\u00dctlen otse, et minu isiklik eelistus oleks olnud teistsugune. Selline, milles olime minu ministriks oleku ajal \u00f5petajate j\u00e4relkasvu tegevuskavas valdkonnaga p\u00f5hjalikult l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kides kokku leppinud. Nagu ka haridusvaldkonna arengukavas. Selline, mis s\u00e4testaks, et igas koolis peab olema \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudel \u2013 selle kohustuse saab seaduses kehtestada \u2013, aga selle, millises karj\u00e4\u00e4rimudelis koolid oma meeskonnaga kokku lepivad, oleks v\u00f5inud j\u00e4tta kooli v\u00f5i koolipidaja otsustada.<\/p>\n
Meie koolid ja \u00f5petajad peavad t\u00e4nap\u00e4eval hakkama saama aina mitmen\u00e4olisema klassiruumiga. \u00d5petajalt klassi ees n\u00f5uab see teinekord v\u00e4ga erinevaid spetsiifilisi oskusi. K\u00f5igi nende oskuste p\u00f5hjalikuks omandamiseks ei ole aga \u00fckski inimene reaalselt v\u00f5imeline.<\/p>\n
Minu hinnangul on seet\u00f5ttu \u00fclimalt oluline toetada \u00f5petajaid selles, et nad arendaksid endas erinevaid spetsiifilisi pedagoogilisi oskusi, et siis \u00fcksteist koost\u00f6iselt toetada. N\u00e4iteks \u00f5petajate meeskonnast v\u00f5iks leida inimesi, kes valdavad s\u00fcgavamaid oskusi lugemisraskuste v\u00f5i siis teise emakeelega \u00f5pilaste \u00f5ppe vallas.<\/p>\n
V\u00e4rske TALIS-e uuring \u00fctleb, et p\u00f5hjalikku sisulist koost\u00f6\u00f6d teevad Eesti \u00f5petajad pigem harva. \u00dcldiselt p\u00fc\u00fctakse hakkama saada omap\u00e4i. Aga see ei peaks nii olema.<\/p>\n
Seesama TALIS-e uuring n\u00e4itab veel, et lausa 45,5 protsenti \u00f5petajatest kaalub l\u00e4hiaastatel ametist lahkumist, noortest \u00f5petajatest lausa pea pooled. Koolisisene \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudel avaks aga v\u00f5imalused horisontaalseteks professionaalseteks arenguteks ehk karj\u00e4\u00e4riks.<\/p>\n
“Ideaalis v\u00f5iks diferentseerimisfond moodustada 25 protsenti \u00f5petajate palgafondist.”<\/p>\n
Loomulikult peab riik omalt poolt tagama \u00f5petajate palga diferentseerimiseks vajalikud vahendid. Sel n\u00e4dalal riigikogus vastu v\u00f5etud j\u00e4rgmise aasta riigieelarves seda ka tehakse. \u00d5petajate palga diferentseerimise fond t\u00f5useb j\u00e4rgmisel aastal 20 protsendilt 22 protsendile ning aastaks 2028 j\u00f5uab see 24 protsendile. Ideaalis v\u00f5iks diferentseerimisfond moodustada 25 protsenti \u00f5petajate palgafondist.<\/p>\n
N\u00f5ustun, et vanem- ja meister\u00f5petaja kutse saajatel peaks olema tavap\u00e4rasest \u00f5petaja miinimumpalgast k\u00f5rgem miinimum, kuid seda palgaastmestikku ei peaks nimetama karj\u00e4\u00e4rimudeliks. Kui eesm\u00e4rk oli luua lihtsalt \u00f5petajate palgaastmestik, siis seda oleks v\u00f5inud teha puhtalt kutses\u00fcsteemi pinnalt.<\/p>\n
Kolmap\u00e4eval riigikogus teise lugemise l\u00e4binud seadus \u00fctleb \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudeli kohta vaid \u00fche lause: \u00f5petajatele omistatakse kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidel p\u00f5hinev karj\u00e4\u00e4riaste, mis toetab nende kutseoskuste arendamist ja ametialast karj\u00e4\u00e4ri kujundamist. Karj\u00e4\u00e4riastmete nimetused, palgakoefitsendid ning karj\u00e4\u00e4riastme omistamise tingimused kehtestab valitsus.<\/p>\n
Seega j\u00e4tab seadus karj\u00e4\u00e4rimudeli sisustamiseks suhteliselt avarad raamid, andes koolidele vabaduse luua oma vajadustele vastavad \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudelid. Valitsuse m\u00e4\u00e4ruse kavandi on haridus- ja teadusministeerium arusaadavatel p\u00f5hjustel koostanud l\u00e4htudes haridusleppes kokkulepitust:<\/p>\n
Haridusleppe initsiatiivi eesm\u00e4rk oli \u00fcllas \u2013 p\u00fc\u00fcda \u00fcheskoos kokku leppida olulistes haridusvaldkonna k\u00fcsimustes \u2013, aga tulemus paraku k\u00f5ike muud kui konsensuslik. Kogesime seda ilmekalt viimase kolme kuu jooksul kultuurikomisjonis, kus haridusvaldkonnaga seotud osapooled olid valitsuse esitatud \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudeli suhtes valdavalt \u00fclimalt kriitilised.<\/p>\n
Peamiselt oldi kriitilised kahel p\u00f5hjusel. Hoolimata sellest, et 70 protsenti alustavatest \u00f5petajatest ei oma \u00f5petaja ametiks vajalikku kvalifikatsiooni, j\u00e4ttis esitatud karj\u00e4\u00e4rimudel t\u00e4iesti v\u00e4lja kvalifikatsioonita \u00f5petajad. Et klassi ees hakkama saada ja j\u00f5uda ka kvalifikatsioonini, vajavad just nemad erilist tuge. Lisaks sellele, et nendega ei arvestatud karj\u00e4\u00e4rimudelis, tagas seaduseeln\u00f5u \u00f5petajate miinimumpalga vaid kvalifikatsiooniga \u00f5petajatele.<\/p>\n
Karmi kriitikat p\u00e4lvis ka koolidele lisab\u00fcrokraatiat toov vanem\u00f5petaja astmes paralleels\u00fcsteemi kehtestamine \u00f5petaja kutses\u00fcsteemi k\u00f5rvale. Mis t\u00e4hendab, et koolid peavad vanem\u00f5petaja astme andmiseks moodustama kolmeliikmelised komisjonid, kuhu kuuluvad direktor, koolipidaja esindaja ja \u00fcks \u00f5petaja, v\u00f5imalusel meister- v\u00f5i vanem\u00f5petaja.<\/p>\n
Huvigruppide ning haridus- ja teadusministeeriumiga l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kides j\u00f5udsime oluliste kokkulepeteni nii menetluses oleva seaduse kui ka karj\u00e4\u00e4rimudeli muudatustes.<\/p>\n
Esiteks t\u00f5stsime esile need kvalifikatsioonita \u00f5petajad, kel on sobivatel tingimustel nii teoreetiliselt kui praktiliselt v\u00f5imalus l\u00e4hiaastatel j\u00f5uda kvalifikatsioonini. Leppisime ministeeriumiga kokku, et alustava \u00f5petaja astmele kvalifitseeruvad ka \u00f5petajakoolituses \u00f5ppivad \u00f5petajad ning magistrikraadi omavad v\u00f5i omandavad \u00f5petajad. Ehk siis neile \u00f5petajatele peab olema alustava \u00f5petaja astmel tagatud mentor ja v\u00f5imalus 25 protsenti t\u00f6\u00f6ajast p\u00fchenduda kvalifikatsiooni omandamisele.<\/p>\n
Lisaks saab nendega praeguste \u00fcheaastaste lepingute asemel s\u00f5lmida kolmeaastased lepingud ning neile on tagatud \u00f5petaja miinimumpalk. Kokku puudutab see 4200-st kvalifikatsioonita \u00f5petajast pooli ehk 2125 \u00f5petajat.<\/p>\n
Kvalifikatsioonita \u00f5petajaid, kellel kas keskharidus v\u00f5i bakalaureusekraad, on Eestis veidi \u00fcle kahe tuhande. Neist ligi 1200 on sellised, kes \u00f5ppima asudes saaksid kohe alustava \u00f5petaja astmele. Keskharidusega \u00f5petaja \u2013 neid on meil samuti tuhatkond \u2013 teekond kvalifikatsioonini on pikem, sest kvalifitseeritud \u00f5petajal peab olema magistrikraad. Seega on loodava \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudeli suur eelis v\u00f5rreldes praeguse olukorraga alustavatele \u00f5petajatele paremate t\u00f6\u00f6tingimuste loomine.<\/p>\n
Viimastel aastatel oleme n\u00e4inud, et kvalifikatsioonita \u00f5petajate osakaal kasvab Eestis iga aastaga. On kriitiliselt t\u00e4htis, et looksime neile \u00f5petajatele, kes tunnevad kutsumust olla \u00f5petaja, kuid ei oma veel kvalifikatsiooni, v\u00f5imalikult head tingimused kvalifikatsioonini j\u00f5udmiseks.<\/p>\n
Kultuurikomisjon on seisukohal, et vanem\u00f5petaja astmel tuleb paralleels\u00fcsteemid esimesel v\u00f5imalusel kaotada. Selleks on vaja v\u00f5imestada kutseandjana toimivat \u00f5petajate liitu.<\/p>\n
Kehtiv seadusandlus lubab kutseandjal moodustada piirkondlikuid hindamiskomisjone. \u00f5petajate liidul on neid hetkel kolm: Tallinnas, Tartus ja P\u00e4rnus. Kui me soodustame karj\u00e4\u00e4rip\u00f6\u00f6rajate j\u00f5udmist \u00f5petaja kutseni ning pakume k\u00f5rgemat miinimumpalka nii vanem- kui ka meister\u00f5petajatele, siis kindlasti kasvab ka kutsetaotlejate arv. Kui praegu on meil 76 vanem\u00f5petaja kutsega \u00f5petajat, siis ministeeriumi prognooside j\u00e4rgi v\u00f5iks 30 protsenti \u00f5petajatest ehk \u00fcle 5200 \u00f5petaja j\u00e4rgnevatel aastatel j\u00f5uda vanem\u00f5petaja staatuseni.<\/p>\n
Selleks, et kutse taotlemise v\u00f5imalus tuleks \u00f5petajatele l\u00e4hemale, vajame rohkem koolitatud inimesi, kes suudavad \u00fchtsete standardite alusel hinnata kutse taotlejaid. Ministeerium lubas, et sellega tegeletakse.<\/p>\n
“J\u00e4\u00e4b mulje, et \u00f5petajad ei usalda koolijuhte, arvates, et kui seadus ei n\u00f5ua, hakkavad koolijuhid neile maksma palgaks riiklikku miinimumi.”<\/p>\n
L\u00f5petuseks k\u00f5ige olulisemast. Edukas hariduss\u00fcsteem saab toimida vaid osapoolte omavahelisel usaldusel. Paraku on nii haridusleppe kui ka sellest s\u00fcndinud seadusemuudatuste menetlusprotsess kultiveerinud usaldamatust haridusvaldkonna osapoolte vahel. Kohalikud omavalitsused ei usalda ega usu riiki, riik omakorda kohalikke omavalitsusi, kes haridusleppe s\u00f5lmimisest l\u00f5puks keeldusid. Riik justkui ei usalda koolijuhte, kirjutades m\u00e4\u00e4ruse tasandil \u00fcksikasjalikult ette, milline peaks olema \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudel. Massilisi avalikke p\u00f6\u00f6rdumisi lugedes j\u00e4\u00e4b mulje, et \u00f5petajad ei usalda koolijuhte, arvates, et kui seadus ei n\u00f5ua, hakkavad koolijuhid neile maksma palgaks riiklikku miinimumi.<\/p>\n
Ka haridusvaldkonnas oleme j\u00f5udnud v\u00e4\u00e4rtuspoliitika ajastusse, kus akadeemik Marek Tamme s\u00f5nul kulutame aega ja energiat v\u00f5ideldes varjudega, mist\u00f5ttu \u00fchiskonna p\u00e4risprobleemid j\u00e4\u00e4vad t\u00e4helepanu ja lahendusteta.<\/p>\n
Kutsun \u00fcles v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5histe vastandumiste asemel keskenduma \u00fchisosale. Meid \u00fchendab soov anda Eesti lastele maailma parimat haridust. Seda saame teha ainult professionaalsete \u00f5petajate toel. Professionaalsuse poole tuleb p\u00fc\u00fcelda ja seda tunnustada. \u00d5petajatele, kes tahavad koolis t\u00f6\u00f6tada, kuid ei oma veel \u00f5petaja kvalifikatsiooni, tuleb luua tingimused kvalifikatsiooni omandamiseks. Seda see eeln\u00f5u j\u00f5udum\u00f6\u00f6da ka teeb.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dctlen otse, et minu isiklik eelistus oleks olnud teistsugune. Selline, milles olime minu ministriks oleku ajal \u00f5petajate j\u00e4relkasvu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":62658,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,3932,31729,21,4057,7440,30079,31730,28,29,11236,19,408,27790,31731,4865,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-62657","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-haridus-ja-teadusministeerium","18":"tag-hariduslepe","19":"tag-headlines","20":"tag-koolid","21":"tag-koolielu","22":"tag-kultuurikomisjon","23":"tag-kvalifikatsioonita-opetajad","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-liina-kersna","27":"tag-news","28":"tag-opetajad","29":"tag-opetajate-karjaarimudel","30":"tag-opetajate-liit","31":"tag-opetajate-palk","32":"tag-populaarseimad-lood","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62657","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=62657"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62657\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/62658"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=62657"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=62657"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=62657"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}