteerida \u00fcksikutele liikmesriikidele nende teekonda eelarvetasakaalu poole. Selliste sekkumiste retsept on n\u00f5uda lihtsustatud kokkuhoiupoliitikat, mis lahendab t\u00e4na eelarvedefitsiidi, kuid p\u00f5hjustab homme veelgi suuremaid puuduj\u00e4\u00e4ke.<\/p>\n<p>Liikmesriikide fiskaalvabadus EL-ist t\u00e4hendaks, et iga\u00fcks neist saaks oma makse ja valitsuse kulutusi kohandada vastavalt oma makromajanduslikule ja poliitilisele reaalsusele. See tooks igale liikmesriigile t\u00e4iesti uue positiivse d\u00fcnaamika, eriti neile, kellel on fiskaalprobleemide korral probleeme valitsuskoalitsiooni koos hoidmisega (Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Rootsi).<\/p>\n<p>Kuigi EL on viimasel ajal p\u00fc\u00fcdnud stabiilsuse ja kasvu pakti j\u00f5ustamisel arvestada iga liikmesriigi erip\u00e4radega, on selle ainus praktiline t\u00e4hendus see, et Br\u00fcssel l\u00fckkab edasi pakti eelarvereeglite muidu ranget j\u00f5ustamist. Nagu mandri poliitiline turbulents n\u00e4itab, pole see olulist muutust toonud; ELi sekkumise oht on endiselt v\u00e4ga reaalne. Ainult EL-i ametlik kaotamine k\u00f5rvaldaks kokkuhoiupoliitika ohu.<\/p>\n<p>EL-i lakkamine l\u00f5petaks ka aeglaselt kasvava EL-i-spetsiifilise maksustamise koormuse. Liikmesriigid saaksid kogu oma maksutulu endale j\u00e4tta; liikmemaksude kadumine t\u00e4hendab m\u00f5nele riigile suurt ja teistele v\u00e4ikest edasiminekut, aga see on ikkagi edasiminek.<\/p>\n<p>Aga kuidas oleks lood liikmesriikidele laekuvate EL-i vahenditega? Need kaoksid ilmselgelt samuti \u00e4ra, kuid m\u00f5ju liikmesriikidele ei oleks nii m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, kui v\u00f5iks arvata, arvestades seda, kuidas EL kujutab ennast l\u00e4bi selle heategijana. Tabel 1 n\u00e4itab k\u00f5igi 27 liikmesriigi EL-i sissemaksete ja EL-ilt saadud vahendite netosaldot:<\/p>\n<ul>\n<li>Kui EL kaotataks, n\u00e4eksid riigid, kes panustavad rohkem kui saavad, oma riigikassas netokasvu; nende netokasum on esimeses veerus t\u00e4histatud mustade numbritega.<\/li>\n<li>Riigid, kes saavad rohkem tulu, kui nad ise sisse maksavad, n\u00e4eksid EL-i kaotamise korral netotulude v\u00e4henemist; nende netokahjum on esimeses veerus t\u00e4histatud punaste numbritega.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Teises veerus on esitatud puhaskasum v\u00f5i -kahjum protsendina vastava liikmesriigi valitsemissektori kogutuludest.<\/p>\n<p><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" class=\"alignnone  wp-image-238614\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/EU-funds-527x1024-1.jpg\" alt=\"\" width=\"263\" height=\"511\"  \/><\/p>\n<p>Riigid, kes EL-i lagunemisest k\u00f5ige rohkem kaotaksid, seisaksid silmitsi mitte k\u00f5ige t\u00e4htsusetuma fiskaalse kohandamisega. Kui aga kulutused ja tulud pooleks jagada, siis halvima stsenaariumiga riigid, L\u00e4ti ja Horvaatia, langeksid eelarve m\u00f5lemal poolel 3\u20133,2%-ni. Arvestades, et kumbki riik ei peaks leppima EL-i fiskaaln\u00f5uetega ja arvestades nende \u00fcldist vabanemist EL-i reeglitest ja m\u00e4\u00e4rustest, mis l\u00e4mmatavad vaba ettev\u00f5tlust, vabakaubandust ja vabu turge, kujutaks EL-i vahendite ja kohustuslike sissemaksete l\u00f5petamine endast vaid marginaalset fiskaalset probleemi isegi tabelis 1 esitatud k\u00fcmne parima riigi jaoks.<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5ttes, kui EL peaks homme laiali minema, oleks liikmesriikidel avaliku sektori rahanduse seisukohast m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt parem seis. Nende taastatud v\u00f5ime poliitikat kujundada ilma \u00fcle \u00f5la Br\u00fcsseli poole vaatamata aitaks oluliselt kaasa uuele majanduslikule d\u00fcnaamilisusele. See omakorda tooks kaasa suurema majanduskasvu, v\u00e4hendaks eelarve tasakaalustamatust ja tugevdaks \u00fcksikute riikide majandust \u2013 eriti nende jaoks, kes praegu EL-ist k\u00f5ige rohkem s\u00f5ltuvad.<\/p>\n<p>Siiski on ruumis \u00fcks suur elevant, mida me pole veel maininud: euro. Kas see j\u00e4\u00e4ks EL-i lagunemise korral ellu v\u00f5i mitte? Sellele k\u00fcsimusele pole vastust antud, kuid teema on liiga keeruline, et seda l\u00fchidalt k\u00e4sitleda. See n\u00f5uab s\u00fcvenemist akadeemilisse kirjandusse selliste teemade kohta nagu \u201eoptimaalne valuutapiirkond\u201d ja keskpanga teooria.<\/p>\n<p>Seega on siin esitatud anal\u00fc\u00fcs kehtiv olenemata sellest, kas euro j\u00e4\u00e4b EL-i lagunemise j\u00e4rel ellu v\u00f5i mitte. K\u00fcsimus on selles, milliseid t\u00e4iendavaid majanduslikke tagaj\u00e4rgi \u2013 nii h\u00e4id kui ka halbu \u2013 v\u00f5ivad liikmesriigid oodata, kui ka euro kaotatakse ja k\u00f5ik naasevad oma endiste rahvusvaluutade juurde.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"https:\/\/europeanconservative.com\/articles\/analysis\/if-musk-got-his-way-the-economic-realities-of-a-europe-without-the-eu\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">The European Conservative<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui Elon Musk r\u00e4\u00e4gib, siis maailm kuulab teda. Tema viimane torge \u00fcha totalitaarsemaks muutuva Euroopa Liidu suunas kutsus&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":62004,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-62003","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115700367709153793","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62003","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=62003"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62003\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/62004"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=62003"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=62003"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=62003"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}