Eesti Panga v\u00e4rske statistika kohaselt ulatus teenusepakkujate bilansimaht kolmanda kvartali l\u00f5pus 2,82 miljardi euroni, kasvades aastaga 40,8%. Valdava osa sellest ehk 90% moodustasid klientide varad. Keskpank m\u00e4rkis, et klientide varade mahu 32-protsendiline aastakasv tulenes peamiselt kr\u00fcptovarade, eelk\u00f5ige bitcoin\u2019i ja ether\u2019i hinnat\u00f5usust.<\/p>\n
Kui veel teise kvartali l\u00f5pus (juunis 2025) hoidsid Eesti kliendid teenusepakkujate juures bitcoin\u2019e ligikaudu 71 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses, siis septembri l\u00f5puks oli see summa kukkunud vaid 10 miljoni euroni.<\/p>\n
See langus on seda t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsem, et bitcoin\u2019i turuhind samal perioodil hoopis kasvas 6%. See t\u00e4hendab, et tegemist polnud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusega, vaid massiivse m\u00fc\u00fcgi v\u00f5i varade v\u00e4ljavooluga teistesse rahakottidesse. Aastases v\u00f5rdluses on Eesti klientide bitcoin\u2019i-positsioon siiski 42% plussis, mis viitab aasta esimese poole tugevale kasvule, mis n\u00fc\u00fcd j\u00e4rsult likvideeriti. Samal ajal kui bitcoin\u2019e m\u00fc\u00fcdi, n\u00e4itasid Eesti kliendid \u00fcles suuremat huvi ether\u2019i vastu. Eesti klientide ether\u2019i varade maht kasvas kvartaliga 38% ja aastaga 16%, ulatudes 4 miljoni euroni.<\/p>\n
Kahjum kaob<\/p>\n
Kuigi varade mahud kasvavad, on turuosaliste arv v\u00e4henenud. Kolmanda kvartali l\u00f5pus tegutses Eestis 38 kr\u00fcptoteenuse pakkujat, mida on seitsme v\u00f5rra v\u00e4hem kui aasta varem. See viitab turu j\u00e4tkuvale konsolideerumisele ja j\u00e4relevalve karmistumisele.<\/p>\n
M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne p\u00f6\u00f6re on toimunud sektori kasumlikkuses. Kui 2024. aasta kolmandas kvartalis kandsid teenusepakkujad kokku 29,1 miljoni euro suurust kahjumit, siis t\u00e4navu samal ajal oli koondkahjum vaid 0,5 miljonit eurot. See on paranemine ka v\u00f5rreldes t\u00e4navuse teise kvartaliga, mil miinus ulatus 3,9 miljoni euroni.<\/p>\n
Sektori m\u00fc\u00fcgitulu oli kolmandas kvartalis 24,6 miljonit eurot. See j\u00e4\u00e4b k\u00fcll alla eelmise aasta sama perioodi tulemusele (34,7 miljonit), kuid n\u00e4itab tugevat taastumist v\u00f5rreldes 2025. aasta teise kvartali 16,2 miljoni euroga. <\/p>\n
Eesti on vaid registreerimispaik<\/p>\n
Statistika kinnitab j\u00e4tkuvalt, et Eestis litsentseeritud kr\u00fcpto\u00e4ri on oma olemuselt globaalne ning seos kohaliku majandusega on pigem formaalne. 16 teenusepakkuja enamusosalus kuulus mitteresidentidele ja v\u00e4lismaalaste osa teenusepakkujate omakapitalis moodustas kokku lausa 92%.<\/p>\n
Ka klientide profiil on rahvusvaheline: Eesti klientide varad moodustasid teenusepakkujate koguportfellist vaid 2%. Suurimad varad p\u00e4rinevad euroala riikidest (33%), \u0160veitsist (27%) ja Poolast (19%).<\/p>\n
Kauplemisaktiivsus on k\u00f5rge<\/p>\n
\u00dcle\u00fcldine kauplemisaktiivsus on t\u00f5usuteel. Teenusepakkujate klientide kauplemisk\u00e4ive oli kolmandas kvartalis kokku 3,27 miljardit eurot, mis on \u00fcle 600 miljoni euro rohkem kui eelmises kvartalis. Eesti kliendid (peamiselt ettev\u00f5tted) tegid suuremahulisi tehinguid \u2013 kauplemisk\u00e4ive oli 206 miljonit eurot, millest 180 miljonit tuli juriidilistelt isikutelt. Keskpank t\u00e4psustas, et 91% sellest ettev\u00f5tete k\u00e4ibest olid tehingud, mille tegelikud kasusaajad olid mitteresidendid.<\/p>\n
Sentimentaalsus turul on positiivne: kvartali jooksul ostsid kliendid kr\u00fcptovarasid 161 miljoni euro v\u00f5rra rohkem kui m\u00fc\u00fcsid.<\/p>\n
Muud kr\u00fcptovarad: 1,2 miljardit eurot (+60% aastaga)<\/p>\n<\/li>\n
Bitcoin: 845 miljonit eurot (+30% aastaga)<\/p>\n<\/li>\n
Ether: 428 miljonit eurot (+29% aastaga)<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n
Klientide arv ulatus kvartali l\u00f5puks 1,68 miljonini, kasvades aastaga 4,4%.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (24)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Panga v\u00e4rske statistika kohaselt ulatus teenusepakkujate bilansimaht kolmanda kvartali l\u00f5pus 2,82 miljardi euroni, kasvades aastaga 40,8%. Valdava…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":62775,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,2307,130,37,33,35,34,36,2308],"class_list":{"0":"post-62774","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-bitcoin","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-kruptovaluuta"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115705790109298732","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62774","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=62774"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62774\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/62775"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=62774"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=62774"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=62774"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}