arutelu<\/a> n\u00e4itas, kui kiiresti v\u00f5ib hea pedagoogiline idee muutuda vastuoluliseks, kui selle rakendamine ei ole teadusp\u00f5hine, l\u00e4bim\u00f5eldud ega l\u00e4bipaistev. Taolise \u00f5pilaste r\u00fchmitamise puhul on oluline kindlaks teha tegevuse tegelik eesm\u00e4rk, metoodiline p\u00f5hjendus ja m\u00f5ju \u00f5ppijatele.<\/p>\nKui \u00f5pilaste gruppi jagamise aluseks saab \u00fcksainus n\u00e4itaja, n\u00e4iteks keskmine hinne, on oht, et arvestamata j\u00e4\u00e4vad \u00f5ppija tugevused, vajadused ja potentsiaal. Haridusuuringud n\u00e4itavad, et liiga varajane v\u00f5i j\u00e4ik tasemep\u00f5hine r\u00fchmitamine v\u00f5ib suurendada ebav\u00f5rdsust, sest madalamatesse r\u00fchmadesse sattumine m\u00f5jutab lapse motivatsiooni ja eneseusku rohkem, kui esmapilgul arvata oskame.<\/p>\n
Paljude uuringute kokkuv\u00f5tted \u2013 metanal\u00fc\u00fcsid \u2013 n\u00e4itavad, et n\u00f5rgemasse r\u00fchma sattuvate \u00f5pilaste potentsiaal ei saa nii h\u00e4sti avatud kui see toimub erineva v\u00f5imekusega \u00f5pilaste r\u00fchmas. Lisaks sellele tekib tugevate r\u00fchmades \u00f5pilastel ebaadekvaatselt n\u00f5rk minapilt iseendast ja seel\u00e4bi langeb nende huvi enda tulevikku \u00f5pitava valdkonnaga siduda.<\/p>\n
Uuringud viitavad h\u00e4sti selgelt ka sellele, et selline jaotamine tekitab hariduslikku ebav\u00f5rdsust, just v\u00f5imaluste ebav\u00f5rdsust. Selle tulemusena on osal \u00f5pilastel \u00fchiskonnas v\u00e4hem v\u00f5imalusi kui teistel mitte nende vaimse v\u00f5imekuse v\u00f5i t\u00f6\u00f6se p\u00fchendumise t\u00f5ttu, vaid lihtsalt seep\u00e4rast, et hariduss\u00fcsteem on nad j\u00e4tnud kehvemasse situatsiooni.<\/p>\n
Eriti saab minapilt kannatada siis, kui tempo- v\u00f5i tasemer\u00fchmadesse jagamisega koos k\u00e4ib ka sildistamine. Kusjuures sildistamine ei m\u00f5ju halvasti \u00fcksnes nii-\u00f6elda aeglasemate v\u00f5i n\u00f5rgemate r\u00fchmale, vaid ka kiiremate v\u00f5i tugevamate r\u00fchmale. Neile pandud ootuskoorem ja enda v\u00f5rdlemine kitsamas tugevate ringis viib suurema t\u00f5en\u00e4osusega \u00fclem\u00e4\u00e4rase stressi ja akadeemilise l\u00e4bip\u00f5lemiseni.<\/p>\n
\u00d5iglasemad ja t\u00f5husamad lahendused on t\u00e4iesti olemas. Diferentseerimine, paindlik ja l\u00e4bim\u00f5eldud ajutine r\u00fchmitamine klassi sees ja \u00f5petajate koos\u00f5petamine on meetodid, mille m\u00f5ju \u00f5ppijate arengule on rahvusvaheliselt korduvalt t\u00f5estatud. Nende lahenduste m\u00f5istmiseks on uuringute p\u00f5hjal t\u00f5husad \u00f5petajate endi koost\u00f6\u00f6p\u00f5hised \u00f5ppimise viisid: \u00f5piringides uute lahenduste testimine, olemasolevate praktikate uurimine.<\/p>\n
“Need l\u00e4henemised toetavad \u00f5petaja oskust kohandada \u00f5ppimis\u00fclesandeid vastavalt \u00f5pilaste individuaalsele arengule.”<\/p>\n
\u00dcks selline hea meetod on mujal laialt levinud ja n\u00fc\u00fcd Eesti \u00fclikoolide \u00f5petajate koolitamisel j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da kasutusele v\u00f5etav Jaapanist p\u00e4rit lesson study ehk koost\u00f6ine tunniuurimise meetod. Need l\u00e4henemised toetavad \u00f5petaja oskust kohandada \u00f5ppimis\u00fclesandeid vastavalt \u00f5pilaste individuaalsele arengule, v\u00e4hendades samas vajadust pideva eraldamise j\u00e4rele ning saavutades seel\u00e4bi paremad \u00f5pitulemused, nii akadeemilised tulemused kui ka isikliku arengu ja \u00fchiskonna liikmeks kasvamise.<\/p>\n
Aruk\u00fcla juhtum ei ole \u00fcksik n\u00e4ide. TALIS 2024 tulemused n\u00e4itavad, et Eesti koolides ei ole \u00f5petajate koost\u00f6\u00f6 piisavalt s\u00fcsteemne ning juhtimispraktikad ei toeta alati \u00fchist \u00f5ppimist ega otsuste l\u00e4bim\u00f5eldud ettevalmistamist. \u00d5petajate koost\u00f6\u00f6aega on Eesti koolidest v\u00e4hem vaid \u00fcksnes Prantsusmaal.<\/p>\n
30 protsenti meie \u00f5petajatest ei ole kunagi vaadelnud teiste \u00f5petajate tunde ja andnud neile tagasisidet. \u00d5ppematerjale vahetavad teiste \u00f5petajatega v\u00e4hemalt korra kuus k\u00f5igest kolmandik \u00f5petajatest.<\/p>\n
\u00d5petajate koost\u00f6\u00f6probleemide lahendamiseks teeme teadlastega juba usinasti t\u00f6\u00f6d. N\u00e4iteks lesson study koolidesse viimiseks on meil Erasmus+ projekt LIFT (liftproject.eu) ja Targa Tuleviku Fondi projekt Lesson Study Eesti koolidesse, mida juhib kaasprofessor Liina Lepp. Need aitavad suunata \u00f5petajakoolituse \u00fcli\u00f5pilasi ja \u00f5petajaid Eesti koolides lesson study meetodit katsetama, et \u00f5petajad koos s\u00f5nastaks praktikas p\u00e4riselt olulise uurimisk\u00fcsimuse, planeeriks selle uurimiseks tunni, vaatleks ja anal\u00fc\u00fcsiks \u00f5ppetegevust ning teeks sellest \u00fchiselt j\u00e4reldused oma t\u00f6\u00f6 t\u00f5hustamiseks.<\/p>\n
Taseme- ja tempor\u00fchmade \u00fcksk\u00f5ik mis kujul kasutamine eeldab just sellist kollektiivset arutelu ehk selgeid eesm\u00e4rke, \u00fchist metoodilist arusaama ning otsuste selgitamist lapsevanematele ja \u00f5ppijatele.<\/p>\n
Mida Aruk\u00fcla juhtumist \u00f5ppida? K\u00f5igepealt seda, et koolidel peab olema aega ja ruumi oma pedagoogilisi valikuid arutada. Teiseks ei tohiks haridusotsuseid teha rutakalt ja emotsioonidel p\u00f5hinevalt. Kolmandaks, t\u00f5endusp\u00f5histe meetodite kasutamine ei ole lisakoormus, vaid osa professionaalsest koolikultuurist. See toetab koolis h\u00e4sti hakkama saamise tunnet ja on aluseks sellele, et koolis t\u00f6\u00f6d alustanud \u00f5petajad tahavad seal t\u00f6\u00f6tada. See on \u00fcks v\u00f5tmetegur \u00f5petajate puuduse lahendamiseks. Eesti haridusteadlastel on olemas teadusp\u00f5hine teadmine, mis aitab koolidel kujundada \u00f5ppimist, mis toetab k\u00f5igi laste arengut.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Haridusotsuseid ei tohiks teha rutakalt ja emotsioonidel p\u00f5hinevalt. T\u00f5endusp\u00f5histe meetodite kasutamine ei ole lisakoormus, vaid osa professionaalsest koolikultuurist,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":62712,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[31590,26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,31428,21,405,7440,28,29,15172,19,408,25,23807,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-62711","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-arukula-kool","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-haridus","19":"tag-haridusteadus","20":"tag-headlines","21":"tag-kool","22":"tag-koolielu","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-margus-pedaste","26":"tag-news","27":"tag-opetajad","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-talis-2024","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115705491188909507","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62711","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=62711"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62711\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/62712"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=62711"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=62711"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=62711"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}