Me vajame hariduses arboriste, kes oskavad toetada ka j\u00e4ndriku puu unikaalset kasvu, mitte saekaatri juhatajaid, kes otsivad vaid sirget palki. Haridusministeerium ja riigikogu peavad otsustama, kas loome tulevastele tiigritele h\u00fcppelaua v\u00f5i laseme oma noorel metsal toetuse puudumisel k\u00f5veraks kasvada, kirjutab Sandra Mesipuu.<\/p>\n
Aruk\u00fcla kool, kus lapsi on s\u00fcsteemselt ja \u00f5igusvastaselt hinnete alusel sorteeritud, ei ole vaid \u00fcksik kurb vahejuhtum. See on s\u00fcmptom meie \u00fchiskonna varjatud ihast hierarhiate j\u00e4rele. Haridus- ja teadusministeeriumi hinnang, mis viitab v\u00f5imalikule laste v\u00e4\u00e4rkohtlemisele ja sildistamisele, on \u00e4ratuskell meile k\u00f5igile. Me oleme liiga kaua harjunud m\u00f5tlema haridusest kui t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni aegsest konveierist, kus “kiiremad” eraldatakse “aeglastest” juba stardipaugul.<\/p>\n
Me unustame, et 21. sajandi innovatsioon ja edukus ei s\u00fcnni mitte isolatsioonis, vaid erinevuste kokkupuutepunktides, ning et “tuleviku tipptegijaid” ei loo mitte faktiteadmiste isoleeritud tuupimine, vaid v\u00f5ime navigeerida keerulistes sotsiaalsetes s\u00fcsteemides. Maailm liigub eraldamisest \u00fchendamise poole, samal ajal kui meie ehitame endiselt m\u00fc\u00fcre.<\/p>\n
Vaadates globaalseid haridustippe \u2013 olgu selleks Jaapan, kus tippjuhi ja lihtt\u00f6\u00f6lise laps koos klassiruumi koristavad, v\u00f5i Soome, kus “lollide klasse” ei eksisteeri \u2013 n\u00e4eme, et edukas \u00fchiskond panustab sidususele. Soome p\u00f5hikool on elav t\u00f5estus, et segav\u00f5imega klassid ei tooda keskp\u00e4rasust, vaid maailma targemat ja \u00f5nnelikumat rahvast. Seal ei ole eesm\u00e4rk mitte tippe tagasi hoida, vaid \u00f5petada neile midagi, mida eliitkoolis ei \u00f5petata: kuidas juhtida ja m\u00f5ista kedagi, kes m\u00f5tleb teistmoodi. Meie aga \u00fctleme lapsele, kes kohe aru ei saa, et rong s\u00f5idab ilma temata edasi ja temast saab “lihtsalt koristaja”.<\/p>\n
“Meie tulevik ei vaja mitte homogeenseid “viieliste armeesid”, vaid meeskondi, kus anal\u00fc\u00fctik suudab r\u00e4\u00e4kida disaineriga.”<\/p>\n
Eesti vajab sotsiaalset “tiigrih\u00fcpet”, mis oleks radikaalsem kui \u00fckski digip\u00f6\u00f6re. Mis juhtuks, kui me l\u00f5petaksime selle steriilse eraldatuse ja viiksime eksperimendi korras kokku Tallinna reaalkooli ja Kopli kunstig\u00fcmnaasiumi \u00f5pilased? Kujutage ette klassiruumi, kus anal\u00fc\u00fctiline “ego” kohtub tunnetusliku “kunstnikuga”. Just seal, selles sotsiaalses h\u00f5\u00f5rdumises, s\u00fcnnib innovatsioon. Eraldi hoides kasvatame \u00fchel pool p\u00f5hjendamatut \u00fcleolekut ja teisel pool alav\u00e4\u00e4rsust, kaotades m\u00f5lemal juhul inimpotentsiaali. Meie tulevik ei vaja mitte homogeenseid “viieliste armeesid”, vaid meeskondi, kus anal\u00fc\u00fctik suudab r\u00e4\u00e4kida disaineriga.<\/p>\n
Kui \u00f5pik on tumm ja \u00f5petaja kurt, siis ei ole viga lapses, vaid meetodis. V\u00f5tame n\u00e4iteks lapse, kes \u00fche rutiini takerdunud \u00f5petajaga on “lootusetu”, kuid teise, empaatilisema pedagoogiga s\u00e4rab ja lahendab \u00fclesandeid edukalt.<\/p>\n
K\u00fcsimus on, kui palju on meil tegelikult “erivajadustega” lapsi ja kui palju on neid, kelle ainus erivajadus on see, et neid ei \u00f5petataks surmavalt igavalt ja hukkam\u00f5istvalt. Kas me mitte ei tooda ise “praaki”, surudes loovaid hingi kastidesse, kuhu nad ei mahu, selle asemel, et kast \u00fcldse \u00e4ra unustada ja maailma sama avaralt v\u00f5tta, kui ta on?<\/p>\n
V\u00e4sinud ja sildistav \u00f5petaja on tihti appih\u00fc\u00fce katkisele s\u00fcsteemile. Me ei saa panna kogu s\u00fc\u00fcd vaid pedagoogide \u00f5lgadele, kui riiklik tellimus ja toetuss\u00fcsteem on puudulikud. Kui \u00f5petajal puudub ressurss, motivatsioon ja ligip\u00e4\u00e4s supervisioonile, muutubki klassiruum kohaks, kus unistatakse pensionist ja elatakse oma frustratsiooni v\u00e4lja \u00f5pilaste peal. See raskus klassiruumis on meie kollektiivse tegemataj\u00e4tmise vili. Me vajame s\u00fcsteemi, mis toetab \u00f5petajat, et ta ei j\u00f5uakski punkti, kus kurnatus tapab empaatia.<\/p>\n
Me vajame hariduses arboriste, mitte saekaatrit\u00f6\u00f6lisi. Haridusministeerium ja riigikogu peavad otsustama, kas loome tulevastele tiigritele h\u00fcppelaua v\u00f5i laseme puudel k\u00f5veraks kasvada, et hiljem \u00fcksteist \u00fchiskonnas “v\u00e4lja s\u00fc\u00fca”. Aruk\u00fcla kooli juhtum on vaid j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp ja \u00e4ratuskell. Meil on \u00fcks Eesti ja me vastutame selle “mulla” eest \u00fchiselt. On aeg l\u00f5petada sildistamine ja teha hariduses fundamentaalne tarkvara uuendus, mis v\u00e4\u00e4rtustab elurikkust monokultuuride asemel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Me vajame hariduses arboriste, kes oskavad toetada ka j\u00e4ndriku puu unikaalset kasvu, mitte saekaatri juhatajaid, kes otsivad vaid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":62382,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[31590,26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,17571,21,405,7440,28,29,19,408,25,31591,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-62381","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-arukula-kool","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-haridus","19":"tag-hariduspoliitika","20":"tag-headlines","21":"tag-kool","22":"tag-koolielu","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-news","26":"tag-opetajad","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-sandra-mesipuu","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115702455555036588","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62381","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=62381"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62381\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/62382"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=62381"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=62381"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=62381"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}