![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3122188h3b34t24.jpg\"\/)
“Murdja” (lavastaja Johan Elm) Autor\/allikas: Johan Elm<\/p>\nUus lavastus
Rose Lewenstein “Murdja”
T\u00f5lkija ja lavastaja Johan Elm
Kunstnik Eugen Tamberg
Valguskunstnik L\u00e9on Augustin Allik
Muusikaline kujundaja Aleksandra Koel
Kehadramaturg Anumai Raska
Intiimkoordinaator Kreet Maurer
Laval Tiina Tauraite ja Mattias Nurga (EMTA lavakunstikool)
Esietendus 19. novembril Vaba Lava black box’is Salme Kultuurikeskuses.<\/p>\n
Rose Lewensteini n\u00e4idend kannab originaalis pealkirja “Cougar”: otset\u00f5lkes puuma. See s\u00f5na on meie sajandil saanud sl\u00e4ngis uue t\u00e4henduse, millel \u00f5igupoolest puudub eestikeelne vaste. Seda on lahti seletatud kui naist, kes eelistab luua suhteid nooremate meestega. Kavalehel avab Johan Elm t\u00f5lkijana n\u00fcansse, mida tema jaoks sisaldab s\u00f5na murdja.<\/p>\n
Lavastaja Johan Elmi s\u00f5nul on “Murdja” v\u00e4ga teistsugune armastuslugu. “Murdja” on Elmi 14. lavastus ja senise loometeekonna p\u00f5hjal v\u00f5ib v\u00e4ita, et tema valikutes varieeruvadki n-\u00f6 teistsugused armastuslood (“Mustr\u00e4stas”, “Kasvav kuu”, “Tikud” jt). Ootusp\u00e4ratud, halastamatud, samas drastilise iroonia piire kompavad aja- ja hingepeeglisse vaatamised. Ka hotellitoas, kus hommikul \u00e4rkab noor mees John, m\u00e4letamata eilset, on laia voodi kohal suur peegel. Kui John kahtleb une ja reaalsuse piiris, soovitab Leila tal peeglisse vaadata, sest unen\u00e4os olla peegel udune. Aga kas peegelpilti ikka on ilmsi v\u00f5imalik usaldada, see k\u00fcsimus muutub ajapikku aina painavamaks.<\/p>\n
Ajapikku pole siinkohal adekvaatne v\u00e4ljend, sest aeg viskleb n\u00e4idendis sinna-t\u00e4nna. Esimesest hetkest vangistab selline l\u00fchistseenide ja momentaansete \u00fcleminekutega m\u00e4ngulaad publiku t\u00e4helepanu, esialgu kramplikuma p\u00fc\u00fcuna mingitki ajaloogikat tabada, j\u00e4rje peale saada, kuni see ei tundugi enam elut\u00e4htis, sest aeg moondubki suhteliseks. Kui enne etenduse algust v\u00f5ib saali poolt tajuda pikantse suhteloo ootust, siis lavastus purustab trafaretse eelarvamuse otsekohe, l\u00f6\u00f6valt, p\u00f6\u00f6rdumatult.<\/p>\n
Autor Rose Lewenstein on n\u00e4idendi dialoogid liigendanud katkendlikesse l\u00fchiridadesse, remarke kohtab kirjapildis \u00fcliv\u00e4he. Ajah\u00fcpped on t\u00e4histatud \u00fcksnes t\u00e4rniga, olevikku ja minevikku l\u00e4hemalt t\u00e4psustamata. Laval t\u00e4histavad noid “t\u00e4rne” paljud erinevad lambid, valguse s\u00fcttimise ja kustumise kaudu loovad kunstnik Eugen Tamberg ja valguskunstnik L\u00e9on Augustin Allik \u00e4reva, pidetu \u00f5hustiku. Muuhulgas ka ohutunde ja elektrikatkestuse hirmu, mis omakorda haakub n\u00e4idendi teise v\u00f5i esimese p\u00f5hiteema, kliimakatastroofide ja maailmal\u00f5pu hingusega. Eriti m\u00f5jusaks muundub valgus finaali eel, mil halli kardinaga tagaseinal liigahtav vari sarnaneb hiiliva kiskjaga. Ka helis\u00f6\u00f6stud v\u00f5imendavad s\u00fcvenevat, kroonilist rahutust.<\/p>\n
“Murdja” (lavastaja Johan Elm) Autor\/allikas: Johan Elm<\/p>\n
Edukas karj\u00e4\u00e4rinaine Leila s\u00f5idab lennukiga \u00fchelt kliimakonverentsilt teisele, juba see fakt tingib tugeva sarkasmifooni, v\u00f5imendab maailma p\u00e4\u00e4stmise missiooni silmakirjalikkust. V\u00f5rdlusena meenub Endlas lavastatud Duncan Macmillani \u00f6koloogiline armastuslugu “Kopsud” (lavastaja Taago Tubin, 2016), kus samuti ristusid globaalne ja intiimne, ehkki teisest vaatenurgast.<\/p>\n
Tiina Tauraite ja Mattias Nurga duettm\u00e4ng on \u00fchtaegu kammerlik ja intensiivne. Tauraite l\u00e4bib Leila rollis julgeid ja p\u00f6\u00f6raseid, koomilisi ja traagilisi registreid, temas v\u00e4lgatab nii pahelist murdjat kui kaitsetut murdujat, nii eufooriat ja riskiihalust kui t\u00fclpimust. N\u00e4itleja m\u00e4ngib prognoosimatult nii f\u00fc\u00fcsise kui h\u00e4\u00e4lega, peegeldab muutlikku sisemaailma paljude p\u00f5nevate ja tundlike v\u00e4liste n\u00fcanssidega. No n\u00e4iteks veganist Leila miimika liha s\u00fc\u00fces!<\/p>\n
Enne etenduse algust juhtusin kuulma k\u00f5rvalistuva naise kahtlust, et kas ei hakka Tauraite puhul segama \u00e4sja n\u00e4htud roll teleseriaalis “Armukelm”. Asjatu pelg seegi, “Armukelmi” Mariliis ja “Murdja” Leila on t\u00e4iesti erinevad naised, ehkki omal kombel raamidest v\u00e4ljamurdjad m\u00f5lemad. Tauraite isikup\u00e4ras ongi midagi tavatut ja see \u00e4ratundmine sai alguse juba 18. lennu diplomilavastusest “Lugu valgest varesest” (1995), kui lavastaja ja \u00f5petaja Priit Pedajas valis just tema isemeelse boheemitari p\u00e4ise Barbaara Lohe rolli.<\/p>\n
32. lennu lavakatudengile Mattias Nurgale on Johni roll \u00fclimalt vajalik n\u00e4itlejakool, seda enam, et ps\u00fchholoogilise teatri rolliloomet selle lennu publikuni j\u00f5udnud lavastustes kuigiv\u00f5rd ei kohta. Siingi on m\u00e4\u00e4rav osa f\u00fc\u00fcsisel, Leila ja Johni kaks kulminatsiooni on lahendatud tantsuliselt, efektses liikumisjoonises paljastub \u00fcksiti hingeilm, aga ka elukogemuse kontrast.<\/p>\n
Kui noore mehe ja keskealise naise suhte areng v\u00f5i taandareng n\u00e4ib mingis faasis \u00fcpris ettearvatav, siis on autoril varuks uusi nihestusi. Reaalsusetaju h\u00e4gustumist ja m\u00e4lukatkestusi. Lisanduv absurdsus muudab keerulisemaks, pidetuks nimelt Johni lavaelu. Lisaks Johni muutumine, oma keskkonnast irdumine ja traagika, kuna noormees tunneb, et ei kuulu enam kuhugi. \u00dcks Nurga rolli tipphetki on karaokenumber, nootidest m\u00f6\u00f6da lauldud meeleheite ja eneseiroonia sulam. “Murdja” lavapartnerlus eeldab arengut igal hetkel ja igal etendusel.<\/p>\n
M\u00e4rks\u00f5na “see vahepealne aeg” laieneb kogu maailmale. Tekstis viidatakse korduvalt \u00e4pile Lonely Planet \u2013 \u00fcksildane planeet ongi meie kodu, sama ajutine ja tr\u00f6\u00f6stitu kui hotellituba, n\u00e4igu see kuitahes luksuslik ja kinnimakstav.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus lavastusRose Lewenstein “Murdja” T\u00f5lkija ja lavastaja Johan ElmKunstnik Eugen TambergValguskunstnik L\u00e9on Augustin AllikMuusikaline kujundaja Aleksandra KoelKehadramaturg Anumai…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":62099,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[13425,37,33,35,173,34,36,18697,13428,140,18263],"class_list":{"0":"post-62098","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-murdja","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-johan-elm","16":"tag-mattias-nurga","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-tiina-tauraite"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115700875028108949","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62098","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=62098"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62098\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/62099"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=62098"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=62098"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=62098"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}