Uibo: Eestil on vaja oma Alexander Stubbi<\/p>\n
Eesti 200 fraktsiooni esimees Toomas Uibo \u00fctles, et t\u00f5en\u00e4osus president riigikogus \u00e4ra valida on suurem, kui kunagi varem. “Suures saalis on potentsiaalselt vajalik kogus h\u00e4\u00e4li selleks olemas. On kaks diametraalselt erinevat maailmavaadet: tulevikule suunatud ja minevikule suunatud. Riigikogu koosseis annab tulevikuvaatele t\u00e4na v\u00f5imaluse,” s\u00f5nas Uibo.<\/p>\n
Uibo s\u00f5nul ei ole ta kuulnud, et riigikogu koridorides v\u00f5imalikest kandidaatidest juba r\u00e4\u00e4gitaks.<\/p>\n
Uibo s\u00f5nul v\u00f5iks esmalt \u00fchise kandidaadi osas kokkuleppele j\u00f5uda koalitsioon koos varem valitsusse kuulunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga (SDE).<\/p>\n
“Ma arvan, et koalitsioon koos sotsidega v\u00f5iksid teha \u00fchise pingutuse ja leida see sobilik kandidaat. Usun, et k\u00f5ik kolm saavad aru, et kui see ei \u00f5nnestu, on meie j\u00e4rgmine president pigem minevikku vaatav,” \u00fctles Uibo.<\/p>\n
“Ma arvan, et praegu on vaja leida v\u00e4ga tugev, v\u00e4lispoliitikat ajav ja tundev president, kes suudab samas olla ka n\u00e4oga rahva poole. Ta peab olema sidemees maailma ja Eesti vahel ja protsesside selgitaja nendel v\u00e4ga keerulistel aegadel, mis kahjuks l\u00e4hevad ilmselt veel keerulisemateks. Eestil on oluline panna v\u00e4lja oma parim, et meie huvid ja meie h\u00e4\u00e4l oleks iga n\u00e4dal maailmapoliitikas teada ja ka kuulda,” \u00fctles Uibo.<\/p>\n
“Meil on vaja oma Alexander Stubbi. Alar Karisel on aga teistsugused kvaliteedid,” lisas Uibo.<\/p>\n
Uibo m\u00e4rkis, et kui lavale ilmub inimene, kes on v\u00f5imekam v\u00e4lis- ja maailmapoliitikas kui istuv president, siis Uibo h\u00e4\u00e4l l\u00e4heb temale.<\/p>\n
“Alar Karisel on omad kvaliteedid, aga ma kaldun arvama, et praegu on vaja rohkem p\u00fcssirohtu selleks, et kaitsta Eesti huve rahvusvaheliselt. See pole Karise prioriteet minu meelest olnud,” \u00fctles Uibo veel.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4nemets: presidendi valimine eeldab koalitsiooni ja opositsiooni koost\u00f6\u00f6d<\/p>\n
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri L\u00e4\u00e4nemets r\u00f5hutas, et presidendi valimine on eelk\u00f5ige riigikogu \u00fclesanne p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi. Kuna presidendi valimine eeldab \u00fclekaalukat parlamendi enamust, on seel\u00e4bi esindatud ka k\u00f5ige laiap\u00f5hjalisemalt rahva tahe l\u00e4bi saadikute.<\/p>\n
“Parlamendis valimine on sotsiaaldemokraatide esimene eelistus. Selle eelduseks on \u00fchise kandidaadi leidmine, mitte koalitsiooni poolt pakutud nime \u00fcle otsustamine. Vaadates aga Isamaa ja teiste opositsioonierakondade retoorikat, mis on \u00fcles ehitatud valitsuserakondadest distantseerumisele, on raske uskuda, et sealtpoolt kohe sisulist tahet \u00fchisosa otsida leidub,” s\u00f5nas L\u00e4\u00e4nemets.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nul riigikogus kandidaatidest r\u00e4\u00e4gitud pole ning samuti ei ole ka \u00fchegi konkreetse ettepanekuga sotsiaaldemokraatide poole p\u00f6\u00f6rdutud.<\/p>\n
“Arvan, et sellel pole ka m\u00f5tet, sest pole t\u00e4it kindlust, et valitsus kevade \u00fcle elaks, mis muudaks tugevalt kokkuleppe otsimise l\u00e4htekohti. Koalitsioonierakondadel ei ole ei parlamendis ega valijameeste kogus piisavalt v\u00f5imekust presidenti valida, sama v\u00f5imekus puudub opositsioonil. J\u00e4rgmise presidendi valimine eeldab koalitsiooni ja opositsiooni koost\u00f6\u00f6d, muud v\u00f5imalused matemaatiliselt ei t\u00f6\u00f6ta,” r\u00e4\u00e4kis sotside juht.<\/p>\n
“Peamine k\u00fcsimus on selles, kas president valitakse riigikogus v\u00f5i valijameeste kogus. Esimesel juhul on liberaalsematel erakondadel suurem j\u00f5u\u00f5lg, teisel juhul konservatiivsetel, kuid siiski vajatakse teineteisega koost\u00f6\u00f6d,” t\u00f5des SDE juht.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides Alar Karis v\u00f5imalikust uuesti kandideerimisest, \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets, et Karis on olnud kindlameelne president, seda n\u00e4itab tema s\u00f5nul kasv\u00f5i pretsedenditult suur arv seaduseid, mis ta parlamendile tagasi on saatnud.<\/p>\n
“Seega on tal presidendina sisuline potentsiaal t\u00e4iesti olemas. Samas oleneb presidendi tagasi valimine sellest, mida Karis ise soovib ning teiseks peab olema v\u00f5imalikult v\u00e4he neid, kes tema kandidatuuri v\u00e4listavad. Selles viimases tundub, ei pruugi \u00fchisosa erakondadel olla vajalikult suur. Samas j\u00e4tkuvalt, see k\u00f5ik oleneb kas ja kaua valitsuskoalitsioon p\u00fcsib, seega enne maikuud t\u00f5siseltv\u00f5etavaid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ja ettevalmistusi ma tulemas ei n\u00e4e, mist\u00f5ttu ei ole m\u00f5tet \u00fchtki konkreetset seisukohta varasemalt kujundama hakata,” kommenteeris L\u00e4\u00e4nemets.<\/p>\n
Reinsalu: vajalikke samme tuleb astuda \u00f5ige ajastatusega<\/p>\n
Isamaa esimehe Urmas Reinsalu s\u00f5nul on presidendikandidaatidest veel vara r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
“Ma ei spekuleeriks praegu. See on v\u00e4ga kaalukas k\u00fcsimus ning eeldab poliitilise usalduskriisi olukorras erilist p\u00fchendumist, et saavutada \u00fchiskonna ootustele vastav tulemus. Mingeid parteidevahelisi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Isamaa praeguse seisuga pidanud ei ole,” \u00fctles Reinsalu.<\/p>\n
“Presidendivalimistele tuleb l\u00e4heneda t\u00f5husa tulemuse saavutamiseks s\u00fcsteemselt ning vajalikke samme astuda \u00f5ige ajastatusega, et valimistulemused looksid usaldust,” r\u00f5hutas Reinsalu.<\/p>\n
Hetkel on Reinsalu s\u00f5nul hoopis asjakohane menetleda j\u00f5udsasti presidendivalimiste seadust, millele Isamaa tegi muudatusettepaneku suurendada valijameeste kogus omavalitsuste esindajate osakaalu, mis seoses omavalitsuste arvu v\u00e4henemisega on pidevalt kahanenud.<\/p>\n
“See oleks asjakohane j\u00f5ustada, sest see on kehtiva p\u00f5hiseaduse raames praktiline meede, et valimiskogu peegeldaks paremini \u00fchiskonna ootusi,” s\u00f5nas Reinsalu.<\/p>\n
Isamaa tegi \u00e4sjastel kohalikel valimistel tugeva tulemuse, v\u00f5ites valimised 22 omavalitsuses ning on pooltes Eesti omavalitsustes koalitsioonis.<\/p>\n
Pillak: eelistus oleks president riigikogus \u00e4ra valida<\/p>\n
Reformierakonna fraktsiooni juhi \u00d5nne Pillaku s\u00f5nul riigikogus presidendikandidaatide \u00fcle arutatud ei ole ja see ootab ees aasta alguses.<\/p>\n
“Presidendivalimised on kindlasti \u00fcks j\u00e4rgmise aasta olulistest teemadest. Kui on sobiv kandidaat ja tahe, siis on v\u00f5imalik president riigikogus \u00e4ra valida k\u00fcll, kuid need arutelud seisavad veel ees,” \u00fctles Pillak.<\/p>\n
“Meie eelistus on leida parim kandidaat, keda riigikogus vajalik enamus toetab, nii nagu p\u00f5hiseadus seda esimese eelistusena n\u00e4eb ette,” lisas ta.<\/p>\n
Mis puudutab Alar Karist, siis Pillaku hinnangul on ta olnud Eestile tasakaalukas president.<\/p>\n
Helme: EKRE paneb v\u00e4lja oma kandidaadi<\/p>\n
EKRE esimees Martin Helme avaldas arvamust, et liberaalne leer ehk Reformierakond ja Eesti 200 koos sotsidega \u00fcritab presidendivalimised riigikogus iga hinna eest \u00e4ra teha, sest valijameestekogus oleks \u00fclekaal EKRE-l, Isamaal ja Keskerakonnal, arvestades KOV-valimiste tulemust ja liites riigikogu saadikud juurde.<\/p>\n
Helme s\u00f5nul spekuleeritakse riigikogu koridorides seni k\u00f5ige enam \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise nimega.<\/p>\n
Koalitsioonierakondadega potentsiaalse kandidaadi teemal Helme s\u00f5nul juttu pole olnud. “Minul mitte. Pole ka kuulnud, et teistel oleks olnud. Me kavatseme \u00fcles seada oma kandidaadi ja sellele kandidaadile hakkan ma m\u00f5istagi ise toetust otsima,” \u00fctles Helme.<\/p>\n
Helme m\u00e4rkis, et l\u00f5pliku otsuse EKRE presidendikandidaadi osas teeb juuni alguses toimuv erakonna kongress.<\/p>\n
Helme s\u00f5nul Alar Karise j\u00e4tkamist presidendina ei toeta, kuigi ta on paremini hakkama saanud kui kaks eelmist presidenti.<\/p>\n
“Tema avalikud esinemised on v\u00e4ltinud \u00fchiskonna provotseerimist ja l\u00f5hestamist ja selle eest kiidan teda. Aga ta ei ole kaitsnud p\u00f5hiseadust, eriti n\u00e4iteks obstruktsiooni l\u00f5petamisel, kui sellega k\u00e4is kaasas nii p\u00f5hiseaduse kui ka riigikogu kodukorra rikkumine. Ta oleks pidanud seaduserikkumisega vastu v\u00f5etud seadused j\u00e4tma v\u00e4lja kuulutamata. Samuti ei oleks ta tohtinud v\u00e4lja kuulutada seadust, mis v\u00f5imaldab pedofiilidel peale karistuse kandmist edaspidi t\u00f6\u00f6tada lasteasutustest,” r\u00e4\u00e4kis Helme.<\/p>\n
Laats: Keskerakond on Karise suhtes positiivselt meelestatud<\/p>\n
Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats \u00fctles, et ta ei pea hetkel t\u00f5en\u00e4oliseks, et riigikogus \u00f5nnestub president \u00e4ra valida. “Pigem otsustab j\u00e4rgmise presidendi valijameeste kogu,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Laats m\u00e4rkis, et riigikogu koridorides on kandidaatidest p\u00f5gusalt r\u00e4\u00e4gitud, kuid ametlikke nimesid ei ole. “Samuti ei ole koalitsioon opositsiooni poole t\u00f5sist koost\u00f6\u00f6soovi n\u00e4idanud,” lausus Laats.<\/p>\n
Mis puudutab Alar Karise v\u00f5imalusi, siis Laatsi s\u00f5nul on tal riigikogus keeruline toetust leida, kuid valijameeste kogus v\u00f5ivad tema \u0161ansid olla m\u00e4rksa paremad.<\/p>\n
“Koalitsioonisaadikute seas ei ole ma Karise suhtes suurt entusiasmi m\u00e4rganud \u2013 pigem on olnud toon tagasihoidlik, ka seet\u00f5ttu, et mitmete seaduste puhul on presidendi arusaam olnud valitsusest erinev,” \u00fctles Laats.<\/p>\n
“Viimased s\u00fcndmused seoses president Karise Kasahstani visiidiga n\u00e4itavad \u00fcsna selgelt, et presidendivalimiste kampaania on alanud. R\u00fcnnakud olid suunatud just Karise vastu, mist\u00f5ttu v\u00f5ib eeldada, et valitsuserakondadel on juba olemas oma alternatiivne plaan,” r\u00e4\u00e4kis Laats.<\/p>\n
Laats lisas veel, et Keskerakond on Karise suhtes pigem positiivselt meelestatud, kuid l\u00f5pliku seisukoha kujundab erakond l\u00e4hikuudel.<\/p>\n
Karis vihjas mittekandideerimisele<\/p>\n