{"id":62632,"date":"2025-12-12T05:52:09","date_gmt":"2025-12-12T05:52:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/62632\/"},"modified":"2025-12-12T05:52:09","modified_gmt":"2025-12-12T05:52:09","slug":"luhike-allaandmise-opetus-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/62632\/","title":{"rendered":"L\u00fchike allaandmise \u00f5petus – Sirp"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/p>\n

Anu Allas, Allaandmine algajatele. Toimetanud Triinu Tamm. Kujundanud Anne Pikkov. Varrak, 2025. 180 lk.<\/p>\n

\u201eR\u00f5\u00f5m\u201c, t\u00f5otas tableti h\u00f5bedane pakend. V\u00f5tsin \u00e4ra ja hakkasin pihta. Kolleegi raamat, v\u00e4rskelt romaaniv\u00f5istlusel tunnustatud proosadeb\u00fc\u00fct. Halvad aimused s\u00fcvenesid, igritsevad hirmud said lihaks. Raamat oli hea. J\u00e4rjest paremaks l\u00e4ks. Kadestamisv\u00e4\u00e4rselt h\u00e4sti kirjutatud. L\u00f5ikavalt vahe s\u00f5nakasutus, lausumise t\u00f5usev ja langev r\u00fctm, selle ilmumine m\u00e4\u00e4ramatusest ning haihtumine kutsuvasse teadmatusse\u00a0\u2013 see k\u00f5ik haaras ja ei lasknud lahti. Ei lasknud l\u00f5puski, istutas hinge hoopis t\u00fchjuse\u00a0\u2013 mis see n\u00fc\u00fcd oli? L\u00f5pp kindlasti mitte. Raamat keris epiloogist edasi, selle stseenide filmilikkus kogunes peas p\u00f6\u00f6rlevaks slaidi\u00adkollaa\u017eiks, mis hakkas varjama vaadet. Millele? Vist pettumusele, et ma ise polnud seda raamatut kirjutanud. \u00d5nnetuseks oli seegi neuroos raamatus nagu muuseas lahti kirjutatud, \u00fchegi viiteta minu, lugeja, h\u00e4\u00e4letutele kannatustele. Needki, \u00e4ng ja hingevaev, olid mult r\u00f6\u00f6vitud. \u201eR\u00f5\u00f5muga\u201c seda ei ravi.<\/p>\n

Ometi see raamat h\u00fc\u00fcdis tulles. Oleksin v\u00f5inud valmistuda. Kaalu Kirme, Juta Kivim\u00e4e, Eero Epner, Lilli Luuk, Anu Allas. Lisame Endel Nirgi. Paneme juurde Ants Viidalepa, siis Lemming Nageli, Kiwa. T\u00f5degem sellegi puuduliku nimekirja n\u00e4itel, et kunsti- ja kirjandusteaduse ning kujutava kunsti piir proosaga on alati olnud pigem poorne svamm, mis imeb immigrante k\u00f5ikjalt ja s\u00fcnnitab mitmeh\u00e4\u00e4lseid k\u00fcborge, h\u00fcbriidseid segaverelisi, keda ei morjenda k\u00fcsimused t\u00f5est ja erialade piiridest. Lisame Jaan Krossi ja Mart Kivastiku kunstiajaloolised fiktsioonid ja m\u00f5istame, et kunstiteadlasest prosaisti Anu Allase ilmumist rahvale on eesti kirjandusloos sepitsetud juba pikemat aega.<\/p>\n

Lohutust pakub loetu ratsionaliseerimine. Teha raamatust v\u00e4ike aaneli, pista ajumapi kurdude vahele. Keeta ridade luudelt liha, j\u00e4tta vaid anon\u00fc\u00fcmsed m\u00e4rks\u00f5nad, universaalsed jutupunktid; hea \u00fchelt proosakonverentsilt teisele purjetada. No proovib siis: metafiktsioon, autofiktsioon, ebausaldusv\u00e4\u00e4rne jutustaja, elliptiline narratiiv, multiperspektivism, anakrooniad, paroodia, pasti\u0161\u0161, palimpsest, pol\u00fcfoonilisus, tekstikoe fragmentaarsus, risoom, intertekstuaalsus, antinarrativism, t\u00f5ej\u00e4rgsus\u00a0\u2013 oeh, k\u00f5ik ei mahugi kohvrisse. Postmodernistliku romaaniteooria armastus terminiloome vastu on teada ja ei kuiva see l\u00e4te niipea, kui m\u00fc\u00fcki tuleb veel selliseid \u201eallaandmisi algajatele\u201c.<\/p>\n

Ja on ju tulnud ka varem. Metafiktsiooni suurejoonelist kohalolu, kirjutamist kirjutamisest, v\u00f5is t\u00e4heldada juba Toomas Vindi 1990.\u00a0aastate kunstiromaanides, mis j\u00f5udsid otsaga kunstiajaloolisse satiiri, siin-seal akadeemilisusega trikitades.1 Toona kaalus kirjanduslik retseptsioon, samuti preemiaid pillates, topeldatud jutustamisv\u00f5tteid veel romaaniuuenduse vaoshoitumas raamistuses. Kolm k\u00fcmnendit hiljem on klassikalisest romaanist j\u00e4rel vaid romaaniv\u00f5istlus ning sellegi egiidi all hinnatakse eelk\u00f5ige oskust k\u00fcsitleda ja kahtluse alla panna romaani t\u00f5ep\u00e4rast jutustamisoskust, fakti ja fiktsiooni vahekorda, lineaarset kronotoopi, teksti sidusust. V\u00f5itles ju nende vastu Vintki, kuulutasid ju temagi romaanid ise\u00e4ralikus kaleidoskoopilises keeles kadu nii klassikalisele romaanile kui\u00a0ka kunstiajaloo kirjutusele. Olevat j\u00f5utud kirjutamise l\u00f5ppu, enam uut paberile panna ei saa, k\u00fcll aga kriipseldada midagi v\u00f5\u00f5raste kirjaridade vahele. Anton T\u0161ehhov, Richard Brautigan, nende parafraase olevat kirjutamise l\u00f5ppjaamas veel v\u00f5imalik luua. Ja muidugi varjulisi vihjeid Ren\u00e9 Magritte\u2019ile. Ja iseendale. Aga rohkem k\u00fcll mitte.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Anu Allas 19. juunil Tallinna Kirjanike Majas Eesti Kirjanike Liidu 2025.\u00a0aasta romaaniv\u00f5istluse tulemuste v\u00e4ljakuulutamisel.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00a0Kris Moor<\/p>\n

L\u00f5ppm\u00e4ngu algus<\/p>\n

Ent Anu Allase v\u00f5ib majutada ka \u00fchte pikemasse isikunimede loetellu: Friedrich Schiller, Karl Marx, Johan Huizinga, Guy Debord, Arvo P\u00e4rt, Kuldar Sink, Jaan Tooming, Mati Unt, Madis K\u00f5iv, Vaino Vahing, Jacques Ranci\u00e8re, Anu Allas. Ainuke naine nimekirjas. See v\u00f5ib selgitada tema raamatu ilmumise asjaolusid. Deb\u00fc\u00fct on h\u00e4stiaimatavalt feministlik, ent see pole j\u00e4rjekordne koidik, pigem feminismi loojang. Endspiel. Raamatu s\u00fc\u017eee k\u00e4itub nagu s\u00fcgisene polaarp\u00e4ike, viipab vaid korraks \u00fcle silmapiiri ja kaob, j\u00e4ttes meid pikenevate varjude k\u00fc\u00fcsi. Oli mingi \u00f5letuli, aga n\u00fc\u00fcd on ta l\u00e4inud. Oleme j\u00e4relmaailmas. S\u00fcndmustik on kasin, lugu ei rullu lahti, moraal ei kooru. Ka l\u00f5pus mitte. Feminismi luhtumise lugu on markeeritud heitliku punktiirina, rebitud lehtede, varastatud m\u00e4rkmete, kaotsil\u00e4inud tekstide ja arvuti\u00adfailidena. Need ilmuvad ajuti siin-seal v\u00e4lja, ent ei sobitu, jutustajaid on palju, nad m\u00e4letavad erinevalt, kirjutavad \u00fcksteisele ridade vahele, loovad k\u00fcll isetult kroonikaid, ent m\u00e4rkamatult omistavad s\u00fcndmustele meelevaldseid t\u00e4hendusi. Poolikud k\u00e4sikirjad r\u00e4ndavad k\u00e4est k\u00e4tte, madratsi alla ja sealt lennujaama, siis teise; lost and found kujunebki loo kandvaks intriigiks. Oli see \u00fcldse feminismi luhtumine? Oli see \u00fcldse v\u00f5tmeromaan? \u00c4kki lihtsalt veel \u00fcks intellektuaalne krimka kaotsil\u00e4inud tekstijupist?<\/p>\n

Ent t\u00fchja sest loost, t\u00e4htis on esitamise viis. See on pol\u00fcfooniline, l\u00e4htub mitmest suust ja silmavaatest, p\u00e4rineb kaasaegsete tunnistustest, arhiividokumentide kokkuv\u00f5tteist, osaliste tummast kibestumisest. L\u00e4htub ka mitmest erisugusest ajahetkest, jutustajate aeg ning loo toimumise aeg on k\u00e4ristatud topeltkronotoobiks; ei, neid aegruume on siiski palju rohkem, Allas pole piirdunud tegelikkuse lihtlabase poolitamisega. Hektilisi ajah\u00fcppeid, teleporteerumisi ruumis ja \u00fchest kehast teise on puistatud oluliselt heldema k\u00e4ega. Ent on ka l\u00e4bivalt tepitud mustrit\u00a0\u2013 naised on tugevad ja mehed n\u00f5rgad. Agentseid naistegelasi \u00fchendab t\u00f5hus ja d\u00fcnaamiline karakter, nad ilmuvad nimetu minajutustaja tagant nagu s\u00f5sarplaneedid, sama intelligentsete kaksik\u00f5dede ja vaimsete vanaemade galeriina: Anna, Ella, Norma, Dolores. Kaks mehen\u00e4\u00e4psu on neile vaid dekoratsiooniks, Lars ja Harald, \u201eprel\u00fc\u00fcdid\u201c ja \u201eeelm\u00e4ngud\u201c, nii loeme, t\u00f5elistele suhetele kellegi teisega, inertsed ja neurootilised tossikesed, kohe n\u00e4ha, kelle j\u00e4relt on vaja lapiga k\u00e4ia.<\/p>\n

Minajutustaja p\u00e4\u00e4seb harva l\u00f6\u00f6gile, ent ometi olulistel hetkedel, romaani avataktide dirigendina ja hiljem akadeemilise l\u00f5pps\u00f5na esitajana luhtunud vastupanuliikumisele\u00a0\u2013 keegi naisteadlane, autofiktsionaalne minajutustaja, kelle kuvand pakub ahvatlevaid v\u00f5rdlusmomente autori enda akadeemiliste huvidega. Allaski on uurinud Spiel\u2019i, muu hulgas ka viise, kuidas see avaldus Mati Undi, Vaino Vahingu ja Jaan Toominga 1960.\u00a0aastate teatrieksperimentides, mis valgusid \u00fcle kunstilisuse \u00e4\u00e4re ning sulatasid kokku senise vankumatu opositsiooni\u00a0\u2013 ars et vita. M\u00e4ng, mis diskrediteerib tegelikkuse kokkuleppelisi piirjooni, muudab inimese tajuilma plastiliseks ja manipuleeritavaks, igal hetkel meelevaldselt ise suunda voolitavaks \u00e4\u00e4retuks h\u00e4ppeningiks, mille kestus, ruumiline ulatus ja osaliste arvgi on teadmata. Mis k\u00fcsimata millestki lihtsalt spontaanselt haarab inimesed enda embusse ning pakub neile via regia\u2019t\u00a0\u2013 kuninglikku teed oma t\u00f5elise mina avastamiseni kunsti ja elu lahutamatus keerises, eemal v\u00f5\u00f5randunud sotsiaalsetest rollidest. Romaan sisaldab avameelseid s\u00f5nas\u00f5nalisi vihjeid Tartu teatriskeene tollastele postdramaatilistele eksperimentidele ning selle eneserefleksiooni aste on piisavalt k\u00f5rge, et m\u00e4rgata \u00fcllatavat\u00a0\u2013 etendusajaloolise uurimisobjekti radikaalsed kombed ei p\u00fcsi vaguralt uurija ootel ajaloos ja arhiivis. Ei, need tungivad heauskse uurija enda ellu, nihutavad tema isikliku tajuilma piire ning l\u00f5puks \u201ekeeravad tuksi\u201c ka romaani, mille ta v\u00f5ttis kirjutada, et lihtsalt t\u00f5estada selle \u017eanri v\u00f5imalikkust Maal. Uurimisobjekt v\u00f5tab uurija \u00fcle, v\u00f5tab ka tema kirjat\u00f6\u00f6 ning\u00a0\u2026 sellest saab Spiel, totaalne manipulatsioon lugejaga.<\/p>\n

M\u00e4ngu algus<\/p>\n

H\u00e4da sinefiilile, kes on n\u00e4inud Lars von Trieri filmi \u201eMelanhoolia\u201c (2011). See pole raamatus vaid arutluse all, selle misan\u00adstseenide kahkjas maailmal\u00f5puvalgus saadab juhuti ka romaani peategelaste ruttamisi kivilinna pimedatel kujadel, lisab nende Endspiel\u2019ile \u00fche varasema huku pahaendelise allteksti, raamat linastab filmi, nii vist v\u00f5ib \u00f6elda. Need ambivalentsid ja koosk\u00f5lad n\u00e4ivad pakkuvat autorile m\u00e4ngulusti, eri kunstiteoste ekfrastiline kokteil k\u00e4ivitab d\u00e9j\u00e0-vu\u2019de kaskaadi ning romaani piirid hajuvad, see sulab kokku aina rohkemate kunstiteostega, neelab endasse autori, kellest saab ajaloo arhiivi\u00fcrikuis eksleja. Ja kugistab ka lugeja, kes j\u00e4etakse katkisele tekstimaastikule hirmunult ukerdama nagu uisutaja haprale j\u00e4\u00e4kirmele\u00a0\u2026 iial ei tea, kust kirjam\u00e4rgid j\u00e4rgmiseks j\u00e4rele annavad.<\/p>\n

Tekstipiiride haprus ja k\u00f5rgendatud teadlikkus kirja petlikkusest toidab usku, et kirjanik Allas kannab vajadusel edukalt v\u00e4lja schilleriaani \u00f5htukleidi. Schilleri \u201eKirjad inimese esteetilisest harimisest\u201c (1795)2 n\u00e4ppavad Immanuel Kantilt muuseas pillatud vaba m\u00e4ngu (freies Spiel) m\u00f5iste ning ehitavad sellest suurema kategoorilise imperatiivi\u00a0\u2013 m\u00e4ngutungi (Spieltrieb, \u00dclo Torpatsi t\u00f5lkes m\u00e4nguaje). Viimane on inspireerinud nii prantsuse (Guy Debord, Jacques Ranci\u00e8re) kui\u00a0ka saksa marksiste (noor Karl Marx, Herbert Marcuse, J\u00fcrgen Habermas) \u00fchel kindlal p\u00f5hjusel: need pakuvad m\u00e4nguteoreetilisi pidepunkte\u00a0\u2013 ja mitte ainult reaalsuse t\u00f5lgendamiseks, vaid ka nihestamiseks, sotsiaalse muutuse esilekutsumiseks.3 Vasakpoolsed eelistavad m\u00e4ngulise triivimisega l\u00e4bi linnaruumi murendada kapitalismi panoptilist spektaaklit. Ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs rakendab m\u00e4ngu, et vabaneda v\u00f5\u00f5randunud sotsiaalsest persona\u2019st alateadvuses luurava t\u00f5elise mina kasuks (Vahing), humanistidele ja kultuuriloolastele (Huizinga) on m\u00e4ng inimese \u00fclim m\u00f5\u00f5t, milles ta elab oma saatuse v\u00e4\u00e4riliselt, loovalt, isetult, puhtast lustist. Anu Allase deb\u00fc\u00fct n\u00e4ib seda sorti Spiel: see m\u00e4ngib lugejaga, t\u00f5mbab tal aina tooli alt, ahvatleb ja eksitab tema kujutlusv\u00f5imet, naeruv\u00e4\u00e4ristab lugeja t\u00f5ejanu, s\u00f5lmituse ja l\u00f5pplahenduse ootust, k\u00f5iki neid narrativismi v\u00e4ikseid maiustusi. Kogu raamat on kirjutamisest, \u00fclem\u00f5tlemisest ja -\u00fctlemisest. Kogu raamat on palimpsest, eelmised tekstikihid kumavad hilisemate alt, r\u00f5ngas teokarbina p\u00f6\u00f6rdub ta aina samadesse stseenidesse\u00a0\u2026 aga aina teise nurga alt. Ja lisaks vaevu olematuse \u00e4\u00e4rel v\u00f5belevale s\u00fcndmustikule puuduvad Allase raamatul autori\u00f5igusega kaitstud \u00e4\u00e4red. Sellesse on pugenud teised teosed, see imbub ise viirusena l\u00f5puks ka autori ellu.<\/p>\n

Veel \u00fcks allaandmise tirel ja k\u00e4es ta ongi\u00a0\u2013 kirjutamise l\u00f5pp. Raamat hakkab kirjutama autorit. Teadlaste ja kirjanike viimane m\u00e4ng.<\/p>\n

1 Johannes Saar, See ei ole Juske. Kunst kirjanduse kaleidoskoobis.\u00a0\u2013 Vikerkaar 2025, nr\u00a04-5, lk\u00a0150\u2212170.<\/p>\n

2 Friedrich Schiller, Inimese esteetilisest kasvatusest. Rmt:\u00a0Friedrich Schiller, Esseesid. Sari kirju. Tlk\u00a0\u00dc.\u00a0Torpats. Eesti Riiklik Kirjastus, 1961.<\/p>\n

3 Hea \u00fclevaatlik sissejuhatus marksistliku t\u00f5lgendusraja algusest: Daniel Hartley, Radical Schiller and the\u00a0Young Marx. Rmt:\u00a0Marx and the\u00a0Aesthetic. Toim S.\u00a0Gandesha, J.\u00a0Hartle. Bloomsbury, London 2017, lk\u00a0163\u2013182; ka Terry Eagleton, Schiller and Hegemony. Rmt:\u00a0Terry Eagleton, The\u00a0Ideology of the\u00a0Aesthetics. Blackwell Publishers, Oxford 1990, lk\u00a0103\u2013119; hilisematest adaptatsioonidest: Jacques Ranci\u00e8re, Esteetika kui poliitika. Tlk\u00a0Anti Saar. Eesti Kunstiakadeemia, 2017.<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Anu Allas, Allaandmine algajatele. Toimetanud Triinu Tamm. Kujundanud Anne Pikkov. Varrak, 2025. 180 lk. \u201eR\u00f5\u00f5m\u201c, t\u00f5otas tableti h\u00f5bedane…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":62633,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,26875],"class_list":{"0":"post-62632","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-romaanivoistlus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115705043192784328","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62632","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=62632"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62632\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/62633"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=62632"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=62632"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=62632"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}