{"id":62807,"date":"2025-12-12T09:36:08","date_gmt":"2025-12-12T09:36:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/62807\/"},"modified":"2025-12-12T09:36:08","modified_gmt":"2025-12-12T09:36:08","slug":"saksa-teadlased-kandsid-3d-kaardile-pea-koik-maailma-majad-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/62807\/","title":{"rendered":"Saksa teadlased kandsid 3D-kaardile pea k\u00f5ik maailma majad | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Saksa teadlasr\u00fchm valmistas seni p\u00f5hjalikema kolmem\u00f5\u00f5tmelise hoonekaardi<\/a>. Sellele on kantud pea k\u00f5ik maailma ehitised ehk ligi 2,75 miljardit maja. Kaardi abil saab uurida nii linnaplaneerimist, kliimamuutuste m\u00f5ju, katastroofiohtu kui ka korruptsiooni. <\/p>\n

Kolmem\u00f5\u00f5tmeline maailmakaart kannab nime GlobalBuildingAtlas. M\u00fcncheni Tehnika\u00fclikooli teadlased kasutasid atlase loomiseks satelliidiandmeid ja masin\u00f5pet. L\u00f5pptulemus katab ligikaudu 97 protsenti maailma majadest, vahendab Nature News<\/a>.<\/p>\n

Iga hoone ehitusalune pind ja k\u00f5rgus on kaardistatud 3\u00d73-meetrise t\u00e4psusega. Atlase \u00fche kaasautori ja M\u00fcncheni Tehnika\u00fclikooli Maa vaatlusandmete uurija Xiaoxiang Zhu s\u00f5nul on sellel kasutusv\u00f5imalusi palju. Kaarte saaks kasutada nii katastroofiohu hindamiseks, kliima mudeldamiseks kui ka linnaplaneerimiseks. Samuti v\u00f5iks see Zhu s\u00f5nul toetada teadlasi, kes j\u00e4lgivad linnades ja asulates \u00dcRO seatud kestliku arengu eesm\u00e4rkide t\u00e4itmist.<\/p>\n

Miljardid majad<\/p>\n

Xiaoxiang Zhu s\u00f5nul on \u00fcksikasjalike 3D-maailmakaartide loomine \u00fcldiselt keeruline ettev\u00f5tmine. Enamasti eeldab see kas laserm\u00f5\u00f5tmisi v\u00f5i k\u00f5rge lahutusv\u00f5imega stereofotode tegemist. Need kahest veidi erinevast nurgast tehtud fotod v\u00f5imaldavad sarnaselt inimese kahele silmale tajuda s\u00fcgavust ja luua ruumilisi pilte. Zhu t\u00f6\u00f6r\u00fchm proovis uut lahendust: nad kombineerisid hoonete k\u00f5rguse ennustamiseks masin\u00f5pet ja laserskaneerimise tehnikaid.\u00a0<\/p>\n

Nad l\u00f5id eraldi masin\u00f5ppe t\u00f6\u00f6riista, mida treenisid LiDAR-i ehk laserskaneerimisseadmega kogutud andmestiku p\u00f5hjal. Andmed p\u00e4rinesid 168-st peamiselt Euroopa, P\u00f5hja-Ameerika ja Okeaania linnast. Kolmem\u00f5\u00f5tmelise kaardi loomiseks kasutasid v\u00f5tsid uurijad ette 2019. aastal tehtud umbes 800\u00a0000 satelliidipilti. Masin\u00f5ppe t\u00f6\u00f6riist pidi nende pealt ennustama iga hoone k\u00f5rgust, mahtu ja pindala.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm m\u00e4rkas kaarti koostades, et ligi pooled ehk umbes 1,22 miljardit k\u00f5igist maailmas kaardistatud hoonetest paiknevad Aasias. Maailmajagu on 1,27 triljoni kuupmeetriga eesrinnas ka hoonete kogumahu poolest. Suurusj\u00e4rk peegeldab Aasia kiiret linnastumist ning viitab Hiinas, Indias ja Kagu-Aasia kerkinud tihedatele kobarlinnadele.<\/p>\n

Hoonete arvu poolest teisel kohal oli Aafrika, kust j\u00f5udis kaardile umbes 540 miljonit maja. Sealsete hoonete kogumaht on aga vaid 117 miljardit kuupmeetrit, mis viitab madalate ja v\u00e4ikeste ehitiste laiale levikule.<\/p>\n

Linnatasandi anal\u00fc\u00fcsid ilmestavad t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul, kuidas hoonete maht on korrelatsioonis linna asustustiheduse ja majandusliku arenguga. N\u00e4iteks on Euroopa riikidest Soomes elaniku kohta kuus korda rohkem hoonemahtu kui Kreekas. Samuti ilmnes n\u00e4iteks, et Nigeri hoonemaht elaniku kohta j\u00e4i 27 korda alla maailma keskmisele.\u00a0<\/p>\n

Leitud mustrid viitavad t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul, et tavalised kahem\u00f5\u00f5tmelised linnade arengu n\u00e4itajad, n\u00e4iteks hoonestatud alade osakaal, on uue kaardiga v\u00f5rreldes ebat\u00e4psemad. N\u00e4iteks v\u00f5ivad j\u00e4tta need varju olulised erinevused taristu ja elutingimuste vahel.<\/p>\n

Katastroofi ohuhinnang<\/p>\n

Kaardi valmimisega mitte seotud Queenslandi \u00dclikooli linnaplaneerimise uurija Dorina Pojani s\u00f5nul t\u00f5otab t\u00f5usta\u00a0 uuest andmestikust tema t\u00f6\u00f6s palju kasu. Seni kasutas ta ainult muutumatuid kahem\u00f5\u00f5tmelisi andmeid. Uut andmestikku saab seevastu pidevalt uuendada. J\u00e4rgmise viie kuni k\u00fcmne aasta jooksul kaardi v\u00e4\u00e4rtus Pojani hinnangul \u00fcha kasvab, sest sellelt saab j\u00e4lgida linnade arengut.<\/p>\n

Tema hinnangul v\u00f5imaldab uus andmestik uurida muu hulgas peidetumaks j\u00e4\u00e4vaid n\u00e4htusi, nagu korruptsiooni. Teadlased saavad n\u00e4ha seoseid hoonete v\u00f5i arenduste ning kindlate arendajate, ettev\u00f5tete ja poliitiliselt seotud osapoolte vahel. Selle teadmise valguses saab teaduslikult k\u00fcsida, kas kallites v\u00f5i strateegilise asukohaga arendustes on teatud inimr\u00fchmad teistega v\u00f5rreldes ebaproportsionaalselt rohem esindatud.<\/p>\n

Pojani ise on varem uurinud<\/a> seost valimistulemuste ja loata ehitatud asumite ehk tihtipeale slummide vahel. Valimiste ajal j\u00e4tavad poliitikud tema s\u00f5nul sellised asumid sageli t\u00e4helepanuta. N\u00fc\u00fcd, kus kasutada oleks uus ja d\u00fcnaamilisem andmestik, saaks Pojani toetuda sedasorti uuringutes tugevamatele t\u00f5enditele.<\/p>\n

Andmestik avaldati ajakirjas Earth System Science Data<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saksa teadlasr\u00fchm valmistas seni p\u00f5hjalikema kolmem\u00f5\u00f5tmelise hoonekaardi. Sellele on kantud pea k\u00f5ik maailma ehitised ehk ligi 2,75 miljardit…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":62808,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[31775,26,27,37,33,35,31777,34,36,31,32,21,31774,686,31776,28,29,16604,10098,31773,95,31772,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-62807","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-3d-kaart","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-ehitised","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-hooned","21":"tag-kaart","22":"tag-kolmemootmeline","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-linnad","26":"tag-linnaplaneerimine","27":"tag-linnastumine","28":"tag-maailm","29":"tag-majad","30":"tag-news","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-world","38":"tag-world-news","39":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115705923846635762","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62807","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=62807"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/62807\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/62808"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=62807"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=62807"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=62807"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}