{"id":62131,"date":"2025-12-11T12:48:10","date_gmt":"2025-12-11T12:48:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/62131\/"},"modified":"2025-12-11T12:48:10","modified_gmt":"2025-12-11T12:48:10","slug":"harri-tiido-venemaa-rahvuspoliitika-strateegiast-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/62131\/","title":{"rendered":"Harri Tiido: Venemaa rahvuspoliitika strateegiast | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Lugu on j\u00e4rg eelmisele taustajutule Venemaa m\u00e4lupoliitikast<\/a> ehk vajaliku m\u00e4lu kujundamisest ja ebasoovitava kustutamisest. Seekord siis Venemaa strateegiast rahvuspoliitika vallas, ajendiks novembri l\u00f5pul \u00fcllitatud vastav dokument.<\/p>\n

\u00dchelt poolt on tegemist loogilise sammuga, kuna eelmine strateegia kehtis kuni t\u00e4navuse aastani. N\u00fc\u00fcd vaadatakse ettepoole kuni aastani 2036. Seekordne paber on pikem kui eelk\u00e4ija ja lisandunud on nii m\u00f5ndagi. Teisalt, kuigi Venemaa on autoritaarne riik ega varjagi seda oma tegevuses, p\u00fc\u00fctakse siiski esitleda end kui demokraatlikku \u00f5igusriiki, kus rahvuste vahelistes suhetes on k\u00f5ik k\u00f5ige paremas korras. Tahtmatult tekib paralleel Hiina samasuguse k\u00e4itumisega, kuna sealgi serveeritakse n\u00fc\u00fcdis\u00fchiskonda kui rahvuste ja religioonide s\u00f5bralikku ja harmoonilist kooslust.<\/p>\n

Strateegiadokument kuulutab, et Venemaa on paljurahvuseline vabade v\u00f5rd\u00f5iguslike kodanike \u00fchendus, kellel on \u00fchine Vene kodanikuidentiteet. See identiteet t\u00e4hendavat tajumist, et kuulutakse Vene riiki, vene rahvasse, \u00fchiskonda ja jagatakse vastutust riigi saatuse eest, l\u00e4htudes seejuures traditsioonilistest vene hingelis-moraalsetest ja ajaloolis-kultuurilistest v\u00e4\u00e4rtustest.<\/p>\n

Eelmise strateegiaga v\u00f5rreldes on identiteet laiemaks muutunud. Varem oli see s\u00f5nastatud kui ustavus Vene \u00fchiskonna baasv\u00e4\u00e4rtustele. N\u00fc\u00fcd on lisatud need hingelis-moraalsed ja kultuurilis-ajaloolised punktid.<\/p>\n

Taas tuuakse m\u00e4ngu ka vene rahva \u00fchine kultuuriline ehk tsivilisatsiooniline kood, mis p\u00f5hineb vene kultuuri ja keele s\u00e4ilitamisel ja arendamisel, pluss teiste rahvaste kultuuriline p\u00e4rand. 2020. aasta rahvaloenduse andmeil elab riigi territooriumil rohkem kui 190 rahvust, kes kasutavad rohkem kui 300 keelt ja neist 150 kuuluvad Venemaa rahvaste keelte hulka. Venelasi on elanikkonnas 80,85 protsenti ja p\u00f5lisrahvaste registris oli t\u00e4navu 47 etnilist kooslust.<\/p>\n

T\u00e4htsaim identiteedi alus on muidugi vene keel, mida viimase rahvaloenduse andmeil valdab 99,4 protsenti elanikest. Strateegiasse on pandud loetelu igasugustest seadusaktidest, mis k\u00f5ik justkui suunatud v\u00e4hemuskeelte ja kultuuride kaitsele, lisaks seadused, mis peavad kaitsma hingelis-moraalseid v\u00e4\u00e4rtusi, \u00fchist ajalootaju ja vene keele kui riiki moodustava rahva keele tunnistamist riigikeeleks. Identiteedi puhul peetakse t\u00e4htsaks Ukraina osade liitmist Venemaaga selle “ajalooliste territooriumitena”.<\/p>\n

Selle v\u00e4hemusrahvuste keelte kaitse koha peal oleks vajalik v\u00e4ike k\u00f5rvalep\u00f5ige. On nimelt ka muid regulatsioone, mis neid k\u00e4sitlevad, kuid mida strateegias ei m\u00e4rgita. Nii n\u00e4iteks kuulutas Vladimir Putin v\u00e4lja uue riigip\u00fcha, Venemaa rahvaste keelte p\u00e4eva, mida hakatakse t\u00e4histama 8. septembril.<\/p>\n

Meenutame, et rahvusvaheline emakeelep\u00e4ev on 21. veebruaril. Venemaal valiti aga p\u00e4ev, mis on n\u00f5ukogude riigitruu kirjaniku Rassul Gamzatovi s\u00fcnnip\u00e4ev. Kuigi peab kohe \u00e4ra m\u00e4rkima, et ka Eestis t\u00e4histatakse emakeelep\u00e4eva rahvusvahelisest t\u00e4htp\u00e4evast erineval ajal, nimelt 14. m\u00e4rtsil ehk Kristjan Jaak Petersoni s\u00fcnniaastap\u00e4eval.<\/p>\n

“Tegelikkuses on strateegia k\u00f5lavate s\u00f5nade taustal k\u00e4imas p\u00f5lisrahvaste keelte pidev allasurumine vene keele esilet\u00f5stmisega paralleelselt.”<\/p>\n

Umbes samal ajal uue p\u00fcha v\u00e4lja kuulutamisega ilmus ka Vene haridusministeeriumi otsus alates t\u00e4navusest \u00f5ppeaastast v\u00e4hendada emakeele ehk mittevene keele tundide arvu. Tegelikkuses on strateegia k\u00f5lavate s\u00f5nade taustal k\u00e4imas p\u00f5lisrahvaste keelte pidev allasurumine vene keele esilet\u00f5stmisega paralleelselt. Tulemusena etniliste r\u00fchmade suurus kasvab, kuid nende keeled kaotavad kandjaid.<\/p>\n

Mittevene keeles \u00f5ppivate \u00f5pilaste arv j\u00e4tkab kahanemist, aastail 2016\u20132023 v\u00e4henes nende hulk kaks korda. 38 keeles l\u00f5petati aga \u00fcldse kooli\u00f5petuse andmine. Tatarstanis, kus tatari keel on muide vene keele k\u00f5rval riigikeel, tuleb koolides \u00fchtne riiklik l\u00f5pueksam teha vene keeles, seda ka koolides, kus vormiliselt on \u00f5pe tatari keeles.<\/p>\n

Mordva koolides \u00f5pitakse ersa keelt fakultatiivsena, kui \u00fcldse. Mullu anti Mordvas v\u00e4lja ainult kaks ersakeelset raamatut, kuid neilegi ei ole lugejaid. Lapsed eelistavad vene keelt, kuna emakeelega ei ole midagi peale hakata. Seda kasutatakse ainult teatud p\u00fchadel, kui esitatakse ersakeelseid luuletusi ja laule. Ehk Vene v\u00f5imud on rahvuskeeled ja -kultuurid muutnud tegelikult suveniirn\u00e4htusteks nagu Ameerikas indiaanlaste v\u00f5i Austraalias aborigeenide puhul.<\/p>\n

T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on Vene strateegiapaberi puhul t\u00f5ik, et okupeeritud aladest r\u00e4\u00e4kides on jutt ainult vene keelest ja kultuurist. Ukrainlastest ja nende keelest ning kultuurist juttu ei ole. Ukrainlasi kas enam ei ole seal v\u00f5i ei n\u00e4hta nende olemasolu tulevikus.<\/p>\n

\u00dcks ulatuslik l\u00f5ik strateegiast on p\u00fchendet v\u00e4lism\u00f5judele, mis ohustavat Venemaa rahvuslikku julgeolekut. V\u00e4lisriigid p\u00fc\u00fcdvat rahvussuhteid destabiliseerida, l\u00f5hestada \u00fchiskonda ja \u00fchtsust. P\u00fc\u00fctakse v\u00e4idetavalt oma usulisi ja etnilisi konflikte kanda Vene pinnale. Sellele vastu seismiseks peetakse vajalikuks lisaks vene keele seisundi tagamisele levitada ka riiklikke s\u00fcmboleid k\u00f5ikidesse laste ja noorte \u00fcritustesse. See olevat vastuseis muuhulgas ka natsismile, rassismile, ksenofoobiale ja nii edasi.<\/p>\n

V\u00e4lismaa puhul on eesm\u00e4rk kujundada kuvand Venemaast kui demokraatlikust riigist, mis tagab inimese ja kodaniku \u00f5igused ja vabadused s\u00f5ltumata soost, rassist, rahvusest, varanduslikust v\u00f5i ametiseisundist, usutunnistusest, veendumustest ja nii edasi.<\/p>\n

Selle taustal tasub meenutada teisitim\u00f5tlejate kuulutamist v\u00e4lisagentideks, nende diskrimineerimist, arreteerimist v\u00f5i riigist lahkuma sundimist. Ja meid puudutab ilmselt punkt, mis n\u00e4eb ette v\u00e4lismaal elavate kaasmaalaste \u00f5iguste ja huvide tagamise koos sidemete s\u00e4ilitamisega ajaloolise kodumaaga. Meetmeid selleks k\u00fcll ei avaldata.<\/p>\n

Dokumendis on ka m\u00f5\u00f5dikud. Vene identiteeti peab omama v\u00e4hemalt 95 protsenti elanikest, rahvussuhetega rahul olijaid peab olema v\u00e4hemalt 80 protsenti. Ja nii edasi. Arvestades, et ametnikud \u00fcldiselt p\u00fc\u00fcavad \u00fclespoole saata vaid positiivseid s\u00f5numeid, siis m\u00f5\u00f5dikute n\u00f5utud protsendid kindlasti ka tagatakse. Seda ei muuda ilmselt ka sotsioloogia, kuna Venemaal p\u00fc\u00fcavad sotsioloogid valdavalt \u00e4ra arvata v\u00f5imude soove ja vastavalt kohandada k\u00fcsitluste k\u00fcsimusi ja tulemusi.<\/p>\n

Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Lugu on j\u00e4rg eelmisele taustajutule Venemaa m\u00e4lupoliitikast ehk vajaliku m\u00e4lu kujundamisest ja ebasoovitava kustutamisest. Seekord siis Venemaa strateegiast…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13968,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,31477,34,36,31,32,4271,4273,21,28,29,95,10462,19,7488,25,31478,23,24,262,22,20,27464,96,30,2511,92,93,94],"class_list":{"0":"post-62131","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-ersa","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-harri-tiido","19":"tag-harri-tiido-taustajutud","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-mordva","25":"tag-news","26":"tag-polisrahvad","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-rahvuspoliitika","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-ukraina","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-vene-keel","35":"tag-venemaa","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-vikerraadio","38":"tag-world","39":"tag-world-news","40":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115701016512295266","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62131","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=62131"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62131\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=62131"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=62131"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=62131"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}