{"id":62602,"date":"2025-12-12T05:22:09","date_gmt":"2025-12-12T05:22:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/62602\/"},"modified":"2025-12-12T05:22:09","modified_gmt":"2025-12-12T05:22:09","slug":"setete-keel-ja-rohepoorde-paradoks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/62602\/","title":{"rendered":"Setete keel ja rohep\u00f6\u00f6rde paradoks"},"content":{"rendered":"

Akadeemik Kalle Kirsim\u00e4e, kes on Tartu \u00fclikooli geoloogia-mineraloogia professor, on Eesti geoloogiateaduses silmapaistev teadlane, kelle uurimist\u00f6\u00f6 ulatub settekivimite sedimentoloogiast ja mineraloogiast kuni j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse ja kaevandust\u00f6\u00f6stuse k\u00fcsimusteni.<\/p>\n

Akadeemik Kirsim\u00e4e l\u00e4henemine \u00fchendab klassikalise maateaduse n\u00fc\u00fcdisuuringutega: maavarade ressursse, nende kaevandamist ja v\u00e4\u00e4rindamist ning ringmajanduse v\u00f5imalusi ei k\u00e4sitle ta \u00fcksnes geoloogiliste protsesside seisukohalt, vaid ka seoses globaalse tehnoloogilise s\u00f5ltuvuse, looduskeskkonna ja majanduslike tagaj\u00e4rgedega.<\/p>\n

\u00dchelt poolt v\u00f5ib tema uurimisvaldkond praeguses keskkonda- ja rohep\u00f6\u00f6ret v\u00e4\u00e4rtustavas maailmas paista vastuoluline, sest geoloogia ja mineraloogia on \u00fchenduses maavarade kaevandamisega ja sellest tulenevate p\u00f6\u00f6rdumatute keskkonnam\u00f5judega. Kirsim\u00e4ele on aga t\u00e4htis m\u00f5ista kogu ajaloolist ja tehnoloogilist raamistikku: kunagi kivikirvestest alguse saanud inimtegevuse areng on l\u00e4bi p\u00f5imunud tehnoloogiaga. Eesti peab tema hinnangul oma ressursside rakendamisel olema nutikas ja sihip\u00e4rane \u2013 mitte j\u00e4rgima pelgalt v\u00e4liseid moode, vaid arvestama ka majandusliku otstarbekuse, keskkonnakaitse ja globaalse konkurentsiolukorraga.<\/p>\n

K\u00f5igi muude ametite ja tunnustuste k\u00f5rval on akadeemik Kirsim\u00e4e praegu teaduste akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonna juhataja ja k\u00e4esoleval aastal tunnustas Tartu \u00fclikool teda suure medaliga.<\/p>\n

Eesti teadusinfos\u00fcsteemis on kirjas teie peamised uurimisteemad \u2013 settes\u00fcsteemide sedimentoloogia, mineraloogia ja geokeemia; kivim-fluidi reaktsioonid settelistes, diageneetilistes ja h\u00fcdrotermaalsetes protsessides; j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlus ja kaevandus ning t\u00f6\u00f6stusj\u00e4\u00e4tmete v\u00e4\u00e4rindamine. \u00dchele endast lugupidavale XXI sajandi \u00f6koloogile ei ole enamik neist m\u00e4rks\u00f5nadest s\u00fcmpaatsed. Kas geoloogia-mineraloogia valdkond on praegu popp?<\/p>\n

\u00dchelt poolt ma m\u00f5istan k\u00fcsimuse suunitlust ja m\u00f5ningast vastanduvat iseloomu, et praeguses maailma p\u00e4\u00e4stmise paradigmas v\u00f5ib t\u00f5esti looduskaitsjatele n\u00e4ida, et geoloogia ja mineraloogia, kus tegeldakse maavarade otsimise ja uurimisega ning l\u00f5puks \u2013 v\u00f5imalik, et kaevandamine ja v\u00e4\u00e4rindamine ehk siis p\u00f6\u00f6rdumatu inimtegevuse m\u00f5ju kehtestamine looduskooslustele on ebapopulaarsed tegevused, kui mitte \u00f6elda enamat.<\/p>\n

Kuid siin tasub m\u00f5elda valikutele, mida evolutsiooniprotsess langetas juba kaks-kolm miljonit aastat tagasi. Ka linnud kasutavad \u00f5ppimise k\u00e4igus oksakesi ja kivikesi, et oma toitu k\u00e4tte saada. Esimene \u201egeoloog\u201c oli see inimese eellane, kes korjas \u00fcles mitut t\u00fc\u00fcpi kive ja sai aru, et m\u00f5nest kivist saab parema t\u00f6\u00f6riista. Ta hakkas seej\u00e4rel teadlikumalt otsima just selliseid, nii j\u00f5udsime l\u00f5puks kiviaega, mil v\u00e4\u00e4rtusahela tipus olid mitmesugused tulekivid, mida lihtsalt ei korjatud maapinnalt, vaid lausa kaevandati. See kauge p\u00f5ige minevikku defineeribki suurema arusaama, et inimkonna tegevus toetub tehnoloogilisele arengule. Ja k\u00f5ik need tehnoloogiad alates kivikirvest, rattast, auruvedurist, lennukist, rakettidest kuni t\u00e4nap\u00e4eva nutiseadmete, p\u00e4ikesepaneelide ja tuulegeneraatoriteni on k\u00f5ik otseses s\u00f5ltuvuses sellest, mida inimkond ammutab maap\u00f5uest. T\u00e4iesti otseselt ja vahetult. Kui praegu, XXI sajandil leidub t\u00f5siusklikke maailmaparandajaid, kes sellisest vahetust seosest aru ei saa, siis ma \u00fctlen otsekoheselt, et kahtlen selle inimese terves m\u00f5istuses ja elementaarsetes teadmistes.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval valitseb neis k\u00fcsimustes v\u00e4ga palju topeltmoraali. Me elame paratamatult tehnoloogias\u00f5ltuvusega \u00fchiskonnas ja selle \u00fchiskonna elementaarsete standardite alalhoidmiseks ja arenemiseks on vaja maap\u00f5ue ressursse. Nii lihtne see ongi! Mis on asja kurbloolisus, et seoses inimkonna arvu kasvu ja kogu inimkonna keskmise elatustaseme t\u00f5usuga on meil neid maap\u00f5ueressursse j\u00e4rjest rohkem ja rohkem vaja. Kui vaatame, millise jalaj\u00e4ljega on keskmiselt Amasoonia piirkonna p\u00f5liselanik \u2013 pean siin silmas puhtalt ressursikasutust, sh maap\u00f5ue ressursikasutust \u2013, siis keskmise eurooplase oma \u00fcletab seda kordades, kui mitte k\u00fcmneid-sadu kordi. Ka nn rohep\u00f6\u00f6re on hea n\u00e4ide. Selleks, et ellu viia kavandatavat energiatootmise p\u00f6\u00f6ret s\u00fcsinikuneutraalseks, on meil vaja v\u00e4hemalt kasvuperioodil meeletult palju lisaressursse. Me ei r\u00e4\u00e4gi siin k\u00fcmnest v\u00f5i kahek\u00fcmnest protsendist t\u00e4iendavast ressursikasutusest, me r\u00e4\u00e4gime ikka k\u00fcmneid kordi suuremast ressursikasutusest. Ja kust need ressursid tulema peavad? Eks nad ikka maap\u00f5uest tule, kust siis mujalt.<\/p>\n

Erilist survet maap\u00f5ue ressurssidele avaldab uute tehnoloogiate kasutuselev\u00f5tt just selliste metallide r\u00fchmale, mida nimetatakse haruldasteks muldmetallideks. V\u00e4ljaspool Hiinat v\u00f5ib \u00fche k\u00e4e s\u00f5rmedel \u00fcles lugeda need kohad, kus osatakse neid maap\u00f5uest v\u00e4lja v\u00f5tta ja siis ka muuta kasutatavaks ressursiks. Haruldaste muldmetallide nimekirja tipus on neli-viis eriti ihaldusv\u00e4\u00e4rset elementi \u2013 need on nn kriitilise t\u00e4htsusega muldmetallid, mille v\u00e4ljaveole Hiina t\u00e4iendava kontrolli on kehtestanud ja sellega kogu maailma, aga eriti USA, kikivarvul k\u00f5ndima on pannud. Kuid m\u00f5ningast lootust tulevikuks annab see, et millalgi\u00a0 uute roheenergeetika seadmete kasulik t\u00f6\u00f6iga ammendub, need v\u00f5etakse ekspluatatsioonist maha ja l\u00e4hevad loodetavasti seej\u00e4rel taask\u00e4itlusse. Sealt vabaneb tulevikuks ringmajanduslikult v\u00e4gagi arvestatav taaskasutatav metallide ressurss ja v\u00e4heneb vajadus uute kavanduste j\u00e4rele.<\/p>\n

Nii et taaskasutus oleks v\u00e4ga reaalne v\u00f5imalus, mis v\u00e4hendaks uute kaevanduste avamist ja survet maap\u00f5ueressurssidele?<\/p>\n

Just! Olin kevadel riigikogu keskkonnakomisjonis ja r\u00e4\u00e4kisin, et tegelikult on Eesti riik h\u00e4bematult v\u00e4he toetanud ringmajanduse projekte, eriti Kirde-Eesti p\u00fcsimagnetite tehase rajamist, aga ka muude muldmetallide taaskasutusele v\u00f5tu kompetentside \u00fclesehitamist. Eesti peaks riigina selles osas olema m\u00e4rksa aktiivsem toetamaks ettev\u00f5tteid ning arendamaks seda kompetentsi, mis meil juba olemas on. K\u00f5ige selle j\u00e4rele on maailmas v\u00e4ga reaalne ja kasvav n\u00f5udlus.<\/p>\n

Me v\u00f5iksime haruldaste muldmetallide puhul v\u00e4hem r\u00e4\u00e4kida kohati m\u00fc\u00fctilisest Eesti fosforiidist. Haruldaste muldmetallide kontsentratsioon on seal t\u00f5esti \u00fcsna v\u00e4ike, et mitte \u00f6elda haruldane. Me v\u00f5iksime ja peaksime hulga rohkem keskenduma ringmajandusele nii p\u00fcsimagnetite kui muude kriitilisi metalle sisaldavate komponentide \u00fcmbert\u00f6\u00f6tamisele ja miks mitte k\u00f5ikv\u00f5imalike akude taaskasutusv\u00f5imekuse \u00fclesehitamisele. See turg j\u00e4rgmistel aastak\u00fcmnetel kasvab ja meil on v\u00f5imalus siin oma varasemad oskused ja nutikus m\u00e4ngu panna, arendades ja investeerides j\u00e4rjest innovatiivsematesse \u00fcmbert\u00f6\u00f6tamise tehnoloogiatesse.<\/p>\n

Kas \u00f6koideoloogia ja rohep\u00f6\u00f6rde paradoksi v\u00f5iks s\u00f5nastada nii: selleks et v\u00e4ltida \u00fche keemilise komponendi ehk s\u00fcsiniku ja samuti mitmesuguste s\u00fcsinikku sisaldavate ressursside nagu nafta, maagaas jne kasutamist, oleme sunnitud k\u00fcmneid kordi rohkem kaevandama maavarasid teiste keemiliste \u00fchendite saamiseks?<\/p>\n

Jah, t\u00e4pselt nii see ongi. Toon lihtsa n\u00e4ite. Selleks et ehitada p\u00f5levkivielektrijaama, on vaja lihtsaid ja laialt kasutatavaid ressursse, peamiselt terast ja betooni. T\u00f5si, v\u00e4ga erilist t\u00fc\u00fcpi terast, aga peamiselt sellega ressursikasutuse keerulisuse aste ka piirdub. Taastuvenergeetika rajamisel on vaja v\u00e4ga erinevaid ja suurtes kogustes metalle, mis on hajutatud ja moodustavad harva iseseisva maardla. Neid tuleb alati mingi teise peamise maavaraga koos toota. Eriti ilmekas n\u00e4ide on elektroonikat\u00f6\u00f6stus, kus kasutatakse \u00fcha enam selliseid metalle nagu indium, telluur, seleen, germaanium, gallium jms, mille levik maakoores on hajus ja suurem sisaldus harv ning mida tuleb eraldada teiste v\u00e4rviliste metallide, nt vask, plii, tsink jne, kaevandamise ja rikastamise k\u00f5rvalproduktina. Selleks et toota nutiseadmeid, peab ringi p\u00f6\u00f6rama ja l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tama maap\u00f5uest meeletu koguse, et need metallid sealt k\u00e4tte saada, mis t\u00e4hendab, et m\u00f5ju loodusele j\u00e4rjest s\u00fcveneb. Probleem on ka selles, et lihtsamini k\u00e4ttesaadavad ja paremad maardlad on enamasti juba \u00fcles leitud ja kasutusele v\u00f5etud. \u00a0\u00dche kasuliku metalli\u00fchiku k\u00e4ttesaamine muutub aina keerulisemaks ja ressursimahukamaks. See on ekspansiivselt kasvav, aga suuresti paratamatu probleem. Igal rohemajanduse eestk\u00f5nelejal tasub t\u00f5siselt m\u00f5elda, milline on fossiilk\u00fctustest vabanemise tegelik hind. Ei taha utreerida, aga kindlasti on taastuvenergeetika kasvuperioodil inimkonna kahjulik m\u00f5ju looduskeskkonnale ja ressursikasutusele m\u00e4\u00e4ratult suurem, kui oleks olnud fossiilsete k\u00fctustega edasi tossutades. Aga ehk on see hind, mille peame maksma parema tuleviku eest, kuigi seda ei taheta h\u00e4sti tunnistada.<\/p>\n

K\u00fcsimus on veel selles, et taastuvenergeetikas r\u00e4\u00e4gitakse akutehnoloogiate puhul ainult liitiumist ja vahel ka koobaltist, aga kiputakse unustama, et selle plaani elluviimiseks on vaja meeletus koguses teisi v\u00e4rvilisi metalle, n\u00e4iteks vaske. K\u00f5ik \u00fchendused ja juhtmed on ju k\u00f5ik vasep\u00f5hised. Vaadake, mida on b\u00f6rsil teinud vase tonni hind viimastel aastatel. N\u00f5udlus on meeletu. \u00dcheks kitsaskohaks on ka see, et kui eelmise sajandi alguses kaevandati vasemaaki, siis oli vase sisaldus maagis keskmiselt 4-5%, kuid praegu loetakse heaks maagiks juba k\u00fcmme korda lahjemat kontsentratsiooni, sellist, milles vase sisaldus on 0,4%.<\/p>\n

L\u00f5puks on \u00f5igustatud ka k\u00fcsimus, kas maavarad on Maa peal l\u00f5ppemas \u2013 ei, ei l\u00f5pe, v\u00e4hemalt mitte niipea. Selleks l\u00e4heb ikka v\u00e4ga palju aega, kuni me t\u00f5siselt selle k\u00fcsimuseni j\u00f5uame. Praegu me siiski kaabime, piltlikult \u00f6eldes, planeedi k\u00f5ige pinnapealsemat osa, et oma vajadusi rahuldada. Aga peab m\u00f5istma, et metallide k\u00e4ttesaamine l\u00e4heb j\u00e4rjest ja j\u00e4rjest kallimaks. Ja ma ei pea siin silmas, et kallimaks rahalises m\u00f5ttes. \u00d5igem k\u00fcsimuse p\u00fcstitus on energeetiline kallidus \u2013 kui palju energiat peame panustama, et uusi ressursse maap\u00f5uest k\u00e4tte saada.<\/p>\n

Tulles n\u00fc\u00fcd kokkuv\u00f5tvalt tagasi meie jutuajamise algusse, et kas geoloogia ja mineraloogia valdkond praegu popid, siis uute tehnoloogiate kasutuselev\u00f5tuks on uute ressursside vajadus ajas kasvav ja p\u00fcsiv ning v\u00f5ib-olla k\u00f5lab see ehk anakronistlikult, kuid geoloogid on selle ressursivajaduse n-\u00f6 eesliinil. Nende seas, kes sellest aru saavad, oleme erialavalikuna v\u00e4ga populaarsed ja n\u00f5utud. Erialalist t\u00f6\u00f6d geoloogina on v\u00f5imalik saada nii siin Eestis kui ka laias maailmas. Eriti t\u00e4htis, et geoloogia ei h\u00f5lma t\u00e4nap\u00e4eval ainult maavarasid, vaid ka vett, eelk\u00f5ige p\u00f5hjavett. Veel on erialadena olemas keskkonnageoloogia ja insenerigeoloogia. N\u00e4iteks iga loodava tee puhul tehakse alati esmalt aluspinna geoloogilised uuringud. Geoloogia tegevussf\u00e4\u00e4r on m\u00e4rksa laiem kui ainult maavarad ja liigub \u00fcha rohkem ressursside taaskasutuse poole.<\/p>\n

Kuidas on Eestis strateegilise vaatega riigi ressurssidele?<\/p>\n

K\u00f5igepealt pean h\u00e4datarvilikuks, et riigil oleks strateegiline vaade ja tegevuskava riigile kuuluvate ressursside kasutusele v\u00f5tuks. Kui meie juurde tuleb v\u00e4lisinvestor sooviga luua maavaradega seotud t\u00f6\u00f6stus, siis ta n\u00e4eb meie geopoliitilist asendit otse Venemaa k\u00f5rval ja vaatab meie t\u00f6\u00f6stuse sisendhindu, eelk\u00f5ige energia hinda. Ei m\u00f5ju ahvatleva keskkonnana. Riigil peavad olema neile k\u00fcsimustele vastused ja tegevusstrateegia, kuidas investorite negatiivseid pingeid maandada. Ka minul on olnud ettev\u00f5tjatega palju jutuajamisi ja k\u00f5igi nende seisukoht on olnud \u00fchene \u2013 mitte mingisugust energiamahukat ettev\u00f5tmist praegu Eestisse luua ei ole v\u00f5imalik. T\u00f5en\u00e4oliselt ei kuuluta ma n\u00fc\u00fcd siin ka mingit uudist. Kuid riigi juhtkonnal peab olema selge strateegia ja ettekujutus, mida ja kuidas sellistel tingimustel ette v\u00f5tta, et mitte lihtsalt laiutada k\u00e4si ja konstateerida, et meil on turumajandus. Oma strateegiliste huvide ja ressursside v\u00e4\u00e4rindamise eest peab aktiivselt seisma.<\/p>\n

Ressursside v\u00e4\u00e4rindamine maavarade m\u00f5ttes ei ole \u00fche-kahe-kolme aasta teema, nende uurimine, kaevandamine ja kasutuselev\u00f5tmine on k\u00fcmnete aastate pikkune teekond. Ja mida haruldasematest leiukohtadest k\u00e4ib jutt, seda keerulisem see teekond on. Samuti peab arvestama, et maavarad on v\u00e4ga vahetult seotud selle maa endaga, kus nad asuvad, selle maa geoloogilise arengulooga. Kui h\u00e4sti lihtsustatult Eesti geoloogilisest ehitusest r\u00e4\u00e4kida, siis meil on liustike p\u00e4randist p\u00e4rit pinnakate, mis meile on tegelikult v\u00e4ga oluline ressurss \u2013 seal on kruus, liiv, savi jne. Selle all on meil 370\u2013550 miljonit aastat vanad settekivimid. Need on kunagise madalmere setted. See on \u00fcsna monotoonne settelasum. N\u00e4iteks kogu P\u00f5hja-Eesti on Ordoviitsiumi ajastust p\u00e4rit paekivimite avamus, milles on meie p\u00f5levkivi \u2013 kukersiit, mis on maailmas unikaalne, erakordselt suure orgaanilise ainese sisaldusega p\u00f5levkivi. P\u00f5levkivil on Eesti arengus olnud tugev roll nii energeetikas kui ka keemiat\u00f6\u00f6stuses. Praegu v\u00f5ib \u00f6elda, et energeetiline \u201ep\u00f5levkivi ajastu\u201c on Eestis t\u00f5en\u00e4oliselt l\u00e4bi saamas: kas selle kasutamine l\u00f5igatakse poliitilis-administratiivsete meetmetega \u00fche ropsuga l\u00e4bi v\u00f5i j\u00e4\u00e4b see vaikselt visisema, et peale tulevaid uusi energiatootmise tehnoloogiaid m\u00f5nda aega tasakaalustada, see ei omagi enam erilist t\u00e4htsust, sest n\u00fc\u00fcd v\u00f5ime \u00f6elda, et energiaressursina on p\u00f5levkivi Eestis m\u00f6\u00f6danik.<\/p>\n

See ei t\u00e4henda, et p\u00f5levkivil enam maavarana v\u00e4\u00e4rtust ei olegi. On ikka ja tasub silmas pidada n\u00e4iteks p\u00f5levkivi otses\u00fcnteesi, mille suurep\u00e4rast arendust\u00f6\u00f6d tehakse Tallinna tehnika\u00fclikooli t\u00f6\u00f6stuskeemia laboratooriumis akadeemik Margus Lopi juhtimisel, kes on sellega edukalt juba kaunis kaugele j\u00f5udnud. Kas sellest tuleb sellises mastaabis t\u00f6\u00f6stus, nagu oli kunagi p\u00f5levkivi energiasektor \u2026 t\u00f5en\u00e4oliselt mitte, aga mingis osas j\u00e4\u00e4b p\u00f5levkivi keemiat\u00f6\u00f6stuse otsev\u00e4\u00e4rindamise toorainena kasutusse ka edaspidi. See on m\u00f5istlik ka riikliku strateegia seisukohast.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Kalle Kirsim\u00e4e s\u00f5nutsi on asjaolu, et Eesti alusp\u00f5hja geoloogilises l\u00e4bil\u00f5ikes esinevad karbifosforiit ja p\u00f5levkivi, k\u00fcll \u00e4\u00e4rmiselt huvitav geoloogiline fenomen, kuid ei enamat. Ta ei ole \u00fclem\u00e4\u00e4ra entusiastlik perspektiivi suhtes hakata neid praeguses turusituatsioonis kaevandama, sest majanduslikult see \u00e4ra ei tasu. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Peeter Paaver<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd siis oleme otsapidi j\u00f5udnud viimase aja p\u00f5letavamate ja uudisv\u00e4\u00e4rtuslikumate k\u00fcsimusteni \u2013 nende maap\u00f5uevarade kihistusteni, mis on p\u00f5levkivikihi all.<\/p>\n

Jah, just. L\u00e4bil\u00f5ikes edasi allapoole tuleb veel natuke lubjakive, aga siis juba glaukoniitliivakivi. Teoreetiliselt saaks sellest toota kaaliumv\u00e4etisi, maailmas on selline tehnoloogia olemas ja ka Eestis on juba omajagu uuringuid tehtud. Meilgi l\u00f5ppes koost\u00f6\u00f6s Eesti geoloogiateenistusega uurimist\u00f6\u00f6, kus tehti glaukoniidi aktiveerimise ja leostamise katseid, kuid \u00fctleme nende tulemuste valguses nii, et ega glaukoniidi kaaliumv\u00e4etiseks v\u00e4\u00e4rindamine ikka p\u00e4ris h\u00e4sti ei l\u00e4he.<\/p>\n

Glaukoniidist allpool tuleb meie \u00f5nn v\u00f5i \u00f5nnetus graptoliitargilliit ehk nn must kilt, mida Skandinaavias tuntakse Alum Shale\u2019i nime all. Geoloogiliselt on ka see p\u00f5levkivi, aga erinevalt kukersiidist teistsuguse koostisega ja v\u00e4ga metallirikas. T\u00f5esti-t\u00f5esti, selles on kaunis k\u00f5rge nii vanaadiumi, mol\u00fcbdeeni, uraani kui veel mitme teise metalli sisaldus. Seda musta kilta on varem uraani toormena v\u00e4idetavalt Eestis, kuid kindlasti Rootsis kaevandatud, aga kui minu k\u00e4est k\u00fcsida, kas need metallid on varadena t\u00f5epoolest kaevandatavad ja rikastatavad, siis minu vastus on \u00fchene \u2013 ei ole! Me v\u00f5ime k\u00fcll r\u00e4\u00e4kida miljonitesse ja miljarditesse tonnidesse ulatuvatest varudest \u00fcle kogu P\u00f5hja-Eesti, kuid kui keegi r\u00e4\u00e4gib nende t\u00f6\u00f6stusliku kaevandamise ja v\u00e4\u00e4rindamise perspektiivist, siis olen skeptiline. Kui me toome v\u00f5rrandisse sisse ka fosforiidi ja v\u00f5imaluse, et neid metalle evitataks koos fosforiidiga, siis n\u00e4iteks k\u00f5ige rikkalikumas l\u00f5unapoolseimas Rakvere fosforiidimaardlas graptoliitargilliidi kiht \u00fcldse puudub. T\u00f5si, \u00fcks perspektiivsemaid metalle, mida graptoliitargilliidist v\u00e4\u00e4rindada, oleks vanaadium, aga praegu on \u00fclemaailmselt t\u00f6\u00f6tav s\u00fcsteem, kuidas vanaadiumi toodetakse rauamaakide k\u00f5rvalproduktina, kusjuures seal on \u00fcldjuhul vanaadiumi kontsentratsioon k\u00f5rgem kui meie graptoliitargilliidis. Ei n\u00e4e mingeid argumente, kuidas oleks majanduslikult m\u00f5ttekas hakata seda v\u00e4\u00e4rindama siin Eestis.<\/p>\n

\u00dctleksin kokkuv\u00f5tteks niimoodi, et Eesti alusp\u00f5hja geoloogilises l\u00e4bil\u00f5ikes esinevad karbifosforiit ja ka p\u00f5levkivi, mis on \u00e4\u00e4rmiselt huvitav geoloogiline fenomen, kuid ei enamat. Ma ei oleks \u00fclem\u00e4\u00e4ra entusiastlik perspektiivi suhtes hakata neid praeguses turusituatsioonis maavarana kaevandama, sest majanduslikult see \u00e4ra ei tasu. Loomulikult ei kehti see kohaliku t\u00e4htsusega maavarade nagu lubja- ja dolokivi, aga ka savi ja liiva kohta, sest neid on meil kohalikus majanduses j\u00e4tkuvalt vaja ja ehk on neil ka mingi ekspordipotentsiaal.<\/p>\n

Me peame ikkagi eraldi ka fosforiidist r\u00e4\u00e4kima.<\/p>\n

K\u00f5igepealt, kas see fosforiit ikka reaalselt olemas ka on? Jah, saab k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega kuulutada, et on: meie maap\u00f5ues on m\u00e4rgatavalt suur fosforiidivaru, mis on oma koostiselt ka unikaalne. Maailmas ei ole seni peale Eesti ja Loode-Venemaa teisi niisuguse tekke ja koostisega fosforiidimaardlaid teada. N\u00e4iteks Koola poolsaarel ja Soomes on kaevandatav fosforiit magmaline apatiit, Marokos aga keemiliselt settinud fosforiit. Meie fosforiit koosneb hoopiski v\u00e4ljasurnud k\u00e4sijalgsete kodadest. Kunagi on t\u00f5en\u00e4oliselt suurte tormidega need madalmeres elanud loomade kojad siia liivaranda kokku kuhjatud. Karbifosforiidi varud on Euroopa suurimaid fosforiidiressursse, v\u00e4ga v\u00e4ikese kahjulike raskmetallide sisaldusega ja fosforiidi rikastamise ning t\u00f6\u00f6tlemise tehnoloogiad on kenasti olemas ja elluviidavad. See on n\u00fc\u00fcd asja positiivne k\u00fclg. Kuid vaadates k\u00fcsimust kompleksselt n\u00e4en v\u00e4ga suuri probleeme kaevandamistehnoloogiatega ega saa mitte kuidagi eitada, et k\u00f5ige sellega kaasnevad t\u00f5sised keskkonnak\u00fcsimused, eriti p\u00f5hjavee kaitsel. Kas need on \u00fcletamatud probleemid? Ei ole, neid on v\u00f5imalik lahendada. T\u00e4ielikult \u00e4ra hoida, et kaevandamise k\u00e4igus p\u00f5hjavee tase kusagil ei langeks, ma v\u00f5imalikuks ei pea, kuid seda saab leevendada. Eks see s\u00f5ltub ka \u00fchiskonna taluvusest. Kui tulla kaevandustehnoloogiate juurde, siis seesama nimetatud Rakvere maardla asub umbes 100\u2013150 meetri s\u00fcgavusel ja p\u00f5him\u00f5tteliselt on juba olemas kaevandamistehnoloogiad, millega annab nii s\u00fcgaval maa all nii pudedat kivimit nagu karbifosforiit kaevandada, aga see on arvatavasti kaunis kulukas. Kui vaatame tervikpilti ja lisame keskkonnakaitse ning sotsiaalsete kompensatsioonimeetmete hinna, siis minu kiretu hinnangu kohaselt ei ole fosforiidi kaevandamine praegu Eestis majanduslikult otstarbekas.<\/p>\n

T\u00e4psustame. Praegu on t\u00f6\u00f6stuslik ressursside v\u00e4\u00e4rindamine nii energiat\u00f5hususe kui ka ressursside t\u00e4ieliku \u00e4rakasutamise poolest t\u00e4iesti teistsugune kui veel k\u00fcmnendid tagasi. Keskkonnaalaselt ei ole v\u00f5imalik enam nii kaevandada ega t\u00f6\u00f6stuslikult v\u00e4\u00e4rindada. Ja uute ressursi v\u00e4\u00e4rindamisv\u00f5imaluste kohta \u00fctlete n\u00fc\u00fcd, et Eestis ei ole fosforiidi kaevandamine ja v\u00e4\u00e4rindamine praegu majanduslikult otstarbekas.<\/p>\n

Jah, just. Praegu niimoodi fosforiiti kaevandada, kui ehk m\u00e4letavad vanemad inimesed, nagu omal ajal Maardus, nii see enam mitte kuidagi v\u00f5imalik ei ole. 60\u201370 aasta tagused hoolimatud meetodid ei ole p\u00f5him\u00f5tteliselt enam v\u00f5imalikud. Praegu on tehnoloogiad, mis v\u00f5imaldavad nii graptoliitargilliiti kui ka fosforiiti kaevandada nii, et m\u00f5jud keskkonnale, sh p\u00f5hjaveele, saab viia m\u00f5istliku miinimumini. Kuigi neid ei saa t\u00e4ielikult \u00e4ra hoida, siis kinnitan, et kui siin hirmutatakse, et k\u00f5ik Virumaa kaevud j\u00e4\u00e4vad kuivaks, siis nii ei saa see olema. Probleemid on hoopis mujal \u2013 peab arvestama, et keskkonnas\u00e4\u00e4stlik fosforiidi kaevandamine ja v\u00e4\u00e4rindamine maksab, ja mitte v\u00e4he.<\/p>\n

See on asja \u00fcks pool. Teiseks pooleks on p\u00f5him\u00f5te kogu maap\u00f5uest v\u00e4ljav\u00f5etava ressursi komplekssest kasutamisest, nii et alati peab kohe appi v\u00f5tma kalkulaatori ja arvutama, missugune tuleb maksumus. R\u00e4\u00e4gime siin kompleksselt fosforiidi, graptoliitargilliidi ja ehk ka glaukoniitliivakivi v\u00e4\u00e4rindamisest. Kui v\u00f5tta eesm\u00e4rgiks t\u00f5esti k\u00f5ike v\u00e4\u00e4rindada ilma mingisugustegi j\u00e4\u00e4kideta, siis peab vastama k\u00fcsimusele: milline oleks v\u00e4\u00e4rindatavate toodete kommertsv\u00e4\u00e4rtus avatud turgudel? N\u00e4iteks sisaldab meie graptoliitargilliit peamiselt kolme peamist v\u00e4\u00e4rindatavat komponenti: uraan, mol\u00fcbdeen ja vanaadium, v\u00f5ib-olla v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral paari-kolme kasulikku elementi veel. Need on p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00e4ttesaadavad ja ka eraldatavad. Oletame, et saame need k\u00e4tte mingil oksiidsel kujul. Tore, aga sellises v\u00e4ikeses mahus tootmise puhul maagist, milles nende elementide sisaldus on v\u00e4ike, v\u00e4idan ma, et nende m\u00fc\u00fcgivalmis toodete omahind ei ole konkurentsiv\u00f5imeline samasuguse sisalduse, kontsentratsiooni ja puhtuse astmega analoogsete toodete turuhinnaga, mida pakuvad maailmas teised tootjad. Nad pole isegi mitte ligil\u00e4hedaselt konkurentsiv\u00f5imelised. Kerkib elementaarne k\u00fcsimus: kas majanduslikult on sellel k\u00f5igel m\u00f5tet?<\/p>\n

L\u00f5puks j\u00f5uame alati rahak\u00fcsimuse ning plusside-miinuste kaalumise ja asjakohase k\u00fcsimuse juurde, mis on selle k\u00f5ige maksumus ja millist tulu \u00f5nnestub v\u00e4\u00e4rindatud kaubaga maailmaturul teenida. R\u00f5hutan veel kord. Kui keegi minu k\u00e4est k\u00fcsib, kas Eesti fosforiit on maailma mastaabis oluline ressurss, saan vastata: jah, on. Euroopas kindlasti \u00fcks suuremaid ressursse. Kui me aga v\u00f5tame juurde majandusliku poole ja XXI sajandi keskkonnan\u00f5uetele vastava v\u00e4\u00e4rindamisahela maksumuse, siis ma ei \u00fctle, et minu vastus on range ei, aga mul on selle bilansi positiivse kokkujooksmise suhtes v\u00e4ga t\u00f5sine skepsis.<\/p>\n

Mitte et tahaksin ilmtingimata vastu vaielda, aga jutuajamise alguses te viitasite suundumusele, et kasutusele v\u00f5etakse j\u00e4rjest rohkem maardlaid, kus maagi kontsentratsioon on j\u00e4rjest madalam. Missugusena paistab teile Eesti fosforiidi kaevandamise perspektiiv?<\/p>\n

Olukord loomulikult muutub, t\u00e4psemalt, v\u00f5ib muutuda. Toon siin v\u00e4lja kaks aspekti. Esiteks, kui vaatame Euroopa fosforiidiga varustatust, siis enamik tuleb P\u00f5hja-Aafrikast. Peamiselt r\u00e4\u00e4gime Marokost ja kogu L\u00e4\u00e4ne-Sahara areaalist. Seal on maailma k\u00f5ige suuremad fosforiidikaevandused. Tegelikult on kogu P\u00f5hja-Aafrika v\u00f6\u00f6ndis \u2013 tuleme sealt j\u00e4rjest riburada pidi l\u00e4bi Maroko, Al\u017eeeria, Tuneesia, Liib\u00fca, Egiptuse ja j\u00f5uame otsapidi Iisraeli, Jordaania ja Saudi Araabiani v\u00e4lja, seega Vahemere l\u00f5unakaldal \u2013 oleksin siin omaduss\u00f5nadega tagasihoidlik \u2013, on v\u00e4ga suured, et mitte \u00f6elda meeletult suured setteliste fosforiitide varud. See on minu enda hinnang, aga tuginen siin Ameerika \u00dchendriikide geoloogiateenistuse iga-aastastele raportitele, kus on mustvalgel kirjas, et globaalselt ei ole fosforiidivarud defitsiidis. Fosforiidivarude puuduj\u00e4\u00e4ki ei ole praegu ega ka k\u00e4egakatsutavas tulevikus. Seega fosforiidi puuduses ei ole \u00fcldse k\u00fcsimus. Meile kui eurooplastele on k\u00fcsimus P\u00f5hja-Aafrika riikide poliitiline stabiilsus. Maroko kuningriik on \u00fcks stabiilsemaid selle regiooni riike ja k\u00fcll oleks hea, kui see nii ka j\u00e4\u00e4ks. Kui mingit totaalse kaose laadset olukorda selles regioonis lahvatamas ei ole, siis arvestades sealse fosforiidimaagi varusid, kvaliteeti ja ka kaevandamistingimusi, ei ole ette n\u00e4ha selle tooraine pakkumise puudust. Poliitiline risk j\u00e4\u00e4b alati.<\/p>\n

Kuid Eesti fosforiidil on siiski \u00fcks positiivne k\u00fclg. K\u00f5ik fosforiidid sisaldavad raskmetalle, mis on potentsiaalselt toksilised \u2013 peamiselt on mureks uraan ja kaadmium. Meie fosforiidis neid v\u00e4ga ei ole, sest see p\u00e4ritolu, millest ma ennist r\u00e4\u00e4kisin, ei soosinud nende metallide sidumist. Seega, kui tulevikus peaks kehtestatama fosforiidile praegusest m\u00e4rksa n\u00f5udlikumad toksiliste ainete piirnormid, siis v\u00f5ib Eesti fosforiidile tekkida t\u00e4iendav lisandv\u00e4\u00e4rtus. Aga seda ei pruugi mitte kunagi juhtuda.<\/p>\n

K\u00fcsin siis kokkuv\u00f5tlikult teie hinnangut. Kui alustada praegu nullist nii P\u00f5hja-Aafrikas kui Eestis fosforiidikaevanduse rajamisega, siis kuiv\u00f5rd majanduslikult otstarbekas v\u00f5i ebaotstarbekas \u00fcks v\u00f5i teine tegevus oleks?<\/p>\n

See erineb riigiti, aga j\u00e4\u00e4me praegu Maroko juurde, olen selle riigi oludega ka m\u00f5nev\u00f5rra rohkem kursis. J\u00e4ttes selle protsessi administratiiv-poliitilised ja muud b\u00fcrokraatlikud aspektid t\u00e4ielikult k\u00f5rvale ja vaadates ainult kaevandustehnoloogilist k\u00fclge, siis nii asukoha valik uue kaevanduse alustamiseks koos kaasnevate looduskeskkonna anal\u00fc\u00fcsidega ja k\u00f5ige sellisega on seal v\u00f5rratult lihtsam ja valutum, samuti odavam, kui oleks siin. Juba ainu\u00fcksi sel lihtsal p\u00f5hjusel, et sealsed maardlad asuvad maapinna l\u00e4hedal poolk\u00f5rbelistel aladel, kus peaaegu puudub inimasustus ja ka p\u00f5llumajandus. Enamik sealset fosforiidist kaevandatakse lahtistes karj\u00e4\u00e4rides, nad ei ole olnud sunnitud maa alla minemagi. Meie peaksime siin Eestis tegema seda kuskil s\u00fcgaval p\u00f5hjavee kihtide vahel keerulise ja kalli kaevandmistehnoloogiaga. Muidugi on ka nendes regioonides kaevandus\u0161ahte, kuid p\u00f5him\u00f5tteliselt on k\u00f5ik need suhteliselt madalad ja maak on k\u00f5rge kvaliteediga. K\u00fcll peavad nemad seal p\u00f5hjavee osas erinevalt meist lahendama vastupidise probleemi \u2013 veepuuduse k\u00fcsimuse. P\u00f5hjavesi nendes piirkondades on s\u00fcgaval ja soolane, aga kui tehnoloogia n\u00f5uab vee kasutamist, siis nad peavad kusagilt selle vee saama.<\/p>\n

Kui meie peaksime siin Eestis hakkama planeerima fosforiidi kasutusele v\u00f5tmist, peame alustuseks k\u00e4sitlema ennast kogu maailmamajanduse avatud turu konkurentsikeskkonna osana ja paistab, et meil pole mingit v\u00f5imalustki oma fosforiidi omahinnaga v\u00f5istelda. V\u00e4hemalt praegu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Akadeemik Kalle Kirsim\u00e4e, kes on Tartu \u00fclikooli geoloogia-mineraloogia professor, on Eesti geoloogiateaduses silmapaistev teadlane, kelle uurimist\u00f6\u00f6 ulatub settekivimite…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":62603,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,315,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-62602","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-geoloogia","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised","29":"tag-world","30":"tag-world-news","31":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115704925160477748","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62602","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=62602"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62602\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/62603"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=62602"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=62602"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=62602"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}