{"id":62177,"date":"2025-12-11T13:43:07","date_gmt":"2025-12-11T13:43:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/62177\/"},"modified":"2025-12-11T13:43:07","modified_gmt":"2025-12-11T13:43:07","slug":"meelis-kiili-palestiina-tunnustamine-emotsioon-voi-eesti-riiklik-huvi-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/62177\/","title":{"rendered":"Meelis Kiili: Palestiina tunnustamine \u2013 emotsioon v\u00f5i Eesti riiklik huvi? | Arvamus"},"content":{"rendered":"
\n

“Iga iseseisva riigi v\u00e4lispoliitika tuum on riiklik huvi k\u00f5ik muu on vaid selle teenistuses.”<\/p>\n

Ants Piibu p\u00f5him\u00f5tteline t\u00f5demus Eesti v\u00e4lispoliitikast<\/p>\n<\/blockquote>\n

Praegust julgeolekuolukorda v\u00f5ib iseloomustada kui \u00e4\u00e4rmiselt d\u00fcnaamilist ja paljude muutujatega m\u00e4\u00e4ratud ajastut. Maailm on rahutu ning oleme j\u00f5udnud perioodi, mil \u00fcleilmsed j\u00f5ujooned on \u00fcmber kujunemas.<\/p>\n

Pax Americana senine ajastu on sisuliselt l\u00f5ppenud, kuigi Ameerika \u00dchendriigid j\u00e4\u00e4vad endiselt oluliseks globaalseks m\u00f5jutajaks ja meie strateegiliseks partneriks. Samal ajal on totalitaarsed riigid \u00fcha tihedamalt koondumas \u2013 mitte k\u00fcll liidusuhete, kuid selgelt s\u00fcveneva partnerluse tasandil \u2013, mis on tuntavalt halvendanud demokraatlike riikide v\u00f5imalusi v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hise maailmakorra edendamisel.<\/p>\n

Tegelikult on demokraatlik maailm v\u00e4hemuses. K\u00e4imasolevad konfliktid, olgu need Ukrainas v\u00f5i L\u00e4his-Idas, m\u00f5jutavad otseselt ka meie julgeolekut. Seet\u00f5ttu on \u00fclioluline t\u00e4pselt lahti m\u00f5testada meie rahvuslikud huvid ning viise, kuidas neid kaitsta.<\/p>\n

J\u00e4rgnevalt pakun m\u00f5ttearenduse Iisraeli ja Iraani konflikti valguses. Sellises muutunud ja pingestunud rahvusvahelises keskkonnas tuleb ka v\u00e4ikeriikidel teha selgeid ja anal\u00fc\u00fctilisi valikuid. \u00dcheks selliseks valdkonnaks, kus emotsioon ja surve v\u00f5ivad varjutada riikliku huvi, on Palestiina tunnustamise k\u00fcsimus.<\/p>\n

Kahe riigi lahendus<\/p>\n

Rida riike on teatanud Palestiina tunnustamisest. Kahetsusv\u00e4\u00e4rselt on see toimunud vahetult enne 7. oktoobri Hamasi r\u00fcnnaku aastap\u00e4eva. L\u00e4\u00e4neruumis valitseb selles k\u00fcsimuses selge erimeelsus ja Eesti strateegilised partnerid on oma seisukohtades erinevatel positsioonidel. Kuna tegemist on globaalselt olulise teemaga, peab Eesti l\u00e4htuma oma julgeoleku- ja riiklikest huvidest ning kujundama selge seisukoha.<\/p>\n

Meie oleme ametlikult toetanud kahe riigi lahendust, aga j\u00e4\u00e4b mulje, et poliitikakujundajad pole sellesse eriti s\u00fcvenenud ega anal\u00fc\u00fcsinud sellise otsuse m\u00f5jusid poliitilise realismi tingimustes. Pigem on mindud kaasa emotsionaalselt laetud ja mitte eriti ratsionaalse rahvusvahelise poliitilise survega.<\/p>\n

Sarnast mustrit n\u00e4eme ka Eesti h\u00e4\u00e4letusk\u00e4itumises \u00dcRO-s, kus otsused on sageli kujunenud Euroopa liitlaste \u00fcldise praktika j\u00e4rgi, isegi siis, kui see on olnud vastuolus Ameerika \u00dchendriikide soovitustega. V\u00e4ikeriigina on loomulik hoida liitlassuhteid ja koordineerida seisukohti, kuid seegi ei vabasta meid oma riikliku huvi selgest s\u00f5nastamisest ja strateegilisest kaalutlusest.<\/p>\n

Paradoksaalsel kombel toetame kahe riigi lahendust v\u00e4ljendades tegelikult \u00fche riigi lahendust. Tuleb meelde tuletada, et kahe riigi variant on varem olnud t\u00e4iesti realistliku teostumisv\u00f5imalusega. \u00dcRO resolutsiooniga pakuti 1948. aastal v\u00e4lja kahe riigi lahendus, millega juudid olid n\u00f5us, kuid sellele olid vastu mitte niiv\u00f5rd Palestiina aladel elavad palestiinlased, vaid eelk\u00f5ige l\u00e4hedased Araabia riigid. Kohe p\u00e4rast Briti mandaadi l\u00f5ppu alustasid Araabia riigid esimest s\u00f5da vastloodud Iisraeli vastu.<\/p>\n

“Vabatahtlikult v\u00f5ivad araablased teenistuse l\u00e4bida ning politseij\u00f5ududes on neid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt.”<\/p>\n

Oluline on m\u00e4rkida, et palestiinlased, keda sellesse s\u00f5tta ei haaratud ja j\u00e4id Iisraeli territooriumile, on n\u00fc\u00fcdseks saanud Iisraeli araablastest v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsed kodanikud. Neile ei kehti ajateenistuse kohustus mitte usaldamatuse t\u00f5ttu, vaid seet\u00f5ttu, et Iisrael ei pea \u00f5igeks panna oma kodanikke sundkorras s\u00f5dima oma etnilise grupi vastu. Vabatahtlikult v\u00f5ivad araablased teenistuse l\u00e4bida ning politseij\u00f5ududes on neid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcdne konflikt ei ole enam pelgalt Iisraeli\u2013araabia vastasseis, vaid ennek\u00f5ike \u0161iiidi ja sunniitide v\u00f5imuv\u00f5itlus. Iraan on p\u00e4rast islamirevolutsiooni p\u00fc\u00fcdnud suurendada oma m\u00f5juv\u00f5imu L\u00e4his-Idas, olles \u0161iiitliku maailma poliitiline ja usuline kese. Ajalooliselt oli Iraan valdavalt sunniitlik, kuid \u0161ahh Ismail I algatatud \u0161iiastamisprotsess muutis riigi 17. sajandi l\u00f5puks \u0161iiitliku v\u00f5imukeskusena dominantseks. Esmalt vastanduti Osmanite impeeriumile, t\u00e4nap\u00e4eval aga peamiselt Saudi Araabia domineerivale positsioonile sunniitlikus maailmas.<\/p>\n

Ajalooliselt ei ole juutidel ja p\u00e4rslastel olnud s\u00fcgavaid pikaajalisi konflikte, vastupidi, p\u00e4rslased m\u00e4ngisid juudi ajaloo p\u00f6\u00f6rdelisel hetkel vabastaja rolli ning suhted on olnud valdavalt rahulikud ja paralleelsed. Ometi on olukord kardinaalselt muutunud. Iraan eitab Iisraeli \u00f5igust eksisteerida ning kujutab endast Iisraelile eksistentsiaalset ohtu.<\/p>\n

Oma ambitsioonide elluviimiseks on Iraan kujundanud strateegia, mis tugineb kolmele sambale: tuumaprogramm, ballistilised raketid ning Iisraeli \u00fcmbritsev “tulering” proksij\u00f5udude kaudu, nagu Hezbollah’ ja Hamas. Viimane on k\u00fcll sunniitlik organisatsioon, kuid nagu tihti elus \u2013 eesm\u00e4rk p\u00fchitseb abin\u00f5u.<\/p>\n

Iraani jaoks ei ole probleem toetada ideoloogiliselt teistsugust islamisuunda, eriti kui see teenib tema strateegilisi eesm\u00e4rke. Hamasil puuduvad moraalsed, eetilised ja religioossed piirangud. V\u00f5imule tulles oli nende esmane tegevus likvideerida palestiinlastest oponendid, mida tehti s\u00fcstemaatiliselt ja efektiivselt.<\/p>\n

Hamas on arenenud organisatsioonist ideoloogiaks, mille keskmes on Iraani mahitatud Iisraeli eksistentsi eitamine. See hoiak on laialt levinud nii l\u00e4\u00e4nekaldal kui Gaza sektoris ning \u00fckski Palestiina poliitiline j\u00f5ud \u2013 ka need, kelle Hamas on ellu j\u00e4tnud \u2013 pole sellest ambitsioonist taganenud.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu peame k\u00fcsima: miks peaks Eesti toetama Iraani, kes on Venemaa l\u00e4hedane partner, strateegilisi eesm\u00e4rke? Kahe riigi tunnustamine praeguses kontekstis t\u00e4hendaks sisuliselt Iraani ja Venemaa poliitiliste eesm\u00e4rkide teenimist. Eesti ametlik seisukoht on olnud j\u00e4rjekindel: me ei toeta Palestiina \u00fchepoolset tunnustamist enne kokkulepet Iisraeliga.<\/p>\n

Samal ajal peegeldub avalikus ja poliitilises debatis laiem probleem, et otsuseid tehakse liiga sageli v\u00e4lise surve v\u00f5i emotsionaalse fooni m\u00f5jul, mitte selge strateegilise anal\u00fc\u00fcsi alusel. See n\u00e4itab, et isegi kui ametlik seisukoht on realistlik, on meie poliitiline kultuur tervikuna haavatav kiire ja pealiskaudse otsustamise survele.<\/p>\n

Nagu riigikaitseraport r\u00f5hutab, kujunevad strateegilised vead p\u00f5hjusel, et poliitilised otsused s\u00fcnnivad enne, kui riiklikud huvid on selgelt s\u00f5nastatud. Surve kiireks seisukohav\u00f5tuks on asendanud rahuliku ja p\u00f5hjaliku hinnangu selle kohta, millist m\u00f5ju sellised otsused avaldavad Eesti julgeolekule, liitlassuhetele ja laiemale strateegilisele positsioneerimisele.<\/p>\n

Kui soovime v\u00e4ltida strateegilisi vigu, peame riigikaitseraportis toodud soovitused viima poliitilisse praktikasse. Rahvuslike huvide s\u00fcsteemne m\u00f5testamine ja vastutuskultuuri tugevdamine ei tohi j\u00e4\u00e4da deklaratsiooniks.<\/p>\n

Sellegipoolest levivad \u00fcleskutsed Palestiina tunnustamiseks ja s\u00f5ja koheseks l\u00f5petamiseks. Iisrael l\u00f5petaks s\u00f5ja kohe, kui palestiinlased tunnustaksid Iisraeli \u00f5igust eksisteerida. Seda ei ole juhtunud ega juhtu. Seega on Iisraelile j\u00e4etud v\u00e4ga v\u00e4he valikuid.<\/p>\n

“J\u00f5est mereni” loosungeid lehvitavad aktivistid eitavad samuti Iisraeli \u00f5igust eksistentsile. Olen n\u00e4inud terroristide endi filmitud materjali 7. oktoobri veret\u00f6\u00f6st. Selle kirjeldamiseks on vaid \u00fcks s\u00f5na: v\u00f5igas. Eriti ehmatav on taustal juubeldav rahvahulk \u2013 mehed, naised ja noorukid \u2013, kes seda toetab. See julmus j\u00e4tab isegi Venemaa relvaj\u00f5udude tegevuse Ukrainas tagaplaanile, kuigi venelased ei j\u00e4\u00e4 oma kuritegudega palju maha.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu peame k\u00fcsima, kas soovime olla osa sellest j\u00f5ust.<\/p>\n

Iisraeli kaitses\u00fcsteem<\/p>\n

V\u00e4ited, et s\u00f5jav\u00e4gi oleks v\u00f5inud pantvangid vabastada tsiviilelanikke kahjustamata, n\u00e4itavad s\u00fcgavat asjatundmatust. Gaza on \u00fcks keerulisemaid lahingukeskkondi maailmas. Pantvangide asukohad olid tihti teada, kuid kui Iisraeli j\u00f5ud neile liiga l\u00e4hedale j\u00f5udsid, tapeti pantvangid koheselt. Iisraeli relvaj\u00f5ud on v\u00e4heseid, kes tegelikult p\u00fc\u00fcavad tsiviilelanike ohvreid minimeerida.<\/p>\n

Iisraeli kaitses\u00fcsteem tugineb reservv\u00e4el, milles p\u00f5hiraskust kannavad tavaelust riiki kaitsma kutsutud kodanikud ehk isad, emad, pojad ja t\u00fctred. Nad ei ole tapamasinad, vaid patrioodid, kes kaitsevad oma peret, kogukonda ja riiki. Sellest \u00fclesehitusest tuleneb ka \u00fcks Iisraeli s\u00f5jalise tegevuse suurimaid n\u00f5rkusi, nimelt v\u00f5ib ootamatu ja koordineeritud r\u00fcnnaku korral reservv\u00e4el p\u00f5hinev s\u00fcsteem olla haavatav, eriti kui vastane kasutab taktikat, mis \u00fchendab terrori, desinformatsiooni ja massiv\u00e4givalla elemendid ning mille eesm\u00e4rk on ps\u00fchholoogiline \u0161okk ja kaose tekitamine.<\/p>\n

“Hamasi edu pantvangide v\u00f5tmisel tulenes esiteks l\u00e4bim\u00f5eldud plaanist, kuid peamiselt Iisraeli institutsioonide vigadest.”<\/p>\n

Just sellise \u00fclesehituse \u2013 reservv\u00e4el p\u00f5hineva s\u00fcsteemi ja ootamatu \u0161okir\u00fcnnaku \u2013 kombinatsiooni kasutas Hamas oma operatsiooni kavandamisel. Hamasi edu pantvangide v\u00f5tmisel tulenes esiteks l\u00e4bim\u00f5eldud plaanist, kuid peamiselt Iisraeli institutsioonide vigadest. Informatsiooni oli olemas, kuid otsustajad pidasid sellist r\u00fcnnakut ebaratsionaalseks ega arvestanud, et Hamas tegutseb teise kultuuriruumi ja teise ratsionaalsuse alusel.<\/p>\n

Hamas planeeris juba algselt, et Iisrael vastab j\u00f5uga, ning positsioneeris end teadlikult tihedalt tsiviilelanike keskele, et suurendada v\u00e4ltimatuid tsiviilohvreid ja kasutada neid strateegilise kommunikatsiooni relvana. See ei olnud tagaj\u00e4rg, vaid osa r\u00fcnnaku kavandist, ja selles m\u00f5ttes saavutas Hamas oma strateegilise eesm\u00e4rgi. Sellest tulenevalt pole \u00fcllatav, et L\u00e4his-Ida konflikt m\u00f5jutab ka l\u00e4\u00e4neriikide v\u00e4lispoliitilisi valikuid.<\/p>\n

K\u00f5ik andmed tsiviilohvrite kohta p\u00e4rinevad Palestiina allikatest, mille autentsust ei ole v\u00f5imalik kontrollida. \u00dcRO-l puudub samuti usaldusv\u00e4\u00e4rne \u00fclevaade. Ka n\u00e4ljah\u00e4da v\u00e4ited v\u00f5ivad osutuda t\u00f5eseks, kuid p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla toiduabi kontroll Hamasi k\u00e4es, seda kasutatakse raha teenimiseks, relvade hankimiseks ja v\u00f5itlejate v\u00e4rbamiseks, samal ajal kui paljudel elanikel puuduvad vahendid toidu eest maksmiseks.<\/p>\n

Mida sellest konfliktist \u00f5ppida?<\/p>\n

Esiteks peame s\u00fcvitsi m\u00f5testama oma rahvuslikud huvid ja rakendama neid j\u00e4rjekindlalt v\u00e4lispoliitikas.<\/p>\n

Teiseks: ka k\u00f5ige kogenumad teevad vigu. Iisraelis on tugev j\u00e4relevalvekultuur, iga otsust ja otsustajat anal\u00fc\u00fcsitakse nimeliselt. Eksinud v\u00f5tavad vastutuse ning see on norm, milleni ka meie peame j\u00f5udma. Eestis n\u00e4hakse riigikaitse raporti koostamist erakordse s\u00fcndmusena ja m\u00f5nede arvates isegi patuna. Iisraelis oleks vastupidine reaktsioon \u2013 kui sellist raportit ei tehtaks, m\u00f5istaks \u00fchiskond selle hukka.<\/p>\n

Siinkohal on paslik tsiteerida meie riigikaitseraportit: “Poliitilised otsused tehakse Eestis sageli emotsioonip\u00f5hiselt ja l\u00fchiajalist survet arvestades, ilma riiklikke huve ja riske s\u00fcsteemselt anal\u00fc\u00fcsimata.”<\/p>\n

Eesti ei saa endale lubada emotsioonip\u00f5hiseid otsuseid strateegilistes k\u00fcsimustes. Meie v\u00e4lispoliitika ja julgeolekukorraldus peavad tuginema selgelt s\u00f5nastatud riiklikule huvile, strateegilisele m\u00f5tlemisele ja vastutuskultuurile. Ainult nii suudame v\u00e4ltida strateegilisi vigu ja tagada, et Eesti j\u00e4\u00e4b otsustajaks, mitte otsuste objektiks.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes ei ole Palestiina tunnustamise k\u00fcsimus pelgalt moraalne v\u00f5i s\u00fcmboolne, vaid s\u00fcgavalt strateegiline. Eesti peab l\u00e4htuma oma riiklikust huvist, mitte emotsioonist, rahvusvahelisest survest v\u00f5i eeldusest, et teiste seatud raamid teenivad automaatselt meie julgeolekut.<\/p>\n

Riigikaitseraport n\u00e4itab, kui ohtlikud on otsused, mis tehakse ilma s\u00fcsteemse anal\u00fc\u00fcsita. Kui soovime j\u00e4\u00e4da iseseisvaks otsustajaks, peab Eesti v\u00e4lispoliitika tuginema strateegilisele m\u00f5tlemisele ja vastutuskultuurile, mitte hetkemeelsusele. Eesti peab j\u00e4\u00e4ma otsustajaks, mitte otsuste objektiks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Iga iseseisva riigi v\u00e4lispoliitika tuum on riiklik huvi k\u00f5ik muu on vaid selle teenistuses.” Ants Piibu p\u00f5him\u00f5tteline t\u00f5demus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":62178,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,764,21,969,619,1925,22742,4376,28,29,95,11153,19,763,25,4624,18738,23,24,22,795,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-62177","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-hamas","18":"tag-headlines","19":"tag-hezbollah","20":"tag-iisrael","21":"tag-iraan","22":"tag-kahe-riigi-lahendus","23":"tag-lahis-ida","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-maailm","27":"tag-meelis-kiili","28":"tag-news","29":"tag-palestiina","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-riigikaitse","32":"tag-riigikaitseraport","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uro","37":"tag-uudised","38":"tag-viimased-uudised","39":"tag-world","40":"tag-world-news","41":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115701232691033620","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62177","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=62177"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62177\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/62178"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=62177"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=62177"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=62177"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}